Stiga TAN 540 D Kasutusjuhend

Leht laaditakse ...

249

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

1 ÜLDIST

See sümbol tähistab ETTEVAATUSE

vajalikkust. Kui neid juhiseid hoolikalt

ei järgita, võivad tulemuseks olla ras-

ked vigastused ja/või varaline kahju.

Enne masina käivitamist lugege need

juhised ja juuresolev brošüür „OHU-

TUSJUHISED” hoolikalt läbi.

Vältige võõrainete sattumist hüdro- ja

kütusesüsteemi. See võib süsteemi kom-

ponente raskelt kahjustada.

1.1 SÜMBOLID

Masinale on paigaldatud järgmised sümbolid.

Nende eesmärk on tuletada teile meelde, et masina

kasutamisel ja hooldamisel on vaja olla hoolas

ning tähelepanelik.

Sümbolite tähendused

Ettevaatust!

Enne masina kasutamist lugege tähelepa-

nelikult läbi masina kasutus- ja ohutusju-

hend.

Ettevaatust!

Vältige maas vedelevaid esemeid.

Hoidke kõrvalseisjad eemal.

Ettevaatust!

Kandke alati kuulmiskaitsevahendeid.

Ettevaatust!

Originaallisaseadmetega varustatud masi-

naga ei tohi sõita üle 10º nurgaga kallakul

(mitte üheski suunas).

Ettevaatust!

Muljumisvigastuste oht. Kui mootor töö-

tab, hoidke kõik kehaosad raamjuhtimis-

süsteemist eemal.

Ettevaatust!

Põletusoht. Ärge puudutage summutit/ka-

talüüsneutralisaatorit.

Ettevaatust!

Enne parandustööde alustamist eemalda-

ge masina süütevõti.

Ettevaatust!

Muljumisvigastuste oht, pöörlev ventilaa-

tor

Muljumisvigastuste oht, pöörlev rihm

Muljumisvigastuste oht, mehaanilised

osad

1.2 VIITED

1.2.1 Joonised

Kasutusjuhendis sisalduvad joonised on nummer-

datud – 1, 2, 3 jne.

Joonistel kujutatud osad on tähistatud tähtedega A,

B, C jne.

Viide osale C joonisel 1 on tähistatud kui „1:C”.

1.2.2 Pealkirjad

Juhendi pealkirjad on nummerdatud järgmise näite

kohaselt.

„1.3.1 Üldine ohutuskontroll” on jaotise „1.3 Ohu-

tuskontroll” alapealkiri ja kuulub selle jaotise alla.

Pealkirjadele viidates märgitakse tavaliselt ainult

pealkirja number, näiteks „Vt 1.3.1.”.

2 TEHNILISED ANDMED

2.1 MASINA ANDMED

* Alla klapitud kaitseraamiga

540 740

Mootori võimsus,

kW

17,4 22,2

Käitusvõll Hüdraulika

Kiirus, km/h 0–20 0–20

Kaal, kg 714 731

Kõrgus, mm 1963/1475*

Pikkus, mm 2435

Laius, mm 1084

Mootoriõli, maht 3,4 liitrit 3,6 liitrit

Mootoriõli, klass Vt 5.3.

Hüdroõli 20 liitrit õli SAE 10W-30

Talvel kasutamise korral

ISO VG 46. Vt 2.2.1

Õli

rattamootorid

4 × 0,08–0,09 liitrit õli

GL4/5 75W-90

Ümbritsev tempera-

tuur

> –20 °C

Kütus Diislikütus (EN590:96)

Paagi maht 42 liitrit

250

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

2.2 HÜDRAULIKA – ÜLEVAADE

Järgmises tabelis on kirjeldatud hüdroväljundeid ja

nende juhtelemente.

2.2.1 Hüdroõli

Soovitatav on SAE 10W-30.

Talvel kasutamise korral saab kasutada õli ISO VG

46. Samuti saab selle õliga asendada õli SAE 10W-

30, kui hüdrojõudlus on madal.

2.3 LISASEADMED

Lisaseadmete hankimiseks võtke ühendust volita-

tud müügiesindajaga. Lugege läbi lisaseadmega

kaasas olevad juhised.

3 KIRJELDUS

3.1 ÜLEKANNE

See masin on neljarattaveoga. Mootori jõud kan-

takse veoratastele üle hüdrosüsteemiga. Neli ratast

on varustatud eraldi hüdromootoritega. Diisel-

mootor veab hüdropumpa (2:P), mis pumpab õli

läbi rataste hüdromootorite (2:M).

Hüdromootorid on ühendatud hüdropumbaga,

nagu on kujutatud joonisel 2.

See tähendab, et esi- ja tagarattaid sunnitakse

pöörlema samal kiirusel, kuid kiirus võib paremal

ning vasakul küljel erineda.

3.2 ROOLISÜSTEEM

Kui keerate rooli, hoidke kõik kehaosad

masina pöördepunktist eemal. Eksis-

teerib raskete muljumisvigastuste oht,

kui mõni kehaosa peaks masina taga- ja

eesosa vahele jääma.

Masinal on võimendiga raamjuhtimissüsteem. See

tähendab, et masina raam on jaotatud ees- ja taga-

osaks, mida saab üksteise suhtes pöörata.

Raamjuhtimine tähendab, et masinal on äärmiselt

väike pöördering ning sellega on hõlbus ümber

puude ja muude takistuste pöörata.

3.3 OHUTUS

3.3.1 Elektrooniline ohutussüsteem

Masin on varustatud elektroonilise ohutussüstee-

miga. Ohutussüsteem seiskab teatud toimingud või

takistab selliste teatud toimingute tegemist, mis

võivad olla ohtlikud. Näiteks ei saa käivitada moo-

torit, kui siduripedaal/seisupidur ei ole alla vajuta-

tud.

Enne masina kasutamist tuleb alati

veenduda, et ohutussüsteem on töökor-

ras.

3.3.2 Ohukolmnurk

Masinaga on kaasas ohukolmnurk. Hädaolukorras

tuleb see kooskõlas kohalike eeskirjadega asetada

teele.

Enne masinaga sõitma minemist kont-

rollige alati, kas ohukolmnurk on kaa-

sas.

3.3.3 Turvavöö (1:G)

Masinaga sõitmisel kasutage alati turvavööd.

Lühend Tähendus Mõõtmed Maht*

PTO Väljund ette paigaldatavate lisaseadmete käitami-

seks. Vt jn 1.

2 × 1/2” + 3/8” tagasi-

vooluava

42 l / 220 bar

PTOs Lisaseadme käitamiseks mõeldud väljundi töö

juhtimine. Vt jn 1.

Aux1 Väljund ette paigaldatavate lisaseadmete lisaf-

unktsioonide jaoks. Vt jn 1.

2 × 1/4” 12 l / 125 bar

Aux1s Väljundi Aux1 töö juhtimine. Vt jn 1.

Aux2f Väljund ette paigaldatavate lisaseadmete lisaf-

unktsioonide jaoks. Vt jn 1.

2 × 1/4” 12 l / 125 bar

Aux2r (740) Väljund taha paigaldatavate lisaseadmete lisaf-

unktsioonide jaoks. Vt jn 1.

2 × 1/4” 12 l / 125 bar

Aux2S Väljundite Aux2f ja Aux2r töö juhtimine, olene-

valt juhtimiselemendist Aux2fr. Vt jn 1.

Aux2fr (740) Väljundi Aux2f või Aux2r aktiveerimine. Vt jn 1.

L Seadmetõstur. Vt jn 1.

Ls Seadmetõsturi töö juhtimine ja kabiini alla pai-

galdatavate seadmete tõstmine. Vt jn 1.

251

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

3.3.4 Kaitseraam (1:N)

Masin on varustatud kaitseraamiga.

Masinaga sõitmisel peab kaitseraam

olema alati ülestõstetud asendis. Klap-

pige raam alla ainult siis, kui sõidate ta-

sasel pinnal ning raam peab kitsast

kohast läbi pääsemiseks olema alla kla-

pitud.

3.4 JUHTELEMENDID

Juhtelementide kirjeldused on koondatud nende

asukoha järgi masinal.

Juhtelemendid – iste

Vt 3.4.1.

Juhtelemendid – roolikonsool ja pe-

daalid

Vt 3.4.2.

Juhtelemendid – juhtpaneel

Vt 3.4.3.

Juhtelemendid – muu

Vt 3.4.4.

3.4.1 Juhtelemendid – iste

Iste on varustatud masina ohutussüsteemiga ühen-

datud ohutuslülitiga. See tähendab, et kui istmel

kedagi ei istu, ei ole teatud ohtlikud toiminguid

võimalikud. Vt ka 5.7.2.

3.4.1.1 Istme reguleerimine taha-/ettepoole

(1:A1)

1. Viige juhthoob (1:AJ) üles.

2. Seadke iste soovitud asendisse

3. Vabastage juhthoob istme fikseerimiseks.

3.4.1.2 Istmevedrustuse reguleerimine (1:A2)

Istmevedrustust saab nupu abil kehakaalu järgi so-

bivaks reguleerida.

Jäigem vedrustus

: pöörake nuppu päripäeva.

Pehmem vedrustus

: pöörake nuppu vastupäeva.

Vedrustuse jäikust näitab nupu juures märgutuli

(1:J2). Õige jäikuse korral põleb märgutuli roheli-

selt.

3.4.1.3 Seljatoe kaldenurga reguleerimine (1:A3)

Seljatoe kallet saab nupu abil sobivaks reguleeri-

da.

3.4.1.4 Käetoe reguleerimine (1:A4)

Käetoe kaldenurka saab asjakohase nupu abil sobi-

vaks reguleerida.

3.4.1.5 Hoiukast (1:F)

Istme all on hoiukast.

3.4.2 Juhtelemendid – roolikonsool ja

pedaalid

3.4.2.1 Rooliratas (1:B1)

Ärge reguleerige rooliratast, kui masin

töötab.

Rooliratast saab sujuvalt tõsta ja langetada ning sa-

muti saab muuta selle nurka. Vt 3.4.2.5 ja 3.4.2.2.

3.4.2.2 Rooliratta kõrguse reguleerimine (1:B2)

Ärge reguleerige rooliratast, kui masin

töötab.

Rooliratta kõrgus on reguleeritav astmeteta.

Lõdvendage nuppu roolisambal ja tõstke või lan-

getage rooliratas soovitud asendisse. Pingutage

nuppu.

3.4.2.3 Esituli (1:B3)

Esitule sisselülitamiseks tõmmake lülitit (1:H).

Esitule väljalülitamiseks vajutage lülitit.

3.4.2.4 Rooliratta nurga reguleerimine (1:B4)

Ärge reguleerige rooliratast, kui masin

töötab.

Rooliratta nurk on reguleeritav astmeteta.

Vabastage roolisamba küljel fiksaator ja reguleeri-

ge rool soovitud asendisse. Pingutage fiksaatorit.

3.4.2.5 Sõidu-/sõidupiduripedaal (1:B5)

Kiire aeglustamise vajaduse korral las-

ke pedaal järsult lahti. NB! Sellisel ju-

hul mõjub juhile tugev inertsjõud.

Mitte kunagi ärge vajutage

sõidupedaali, kui seisupidur on sees.

Sellisel juhul rakendub seisupidurile

ebatavaliselt suur koormus, mis lühen-

dab selle kasutusiga.

Pedaali asend määrab mootori ja veorataste vahe-

lise ülekandesuhte (st masina kiiruse). Sõidupidur

rakendub pedaali vabastamisel või neutraalasendi

poole lükkamisel.

1. Pedaali ettepoole vajutami-

ne – masin hakkab edasisuunas

liikuma.

2. Pedaal vabastatud – masin

seisab paigal.

3. Pedaali tahapoole vajutami-

ne – masin tagurdab.

4. Pedaali neutraalasendi poole vajutamine –

masin pidurdab.

Kui ohuolukorras vajutate pedaali ta-

hapoole, kuid masin ei pidurdu ootus-

päraselt, kasutage avariipidurina

vasakpoolset pedaali (1:B6). NB! Selli-

sel juhul rakendub seisupidurile ebata-

valiselt suur koormus, mis lühendab

selle kasutusiga.

252

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

3.4.2.6 Seisu-/avariipidur (1:B6)

Mitte kunagi ärge vajutage pedaali sõi-

du ajal, välja arvatud ohuolukorras.

Pedaali vajutamine sõidu ajal lühendab

seisupiduri kasutusiga ja vähendab sel-

le toimet.

Pedaalil on järgmised funkt-

sioonid:

•masina seismisel – seisupidur,

•töötamise ajal – avariipidur.

Kui pedaal on täielikult alla va-

jutatud, süttib märgutuli (1:I3).

3.4.2.7 Tõkesti, seisupidur (1:B7)

Mitte kunagi ärge vajutage

sõidupedaali (1:B5), kui seisupidur on

sees. Sellisel juhul rakendub seisupidu-

rile ebatavaliselt suur koormus, mis lü-

hendab selle kasutusiga.

Tõkesti fikseerib pedaali (1:B6) allavaju-

tatud asendisse. Funktsiooni kasutatakse

masina liikumise tõkestamiseks kallaku-

tel, transportimisel jne, kui mootor ei töö-

ta.

Tõkestamine

1. Vajutage pedaal (1:B6) täielikult alla. Märgutuli

(1:I3) süttib.

2. Vajutage tõkestit.

3. Vabastage pedaal.

Vabastamine

1. Vajutage pedaal (1:B6) täielikult alla.

2. Vabastage pedaal.

3.4.3 Juhtelemendid – juhtpaneel

3.4.3.1 Drosselihoob (1:D1).

Juhib mootori pöörlemissagedust.

Eesmine asend – täisgaas (masinaga töötamisel

peaks mootor töötama alati täisgaasil).

Tagumine asend – tühikäik.

3.4.3.2 Süütelukk (1:D2)

Süütelukku kasutatakse mootori käivitamiseks ja

seiskamiseks.

Süütelukul on neli järgmist asendit.

Eelsoojendusasend. Silindreid soojenda-

takse käivitamisele kaasa aitamiseks.

Hoidke selles asendis enne mootori käivi-

tamist madalate välistemperatuuride kor-

ral.

Max 5 sekundit.

Seisuasend. Mootor on seisatud. Võtme

saab eemalda.

Tööasend. Mootori käivitamisel jäetakse

asend vahele, kuid kasutatakse siis, kui

mootor töötab.

Käivitusasend. Kui keerate võtme vedru-

koormusega käivitusasendisse, aktiveeri-

takse starter. Kui mootor on käivitatud,

laske sellel tööasendisse naasta.

3.4.3.3 Seadmetõstur (1:Ls)

See juhthoob juhib nii hüdraulilist seadmetõsturit

masina ees (1:L) kui ka kabiini alla paigaldatavate

seadmete tõstesilindrit. Need on ühendatud jada-

misi.

Juhthoob (1:Ls) töötab ainult siis, kui mootor on

käivitatud.

Samas saab selle viia ujuvasendisse ka väljalülita-

tud mootoriga.

Mitte kunagi ärge lahkuge masinast,

kui lisaseade on transpordiasendis. Ek-

sisteerib raskete muljumisvigastuste

oht, kui lisaseade hoova tahtmatul liigu-

tamisel kiiresti alla vajub.

Hooval on neli järgmist asendit.

Ujuvasend. Viige hoob eesmisesse asen-

disse, kus hoob lukustub. Lisaseade lan-

getatakse ujuvasendisse.

Ujuvasendis toetub lisaseade alati ühesu-

guse survega vastu maapinda, järgides

maapinna kontuure.

Töötamisel kasutage alati ujuvasendit.

Langetamine. Lisaseade langetatakse

sõltumata selle kaalust. Langetusjõu

määrab lisaseadme kaal ja hüdrosüstee-

mi langetamistoimingul rakendatav jõud.

Lukustamine transpordiasendisse. Pä-

rast tõstmist ja langetamist on hoob naas-

nud neutraalasendisse. Lisaseade on

lukustatud transpordiasendisse.

Tõstmine. Viige hoob tagumisse asen-

disse, kuni lisaseade tõuseb kõrgeimasse

asendisse (transpordiasend). Seejärel va-

bastage hoob ja lisaseade lukustub trans-

pordiasendisse.

3.4.3.4 Hüdrojuhtelement (1:Aux1s)

Seda juhtelementi kasutatakse teatud funktsiooni-

de juhtimiseks olenevalt paigaldatud lisaseadmest.

See juhtelement töötab ainult siis, kui mootor on

käivitatud ning lisaseadme asjakohase funktsiooni

juurde kuuluvad hüdrovoolikud on ühendatud

hüdroväljundiga (1:Aux1).

253

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

3.4.3.5 Hüdrojuhtelement (1:Aux2s)

Seda juhtelementi kasutatakse teatud funktsiooni-

de juhtimiseks olenevalt paigaldatud lisaseadmest.

See juhtelement töötab ainult siis, kui mootor on

käivitatud ning lisaseadme asjakohase funktsiooni

juurde kuuluvad hüdrovoolikud on ühendatud

järgmisel viisil.

• Lisaseade ees, ühendatud hüdroväljundi

(1:Aux2f) kaudu.

• 740:

lisaseade taga, ühendatud hüdroväljundi

(1:Aux2r) kaudu.

Vt ka 3.4.3.9.

Hüdroväljundid tagaosas on paralleelühendusega.

3.4.3.6 Lüliti (1:Os)

Lüliti abil saab sujuvalt määrata elektroo-

nilise lõikekõrguse reguleerimise funkt-

siooniga lõikeaparaadi lõikekõrguse.

Lüliti juhib kontakti (1O), vahetades po-

laarsust.

3.4.3.7 Lüliti (1:PTOs)

Lüliti ette paigaldatava lisaseadme töö käivitami-

seks ja seiskamiseks. Lülitil on kaks järgmist asen-

dit.

1. Lüliti eesmise osa vajutamine – käitus-

võll rakendatakse. Sümbol süttib.

2. Lüliti tagumise osa vajutamine – käitus-

võll lahutatakse.

Hüdrosüsteemi rõhu tarbetu suurendamise väl-

timiseks sättige enne hüdrokäitusvõlli rakenda-

mist drosselihoob veerandi peale.

Lüliti aktiveerib klapi, mis kannab hüdropumba

jõu üle ette paigaldatavasse lisaseadmesse.

Seejärel juhitakse jõud eesmise hüdroväljundi

(1:PTO) kaudu hüdrauliliselt tööriista.

3.4.3.8 Lüliti (1:Ts)

Lülitil on kolm asendit ja seda saab kasu-

tada näiteks liivapuisturiga.

Lüliti juhib kontakti (1:T).

3.4.3.9 Lüliti (1:Aux2fr) (740)

Lülitil on kaks asendit, mis määravad,

milline hüdroväljund juhtelemendi

(1:Aux2s) abil aktiveeritakse: ette paigal-

datava lisaseadme hüdroväljund (1:Aux2f) või

taha paigaldatava lisaseadme hüdroväljund

(1:Aux2r). Vt ka 3.4.3.5.

3.4.4 Juhtelemendid – muu

3.4.4.1 Lukustustihvtid, ees (1:C1)

Masinal on ees ja taga pesad eri lisaseadmete tar-

vis. Lisaseade kinnitatakse pärast paigaldamist

paigale kahe lukustustihvti abil.

Lisaseadme kinnitamiseks tõsturi külge toimige

järgmiselt.

1. Sisestage lukustustihvt täielikult väljastpoolt.

2. Asetage jalg lukustustihvtile ja pöörake taha-

poole, kuni see lukustub.

Ärge pöörake lukustustihvti käega.

Muljumisvigastuste oht.

Vabastamiseks toimige järgmiselt.

1. Pöörake lukustustihvti ettepoole, kuni see vaba-

neb.

2. Tõmmake lukustustihvt välja.

3.4.4.2 Lukustustihvtid, taga (1:E1)

Masinal on ees ja taga pesad eri lisaseadmete tar-

vis. Lisaseade kinnitatakse pärast paigaldamist

paigale kahe lukustustihvti abil. Tagaosa lukustus-

tihvtid lukustuvad soontesse pärast paigaldamist.

3.4.4.3 Peatoitelüliti (1:E2)

Enne elektrisüsteemiga seotud tööde

tegemist tuleb toiteahel peatoitelüliti

abil katkestada.

3.4.4.4 Mootorikatted

Masinaga tohib töötada vaid suletud ja

kinnitatud mootorikatetega. Põletuste

ja muljumisvigastuste oht.

Mootoriosadele juurdepääsemiseks on

neli eemaldatavat katet. Katete avamiseks toimige

järgmiselt.

Kate paremal ja vasakul küljel (1:K)

Eemaldamine

1. Eemaldage eesmised ja tagumised kummirih-

mad (1:J).

2. Tõmmake katet ülespoole, klappige alla ja tõm-

make ära.

Paigaldamine

1. Laske kate üle ratta sisekülje.

2. Sisestage katte ülaosa masina V-soonde ja si-

sestage all kontrolltihvt.

3. Kinnitage eesmised ja tagumised kummirih-

mad.

Eesmine kate (1:R)

Eemaldamine

1. Eemaldage kaks eesmist kummirihma.

2. Avage lukustusnupud (4:B).

3. Liigutage katet ette ja üles.

Paigaldamine

1. Joondage kate.

2. Sisestage lukustusnupu kõrvad ülal avadesse ja

sulgege lukustusnupud.

3. Kinnitage kaks kummirihma.

12 V

0

1

254

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

3.4.4.5 Kaitseraam (1:N)

Masinaga sõitmisel peab kaitseraam

olema alati ülestõstetud asendis. Klap-

pige raam alla ainult siis, kui sõidate ta-

sasel pinnal ning raam peab kitsast

kohast läbi pääsemiseks olema alla kla-

pitud.

Tahapoole alla klappimine

1. Eemaldage kinnitustihvt (11:T1) ja tihvt

(11:T2).

2. Klappige raam tahapoole alla.

3. Sisestage uuesti tihvt ja kindlustage kinnitus-

tihvtiga.

Raami avamine ülestõstetud asendisse

1. Eemaldage kinnitustihvt ja tihvt.

2. Avage raam ülestõstetud asendisse.

3. Fikseerige raam tihvti ja kinnitustihvti abil üles-

tõstetud asendisse.

4. Pingutage nuppu (11:T3), kuni loksumine kaob.

3.4.4.6 Treileri elektripistikupesa (1:R)

Treileri jaoks mõeldud 7-viiguline pistikupesa.

3.4.4.7 Kütusepaagi kork (3:A)

Kütusepaagi kork diislikütuse lisamiseks asub ist-

me taga.

3.4.4.8 Lahutushoob (5, 6:F)

Hoob astmeteta ülekande lahutamiseks. Võimal-

dab masina liigutamist.

Lahutushoob ei tohi mitte kunagi olla

väljas- ja seespoolse asendi vahel. See

kuumutab ülekande üle ja kahjustab

seda.

Masinat ei tohi mitte kunagi pukseeri-

da, seda võib vajaduse korral treilerile

ja treilerilt teisaldada. Pukseerimine

kahjustab ülekannet

Hooval on kaks järgmist asendit.

Hoob seespool –

hüdropump on tavapäraseks kasutamiseks raken-

datud.

Hoob väljaspool

–

Hüdroõli juhitakse hüdropumbast mööda, nii et

see võib voolata süsteemis, ilma et hüdropump

seda tõkestaks. Masinat saab liigutada. Samas on

vool piiratud ning masina liigutamiseks on vaja ra-

kendada suhteliselt palju jõudu.

3.4.4.9 Käsipump (5:J) (540)

Kui diislipump on tõmmanud sisse õhku (nt pärast

kütuse lõppemist), ei saa mootor ise uut kütust sis-

se tõmmata. Seetõttu tuleb kütust enne mootori

käivitamist käsipumba abil pumbata.

3.4.4.10Kaitseraam (1:N)

Masinaga sõitmisel peab kaitseraam

olema alati ülestõstetud asendis. Klap-

pige raam alla ainult siis, kui sõidate ta-

sasel pinnal ning raam peab kitsast

kohast läbi pääsemiseks olema alla kla-

pitud.

Tahapoole alla klappimine

1. Eemaldage kinnitustihvt (11:T1) ja tihvt

(11:T2).

2. Klappige raam tahapoole alla.

3. Sisestage uuesti tihvt ja kindlustage kinnitus-

tihvtiga.

Raami avamine ülestõstetud asendisse

1. Eemaldage kinnitustihvt ja tihvt.

2. Avage raam ülestõstetud asendisse.

3. Fikseerige raam tihvti ja kinnitustihvti abil üles-

tõstetud asendisse.

4. Pingutage nuppu (11:T3), kuni loksumine kaob.

3.5 INDIKAATORID

3.5.1 Kütusenäidik (1:I1)

Kütusenäidik näitab kütusetaset kütusepaagis.

3.5.2 Istmevedrustuse märgutuli (1:I2)

Näitab istmevedrustuse jäikust. Vt 3.4.1.2.

3.5.3 Piduri märgutuli (1:I3)

Mitte kunagi ärge töötage masinaga, kui piduri

märgutuli põleb. See mõjub negatiivselt seisu/-

avariipidurile.

Piduri märgutuli hoiatab rakendatud sei-

supidurist (1:B6).

Vt 3.4.2.6.

3.5.4 Aku laadimise märgutuli (1:I4)

Mitte kunagi ärge laske mootoril töötada, kui

laadimise märgutuli põleb. See tühjendab aku.

Aku laadimise märgutuli annab problee-

mist märku, kui süüde on tööasendis.

Aku laadimise märgutuli hoiatab sellest,

et mootori generaator ei lae enam akut. Kui mootor

ei tööta, peaks märgutuli põlema, kuna generaator

ei lae akut.

Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda.

Kui märgutuli masinaga töötamise ajal süttib, tüh-

jeneb aku ja mootorit ei saa pärast enam käivitada.

Viige masin volitatud remonditöökotta parandus-

se.

3.5.5 Hüdroõlitemperatuuri märgutuli (1:I5)

Kui temperatuuri märgutuli põleb, ei

tohi mootorit mitte mingil juhul käita-

da. Raske mootorikahjustuse oht.

Hüdroõlitemperatuuri märgutuli annab

probleemist märku, kui süüde on tööasen-

dis.

255

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

Hüdroõlitemperatuuri märgutuli hoiatab hüdroõli-

temperatuuri tõusmisest ohtliku tasemeni.

Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda.

Kui märgutuli masinaga töötamise ajal süttib, toi-

mige järgmiselt.

• Viige drosselihoob tühikäiguasendisse. Ärge

mootorit seisake.

• Puhastage õlijahuti väljastpoolt lehtedest, ro-

hust või mis tahes muust kõrvalisest materjalist.

Vt 5.13.

• Jätke mootor tühikäigul tööle, kuni temperatuur

langeb ja märgutuli kustub. Pärast seda võib

masinat tavapärasel viisil edasi kasutada.

• Kui temperatuur 5 minuti jooksul ei lange, sei-

sake masin ja viige see volitatud remonditöö-

kotta parandusse.

3.5.6 Mootoritemperatuuri märgutuli (1:I6)

Kui mootoritemperatuur tõuseb liiga kõrgele, an-

navad sellest märku nii märgutuli kui ka sumisti.

Kui temperatuuri märgutuli põleb või

kõlab sumisti signaal, ei tohi mitte min-

gil juhul lasta mootoril töötada võimsa-

malt kui tühikäigupööretel. Raske

mootorikahjustuse oht.

Mootoritemperatuuri märgutuli ja sumisti

annavad probleemist märku, kui süüde on

tööasendis.

Mootoritemperatuuri märgutuli ja sumisti hoiata-

vad mootoritemperatuuri tõusmisest ohtliku tase-

meni.

Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda

ega sumisti signaal kõlada. Kui masinaga töötami-

se ajal märgutuli süttib ja kõlab sumisti signaal,

toimige järgmiselt.

• Viige drosselihoob tühikäiguasendisse. Ärge

mootorit seisake.

• Puhastage radiaator väljastpoolt lehtedest, ro-

hust või mis tahes muust kõrvalisest materjalist.

Vt 5.13.

• Jätke mootor tühikäigul tööle, kuni temperatuur

langeb ning märgutuli kustub ja sumisti vaikib.

Pärast seda võib masinat tavapärasel viisil edasi

kasutada.

• Kui temperatuur 5 minuti jooksul ei lange, sei-

sake masin ja viige see volitatud remonditöö-

kotta parandusse.

Kui mootoritemperatuur on liiga kõrge, kontrolli-

ge jahutusvedeliku taset. Vt 5.4.

3.5.7 Õlirõhu märgutuli (1:I7)

Kui õlirõhu märgutuli põleb, ei tohi

mootorit mitte mingil juhul käitada.

Raske mootorikahjustuse oht.

Õlirõhu märgutuli annab probleemist

märku, kui süüde on tööasendis.

Õlirõhu märgutuli hoiatab mootoriõli rõhu lange-

misest ohtliku tasemeni. Kui mootor ei tööta,

peaks märgutuli põlema, kuna õli ei ole rõhu all.

Töötava mootori korral ei tohiks märgutuli põleda.

Kui märgutuli masinaga töötamise ajal süttib, sei-

sake viivitamatult masin ja viige see volitatud re-

monditöökotta parandusse.

3.5.8 Töötunniarvesti (1:I8)

Näitab töötundide arvu. Töötab ainult siis, kui

mootor on käivitatud.

3.5.9 Õhufiltri märgutuli (5,6:I9)

Märgutuli hoiatab ummistunud õhufiltrist. Kui

märgutuli põleb punaselt, tuleb õhufilter asendada.

Pärast asendamist vajutage märgutule lähtestami-

seks selle nuppu.

3.5.10 Hüdroõlitaseme indikaator (8:I10)

Õlitase peaks olema läbi klaasi nähtav, kui masin

seisab tasasel pinnal.

Kui õlitase on liiga kõrge, võib õli väljalaskekla-

pist välja voolata. Kui õlitase on liiga madal, võib

õli üle kuumeneda ja hüdrosüsteemi kahjustada.

4 KASUTUSVALDKONNAD

Masinat tohib kasutada ainult originaallisaseadme-

tega.

Masina jaoks on saadaval lisakomplektid, mis on

vajalikud üldkasutatavatel teedel sõitmiseks.

Komplektid on koostatud kooskõlas kohalike suu-

nistega. Ostuteabe saamiseks ja ostmiseks võtke

ühendust volitatud müügiesindajaga.

256

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

5 MASINA KÄIVITAMINE JA

SELLEGA TÖÖTAMINE

Masinaga tohib töötada vaid suletud ja

kinnitatud mootorikatetega. Põletuste

ja muljumisvigastuste oht.

Kui mootor töötab, veenduge, et mitte

kedagi ei ole masina pöördepunkti lähe-

dal. Eksisteerib raskete muljumisvigas-

tuste oht, kui mõni kehaosa peaks

masina taga- ja eesosa vahele jääma.

Olenevalt kasutatavast lisaseadmest

võib osutuda vajalikuks paigaldada

masinale vastukaalud. Rattateljele ra-

kenduv surve ei tohi ületada 900 kg või

70% masina kogumassist.

5.1 TOIMINGUD ENNE KÄIVITAMIST

Enne masina käivitamist tehke järgmist.

• Kontrollige kütuse taset ja vajaduse korral täit-

ke paak.

• Kontrollige mootoriõli taset.

• Kontrollige jahutusvedeliku taset.

• Kontrollige, ega õhufiltri märgutuli pole sütti-

nud.

• Kontrollige, kas veeseparaatori ja õlifiltri kraa-

nid on lahti.

• Kontrollige, ega veeseparaator ei sisalda vett.

Vajaduse korral tühjendage.

• Kontrollige õlitaset hüdroõli paagis. Vt 3.5.10.

• Kontrollige ohutust.

• Kontrollige, kas lahutushoob on seespoolses

asendis. Vt 3.4.4.8.

Neid toiminguid on kirjeldatud allpool.

5.2 TANKIMINE

Diislikütus on väga kergesti süttiv.

Hoidke kütust alati selleks otstarbeks

mõeldud anumates.

Valage või lisage kütust ainult väljas ja

mitte kunagi ärge suitsetage samal ajal.

Enne mootori käivitamist täitke paak

kütusega.

Mitte kunagi ärge eemaldage kütuse-

korki ega valage kütust juurde, kui

mootor töötab või on veel soe.

Mootorit ei tohi käitada rapsiseemne

baasil toodetud diislikütusega (RME).

Lisateabe saamiseks võtke ühendust

mootori tootjaga.

Kui täidate kütust lisades kütusega ka

täitetoru, põhjustab see lekke ja tuleo-

hu.

Kasutage ainult sellist diislikütust, mis vastab jao-

tises 2.1 märgitud spetsifikatsioonile.

1. Avage kütusekork (3:A).

2. Lisage diislikütust kuni täitetoru allosani. Kui

lisate kütust nii palju, et ka täitetoru saab täide-

tud, lekib kütus välja, sest see paisub soojene-

des.

3. Sulgege kütusekork.

5.3 TASEME KONTROLLIMINE,

MOOTORIÕLI

Kontrollige õlitaset enne igat masina kasutami-

se korda. Masin peaks seisma tasasel pinnal.

Kontrollige järgmisel viisil.

1. Pühkige mõõtevarrast (5, 6:K) ümbritsev ala

puhtaks ja tõmmake varras üles.

2. Pühkige mõõtevarras puhtaks.

3. Libistage mõõtevarras täilikult alla ja seejärel

tõmmake uuesti üles.

4. Vaadake õlitaset. Õlitase peaks jääma mõõte-

varda asjakohaste märkide (5, 6:K1) vahele.

Vajaduse korral eemaldage õlikork (5, 6:G) ja lisa-

ge õli kuni märgini.

Kasutage API CF-i või kõrgema klassi õli (kuid

mitte CG, soovitatav on CI-4) kooskõlas järgmise

temperatuuridiagrammiga.

Mitte kunagi ärge kasutage õlilisandeid.

Õlitase ei tohiks mitte kunagi olla alumisest mär-

gist madalamal. See võib põhjustada mootori üle-

kuumenemist. Kui õlitase on ülemisest märgist

kõrgemal, laske osa õli välja kuni õige taseme saa-

vutamiseni. Vt 6.7.

Kui olete lõpetanud õlitaseme reguleerimise, kee-

rake kork peale.

5.4 TASEME KONTROLLIMINE,

JAHUTUSVEDELIK

Kui jahutusvedelikku ei ole, ei tööta

temperatuuri märgutuli. See võib põh-

justada mootori tõrke.

Kontrollige jahutusvedeliku taset enne igat ma-

sina kasutamise korda.

Kontrollige järgmisel viisil.

1. Mootor peab kontrollimise ajal olema külm.

2. Eemaldage mootori eesmine kate. Vt 3.4.4.4.

257

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

3. Keerake radiaatorikork (10:Q) lahti ning kont-

rollige, kas jahutusvedeliku tase ulatub täi-

teavani.

4. Keerake radiaatorikork tagasi.

5. Kontrollige, kas jahutusvedeliku tase paisupaa-

gis ulatub alumise märgini (5, 6:D2).

Vajaduse korral lisage jahutusvedelikku. Vt all-

pool.

5.4.1 Jahutusvedeliku lisamine

Järgige jahutusvedeliku lisamisel järgmist.

• Kasutage alati jahutusaine ja vee segu. Mitte

kunagi ärge kasutage ainult vett.

• Segage vesi ja jahutusaine ainega varustaja ju-

histe järgi.

• Mitte kunagi ärge segage kokku eri jahutusai-

neid.

• Kasutage pehmet (kaltsiumivaba), destilleeri-

tud või demineraliseeritud vett.

Mootor peab vedeliku lisamise ajal olema külm.

Kui avate radiaatorikorgi siis, kui moo-

tor on kuum, võib radiaatorist pursata

välja kuum vesi ja põhjustada raskeid

põletusvigastusi.

Lisamiseks toimige järgmiselt.

1. Eemaldage mootori eesmine kate.

2. Kontrollige, kas jahutussüsteemi kõik ühendu-

sed on tihedalt kinni.

. Kontrollige, kas jahutussüsteemi kõik kraanid

on kinni ja tihendatud.

4. Kontrollige, kas jahutussüsteemi kõik voolikud

on terved ja tihedalt kinni.

5. Keerake radiaatorikork (10:Q) lahti.

6. Täitke radiaator aeglaselt jahutusvedelikuga.

Jahutusvedeliku lisamisel ei tohi tekkida õhu-

mulle. Täitke radiaator kuni täiteavani.

7. Keerake radiaatorikork tagasi.

8. Avage paisupaagi kork (5, 6:D) ja lisage segu

kuni alumise märgini, mis tähistab segu taset

külma mootori korral.

9. Sulgege paisupaagi kork.

10.Käitage mootorit töötemperatuuri saavutamise-

ni ja kontrollige jahutusvedeliku taset paisupaa-

gis. Jahutusvedeliku tase peaks nüüd ulatuma

ülemise märgini (5, 6:D1), mis tähistab taset

kuuma mootori korral.

11.Kui jahutusvedeliku tase ei ulatu ülemise mär-

gini, laske mootoril jahtuda ja lisage paisupaaki

veel jahutusvedelikku.

5.5 ÕHUFILTRI MÄRGUTULI

Kontrollige, ega õhufiltri märgutuli (5, 6:I9) pole

süttinud.

Kontrollige, vt 3.5.9.

Filtri asendamise juhised leiate jaotisest 6.13.

5.6 VEESEPARAATOR

Kontrollige, kas veeseparaatori ujuk on (12,

13:C3) põhjas.

Kontrollige, kas veeseparaatori kraan on lahti. Vt

jn 10.

5.7 OHUTUSKONTROLL

Masina kontrollimisel veenduge, et kõik ohutus-

nõuded on täidetud.

Ohutust tuleb kontrollida enne igat ma-

sina kasutamise korda.

Kui kas või üks järgmistest ohutus-

nõuetest ei ole täidetud, ei tohi masinat

kasutada! Viige masin remonditöökotta

parandusse.

5.7.1 Üldine ohutuskontroll

5.7.2 Elektroonilise ohutussüsteemi kont-

roll

Enne masina kasutamist tuleb alati

veenduda, et ohutussüsteem on töökor-

ras.

Osad/toimingud Leid/tulemus

Kütusevoolikud ja

ühendused

Ei leki.

Toitekaablid Korralikult isoleeritud.

Mehaanilisi kahjustusi ei ole.

Heitgaasisüsteem Ühenduskohad ei leki.

Kõik kruvid on pingutatud.

Hüdrovoolikud Ei leki. Ei ole kahjustatud.

Sõitke masinaga

edasi-tagasi ning

vabastage sõidu-/

sõidupiduripedaal.

Masin peaks peatuma.

Proovisõit Masin ei vibreeri ebaharilikult.

Tavatu müra puudub.

Olek Toimingud Leid/tulemus

Siduri-piduripedaal

ei ole alla vajutatud.

Käitusvõll ei ole

rakendatud.

Proovige käi-

vitada.

Mootor ei

tohiks käivitu-

da.

Siduri-piduripedaal

ei ole alla vajutatud.

Käitusvõll on raken-

datud.

Proovige käi-

vitada.

Mootor ei

tohiks käivitu-

da.

Mootor töötab. Käi-

tusvõll on rakenda-

tud.

Tõuske ist-

melt.

Käitusvõll

peaks lahu-

tuma.

Seadmetõsturi juht-

hoob ei ole ujuva-

sendis.

Proovige

rakendada

käitusvõlli.

Käitusvõlli ei

tohiks saada

rakendada.

258

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

5.8 KÄIVITAMINE

1. Kontrollige, kas käitusvõll on lahutatud.

2. Ärge hoidke jalga gaasipedaalil.

3. Viige drosselihoob veerandi peale.

4. Vajutage piduripedaal täielikult alla. Märgutuli

(1:I3) peaks süttima.

5. Kui peate käivitama külma mootori madalama-

tel õhutemperatuuridel, tuleks mootorit eelsoo-

jendada. Vt 3.4.3.2. Pärast eelsoojendust

keerake süütevõtit ja käivitage mootor.

6. Masinat ei tohiks mitte kunagi käitada täis-

võimsusel kohe pärast külma käivitamist, kui

hüdroõli on veel külm.

Soojendage hüdroõli, käitades mootorit drosse-

lihoovaga veerandi peal. Käitage mootorit mõ-

ni minut kooskõlas järgmise diagrammiga.

Näide. –10 °C juures käitage mootorit drosselihoo-

vaga veerandi peal 18 minutit.

Masinaga töötamisel peaks mootor töötama alati

täisgaasil.

Hüdrosüsteemi rõhu tarbetu suurendamise väl-

timiseks sättige enne hüdrokäitusvõlli rakenda-

mist drosselihoob veerandi peale.

5.9 VÕIMENDIGA JUHTIMISSÜS-

TEEM

Kui keerate rooli, juhib võimendiga juhtimissüs-

teem masina hüdrosüsteemi jõu roolisüsteemi. See

muudab täisvõimsusel töötava mootori korral ma-

sina roolimise väga lihtsaks.

Mootori pöörete vähendamisel väheneb ka juhti-

missüsteemi võimendus.

5.10 KASUTUSNÕUANDED

Tagage alati, et mootoris on nõutud kogus õli. Eriti

kallakutel sõites. Vt 5.3.

Sõitke kallakutel ettevaatlikult. Kalla-

kust üles või alla sõites ei tohi järsult

kiirendada või pidurdada. Ärge mitte

kunagi sõitke kallakuga ristisuunas.

Liikuge ülalt alla või alt üles.

Masinaga ei tohi sõita üle 10º nurgaga

kallakul (mitte üheski suunas).

Kallakutel ja järskudes kurvides vä-

hendage kiirust, et vältida masina üm-

berminekut või juhtivuse kaotamist.

Täiskäigul ja -gaasiga sõites ärge keera-

ke rooli täielikult välja. Masin võib ker-

gesti ümber minna.

Hoidke käed ja sõrmed raamjuhtimis-

süsteemi liigendist ja istmeklambrist

eemal. Muljumisvigastuste oht. Ärge

sõitke masinaga, kui mootorikatted on

avatud.

Olenevalt kasutatavast lisaseadmest

võib osutuda vajalikuks paigaldada

masinale vastukaalud. Rattateljele ra-

kenduv surve ei tohi ületada 900 kg või

70% masina kogumassist.

5.11 SEISKAMINE

Lahutage käitusvõll. Rakendage seisupidur.

Laske mootoril 1–2 minutit tühikäigul töötada.

Keerake mootori seiskamiseks süüde välja.

Kui jätate masina järelevalveta, eemal-

dage süütevõti.

Mootor võib pärast seiskamist olla väga

kuum. Ärge puudutage ei summutit ega

muid mootoriosi. See võib põhjustada

põletusvigastusi.

5.12 KÜTUSESÜSTEEMI TÜHJEN-

DAMINE (540)

Kui kütusesüsteemis on õhku, tuleb see käsitsi ee-

maldada. Õhk võib kütusesüsteemi sattuda järg-

mistel põhjustel.

• Pärast kütuse lõppemise tõttu seiskumist.

• Pärast filtri vahetamist.

• Pärast veeseparaatori tühjendamist.

• Pärast kütusesüsteemi parandamist.

Ärge mitte kunagi proovige õhku ee-

maldada, pöörates mootorit starteriga.

See kahjustab starterit.

Õhu eemaldamiseks toimige järgmiselt.

1. Veenduge, et kütusepaak on täis.

2. Avage kõik kütusesüsteemi kraanid.

3. Pumbake käsipumba (5:J) abil, kuni õhk on kü-

tusesüsteemist eemaldatud.

4. Proovige käivitada. Kui mootor ei käivitu, kor-

rake toiminguid.

5.13 PUHASTAMINE

Tuleohu vähendamiseks hoidke mootor,

summuti, aku ja kütusepaak rohust,

lehtedest ja õlist puhtana.

Tuleohu vähendamiseks kontrollige re-

gulaarselt, ega masinal pole õli- ja/või

kütuselekkeid.

259

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

Mitte kunagi ärge kasutage kõrgsurve-

pesurit. See võib kahjustada võllitihen-

deid, elektrikomponente ja

hüdraulikaklappe.

Mitte kunagi ärge puhastage radiaato-

rit kõrgsurvepesuriga. See võib kahjus-

tada radiaatoriribisid.

Pärast masina kasutamist puhastage see. Järgige

puhastamisel järgmisi soovitusi.

• Ärge suunake veejuga otse mootorile.

• Puhastage mootorit harja ja/või suruõhuga.

• Puhastage mootori radiaatorit (10:R) pehme

harjaga. Suuremad võõrkehad võib eemaldada

käega. Eriti määrdunud jahuteid peske aeglaselt

voolava vee ja sobiva puhastusvahendiga.

• Pärast veega pesemist käivitage masin ja lõi-

keaparaat, et eemaldada vesi, mis võib vastasel

korral sattuda laagritesse ning põhjustada kah-

justusi.

6 HOOLDUS

6.1 HOOLDUSPROGRAMM

Selleks et hoida masinat heas töökorras, st tagada

töökindlus, ohutu talitlus ning keskkonnasäästlik-

kus, tuleb järgida selles peatükis esitatud hooldus-

juhiseid.

Kõiki hooldustoiminguid peaks tegema volitatud

töökoda.

Volitatud töökodades tehtud hooldus tagab profes-

sionaalse töö ja osade vahetamise originaalvaru-

osade vastu.

Iga volitatud töökojas tehtud hoolduse kohta tuleks

lisada hooldusraamatusse tempel. Templitega va-

rustatud hooldusraamat on hinnaline dokument,

mis tõstab masina edasimüügiväärtust.

Hooldatavad kohad on loetletud järgmises tabelis.

Hooldustoimingute kirjeldused on esitatud pärast

tabelit.

6.2 HOOLDATAVAD KOHAD

6.3 ETTEVALMISTUS

Hooldustööde ajaks tuleb masin seisma jätta ja

mootor välja lülitada.

Masina juhusliku veeremise vältimi-

seks rakendage alati seisupidur.

Seisake mootor.

Masina juhusliku käivitumise vältimi-

seks eemaldage süütevõti.

Hooldatav koht

1. kord Sagedus Vt ptk

Töötunnid/kalend-

rikuud

Veeseparaator,

kontrollimine

50/- 6.4

Eelfilter, puhasta-

mine

6.4

Kütusefilter, asen-

damine

400/- 6.5

Rehvirõhk, kontrol-

limine, reguleeri-

mine

6.6

Mootoriõli, filter,

vahetamine

50/12 200/12 6.7

Hüdroõli, filter,

paagi õhutusklapp,

vahetamine/puhas-

tamine

50/12 400/12 6.8

Rattamootorid, õli

vahetamine

50/12 200/12 6.9

Rihmülekanded,

kontrollimine

50 200/- 6.10

Jahutussüsteem,

puhastamine

1000/12 6.11

Aku, kontrollimine 50/- 6.12

Õhufilter, eelfiltri

puhastamine

250/- 6.13

Õhufilter, sisefiltri

vahetamine

250/- 6.13

Määrimine 6.14

Klappide reguleeri-

mine

1000/- 6.15

Klappide lihvimine 2000/- 6.15

260

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

6.4 VEESEPARAATOR

Veeseparaatoris on ujuk (12, 13:C3) mida on läbi-

paistva topsi kaudu näha. Ujuk peab asuma põhjas.

Kui ujuk on tõusnud, tuleb veeseparaator järgmisel

viisil tühjendada.

6.4.1 540

1. Keerake veeseparaatori kraan kinni. Vt jn 12.

2. Hoidke veeseparaatori all kütuse kogumiseks

anumat.

3. Avage tops. Selleks vajutage topsi rõngast

(12:C1).

4. Võtke tops (12:C2) ettevaatlikult ära ja seejärel

eemaldage selle seest vedru (12:C4) ja ujuk

(12:C3).

5. Puhastage topsi sisemust ja filtrit (12:C5).

6. Kontrollige, kas O-rõngas on kahjustamata,

ning paigaldage osad vastupidises järjestuses.

7. Avage kraan.

Kui veeseparaatorisse koguneb sageli vett, puhas-

tage kütusepaaki. Võtke ühendust volitatud re-

monditöökojaga.

6.4.2 740

Vee väljalaskmiseks keerake tühjenduskraani

(13:C1) lahti, kuni vesi hakkab voolama. Tühjen-

dage, kuni ujuk on jälle põhjas.

Kui separaator paistab määrdunud või kui seda tu-

leb sageli tühjendada, puhastage seda. Separaatori

puhastamiseks toimige järgmiselt.

1. Keerake veeseparaatori kraan kinni. Vt jn 13.

2. Hoidke veeseparaatori all kütuse kogumiseks

anumat.

3. Keerake tops (13:C2) lahti.

4. Võtke tops ettevaatlikult ära ja eemaldage selle

seest filter (13:C5), tihend (13:C4) ja ujuk

(13:C3).

5. Puhastage topsi sisemust ja filtrit.

6. Kontrollige, kas O-rõngas on kahjustamata,

ning paigaldage osad vastupidises järjestuses.

7. Avage kraan.

Kui veeseparaatorisse koguneb ikka sageli vett,

puhastage kütusepaaki. Võtke ühendust volitatud

remonditöökojaga.

6.5 KÜTUSEFILTER

6.5.1 540

1. Keerake kütusefiltri kraan kinni. Vt jn 14.

2. Hoidke kütusefiltri all kütuse kogumiseks anu-

mat.

3. Eraldage tops. Selleks keerake topsi rõngast

(14:C1).

4. Võtke tops (14:E2) ettevaatlikult ära ja eemal-

dage filter (14:E4).

5. Puhastage topsi sisemust.

6. Kontrollige, kas O-rõngas (14:E3) on kahjusta-

mata, ning paigaldage osad koos uue filtriga

vastupidises järjestuses.

7. Avage kraan.

8. Tühjendage kütusesüsteem. Vt 5.13.

6.5.2 740

1. Seisake mootor ja laske sellel jahtuda.

2. Keerake kõik kütusekraanid kinni.

3. Lõdvendage õlifiltrivõtme abil filtrit (6:E)

(15:Dis) poole. Eemaldage filter ettevaatlikult,

et vältida kütuse mahaloksumist.

Pühkige mahaloksunud kütus ära.

4. Puhastage filtri kinnituskoha ümbrust.

5. Kandke uuele filtritihendile õhuke kütusekiht.

6. Paigaldage uus filter, keerates seda (6:Ass) poo-

le, kuni tihend puutub kokku kinnituskoha pin-

naga.

7. Seejärel pingutage filtrit filtrivõtmega.

6.6 REHVIRÕHK

Rõhk ees ja taga: 0,9 bar.

Lisaseadmete rõhud leiate seadmete juhenditest.

6.7 MOOTORIÕLI, FILTRI VAHETA-

MINE

Kui mootoriõli kallatakse välja kohe

pärast mootori seiskamist, võib see olla

väga kuum. Sellepärast laske enne õli

väljalaskmist mootoril paar minutit

jahtuda.

Mootoriõli ja filtri vahetamiseks toimige järgmi-

selt.

1. Jätke masin tasasele pinnale ja käitage mooto-

rit, kuni see saavutab töötemperatuuri.

2. Seisake mootor ja eemaldage õlikork (5, 6:G).

3. Asetage tühjenduskorgi alla anum (16:U), ee-

maldage tühjenduskork ja laske õlil anumasse

valguda.

4. Kõrvaldage õli kooskõlas kohalike suunistega.

5. Puhastage õlifiltrit (5, 6:L) ümbritsev ala ja ee-

maldage filter. Kasutage õlifiltrivõtit.

6. Määrige uus filtritihend ja keerake filtrit sisse-

poole, kuni tihend puutub kokku mootori pinna-

ga. Seejärel pingutage filtrit õlifiltrivõtmega.

7. Kinnitage tühjenduskork. Pingutage momendi-

ni 50 Nm.

8. Lisage õli (vt 5.3).

9. Pärast õli lisamist käivitage mootor ja laske sel-

lel 30 sekundit tühikäigul töötada.

10.Kontrollige, ega õli ei leki.

11.Seisake mootor. Oodake 30 sekundit ja seejärel

kontrollige õli taset. Vt 5.3.

261

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

6.8 HÜDROÕLI, FILTRI VAHETAMINE

Hüdrosüsteemi ei tohi sattuda võõrai-

neid. See võib süsteemi komponente

raskelt kahjustada.

Hüdroõli ja filtri vahetamiseks toimige järgmiselt.

1. Töötage masinaga vahelduva koormuse juures

5–10 minutit, et soojendada hüdroõli.

2. Jätke masin tasasele pinnale.

3. Puhastage õlipaagi ülaosas hoolikalt filtrit

(8:N) ümbritsev ala ning eemaldage filtritops ja

filter.

4. Asetage tühjenduskorgi alla anum (8:P), eemal-

dage tühjenduskork ja laske õlil anumasse val-

guda. Anuma maht peab olema vähemalt 20

liitrit.

5. Kõrvaldage õli kooskõlas kohalike suunistega.

6. Kinnitage tühjenduskork. Pingutage momendi-

ni 25 Nm.

7. Asendage paagi õhutusklapp (8:O). Klapi saab

välja keerata ja uue klapi vastupidises järjestu-

ses asemele paigaldada.

8. Paigaldage filter koos järgmiste komponentide-

ga.

9:N1 Filtritops. Enne filtritopsi tagasi panemist

puhastage seda hoolikalt.

9:N2 Tihend. Kontrollige, kas tihend on korras.

9:N3 Uus filter. Filter tuleb õli vahetamisel sa-

muti välja vahetada.

9:N4 Vedru

9:N5 Tihend. Kontrollige, kas tihend on korras.

9:N6 Kate

9. Lisage uus õli käitusvõlli 3/8-tollise tagasivoo-

luava kaudu (vt jn 1). Kasutage 10-mikromeet-

rise filtriga pumpa.

Teave õli kohta: vt 2.1.

Teave õlikoguse kohta vahetamisel: vt 2.1.

10.Pärast õli lisamist käivitage mootor ja käitage

masinat mõni minut ning kontrollige, ega õli ei

leki.

11.Kontrollige õli taset. Vt 3.5.10.

6.9 RATTAMOOTORITE ÕLI VAHE-

TAMINE

Õli vahetamiseks rattamootorite mehhanismis toi-

mige järgmiselt.

1. Töötage masinaga vahelduva koormuse juures

5–10 minutit, et soojendada õli rattamootorites.

2. Jätke masin tasasele pinnale.

3. Puhastage hoolikalt

õlikorkide (17:D, E) ümbrust.

4. Asetage tühjenduskorgi alla anum (17:E), ee-

maldage tühjenduskork ja laske õlil anumasse

valguda.

5. Eemaldage täiteava kork (17:D).

6. Kinnitage tühjenduskork.

Kõrvaldage õli kooskõlas kohalike suunistega.

7. Valage täiteava kaudu uut õli. Pumbake õli sisse

õlikannu abil. Täitke kuni täiteavani.

Teavet õli tüübi ja koguse kohta leiate jaotise

2.1 tabelist.

8. Kinnitage täiteava kork.

9. Pingutage korke momendini 30 Nm.

6.10 RIHMÜLEKANDED

Pärast 5 töötundi kontrollige, kas veorihmad on

korras ja kahjustusteta.

6.11 JAHUTUSSÜSTEEMI PUHAS-

TAMINE

Kõiki hooldustoiminguid peaks tegema volitatud

töökoda.

6.12 AKU (8:M)

Kui akuhape satub silma või nahale,

põhjustab see raskeid vigastusi. Lopu-

tage happega kokkupuutunud kohta

viivitamatult veega ja pöörduge arsti

poole.

Aku on ventiil-reguleeritav, nimipingega 12 V.

Akuvedelikku ei ole vaja ega saa kontrollida või li-

sada. Ainus hooldus, mida aku vajab, on laadimi-

ne, näiteks pärast pikemat seisuaega.

Enne aku esmakordset kasutamist tu-

leb see täis laadida. Akut tuleb ladusta-

da ainult täielikult laetuna. Tühja aku

ladustamine võib tekitada raskeid kah-

justusi.

6.12.1 Aku laadimine mootoriga

Akut saab laadida mootori generaatoriga järgmi-

selt.

1. Paigaldage aku masinasse, nagu on kirjeldatud

allpool.

2. Teisaldage masin välja või paigaldage heitgaa-

side väljatõmbesüsteem.

3. Käivitage mootor kasutusjuhendis esitatud ju-

histe järgi.

4. Laske mootoril järjest 45 minutit töötada.

5. Seisake mootor. Nüüd on aku täielikult laetud.

6.12.2 Aku laadimine akulaadijaga

Aku laadimiseks võib kasutada vaid püsipingega

akulaadijat.

Püsipingega akulaadija soetamiseks pöörduge

müügiesindaja poole.

Standardse akulaadija kasutamine võib akut

kahjustada.

262

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

6.12.3 Eemaldamine/paigaldamine

Enne aku lahutamist tuleb toiteahel

peatoitelüliti (1:E2) abil katkestada.

Kui kaablid lähevad vahetusse, rikub

see generaatorit ja akut.

Kinnitage kaablid tugevalt. Halvasti

kinnitatud kaablid võivad põhjustada

tulekahju.

Mootorit ei tohi mitte kunagi käitada,

kui aku on lahutatud. Vastasel juhul on

suur oht kahjustada generaatorit ja

elektrisüsteemi.

Aku eemaldamiseks/paigaldamiseks toimige järg-

miselt.

1. Katkestage peatoitelüliti (1:E2) abil toiteahel.

2. Eemaldage mootori vasakpoolne kate.

3. Lahutage akust kaablid ja eemaldage aku.

4. Aku paigaldamiseks tehke kirjeldatud toimin-

gut vastupidises järjestuses. Ühendage punane

kaabel aku positiivse (+) klemmiga ja must kaa-

bel aku negatiivse (–) klemmiga.

5. Lülitage peatoitelüliti sisse.

6.12.4 Puhastamine

Kui aku klemmid on kaetud oksiidikihiga, tuleks

neid puhastada. Puhastage aku klemme traatharja-

ga ja määrige neid klemmimäärdega.

6.13 ÕHUFILTER, MOOTOR

Mootorit ei tohi mitte kunagi käitada,

kui õhufilter on kahjustatud või puu-

dub üldse. Raske mootorikahjustuse

oht.

Õhufilter koosneb kahest järgmisest filtrielemen-

dist.

7:H2 Eelfilter

7:H3 Sisemine õhufilter

NB! Kui kasutate masinat tolmustes tingimustes,

puhastage/vahetage filtreid hooldusgraafikus soo-

vitatust sagedamini.

Õhufiltrite puhastamiseks/vahetamiseks toimige

järgmiselt.

1. Avage filtri korpus. Selleks vabastage kaks kin-

nitit (7:H1).

2. Eemaldage eelfilter (7:H2) ja jätke sisemine fil-

ter (7:H3) oma kohale, et tolm jms ei satuks eel-

filtri läbipuhumisel mootorisse.

3. Puhuge eelfilter läbi. Vältige filtri kahjustamist.

Puhuge suruõhuga seest väljapoole. Rõhk peab

olema 3–5 bar.

Kui eelfiltrit ei saa puhastada või kui see on ri-

kutud, tuleb see välja vahetada.

4. Puhastage filtri korpust seestpoolt.

5. Kui sisemine õhufilter tuleb samuti välja vahe-

tada, tõmmake ka see välja.

6. Osade paigaldamiseks tehke kirjeldatud toimin-

gud vastupidises järjestuses.

7. Lähtestage filtri märgutuli, kui see oli süttinud.

Vt 3.5.9.

6.14 MÄÄRIMINE

Kõiki määrimist vajavaid kohti (vt järgmine tabel)

tuleb määrida iga 50 töötunni järel ja pärast igat

puhastamist.

Kasutage universaalmäärdega täidetud määrde-

püstolit. Pumbake määret seni, kuni see hakkab

välja tungima. Määret vajavad kohad on näidatud

joonistel 19 ja 20.

Pöörake määrimisel tähelepanu veorih-

madele. Veorihmad ei tohi õli või määr-

dega kokku puutuda.

6.15 KLAPID

Klappe peaks reguleerima ja lihvima volitatud re-

monditöökoda.

Osad/toimingud Määrdeniplid/tegevus Joo-

nis

Pingutushoob,

pumba rihm

1 määrdenippel 20:F

Tõstehark, pöö-

ramine

1 määrdenippel 20:A

Tõstehark, üles-

alla

2 määrdeniplit 20:B

Tõstesilinder 2 määrdeniplit 20:D

Juhtsilinder 2 määrdeniplit 20:E

Pöördepunkt 3 määrdeniplit 20:C

Drosseli tross Määrige trossi otsi õliga,

aktiveerides samal ajal

vastava juhtsüsteemi.

Määrimiseks kasutage

õlikannu.

Seda toimingut on soovi-

tatav teha kahe inime-

sega.

19

263

EESTIKEELNE

ET

Algupärase kasutusjuhendi tõlge

6.16 SULAVKAITSMED

Selles jaotises esitatud voolutugevused

on maksimaalsed lubatud kaitsmete

voolutugevused. Kui paigaldate suure-

ma voolutugevusega kaitsme, võib see

masinat kahjustada.

Masinal on kaks kaitsmekarpi.

Kahe kaitsmekarbi (18:A ja 18:B) asukoha leiate

jooniselt 18. Karpides sisalduvad kaitsmed on

loetletud järgmises tabelis. Olenevalt masina kon-

figuratsioonist võib mõne kaitsme pesa olla tühi.

Elektrisüsteemi tõrke korral kontrollige kaitsmeid

ja vajaduse korral asendage need, mis on läbi põle-

nud. Kui see ei lahenda probleemi, võtke ühendust

volitatud remonditöökojaga.

GGP jätab endale õiguse muuta toodet ette teata-

mata.

Tõrkuv osa

Sulavkaitse

Asukoht Nimivool

Lähituled 18:A1 20 A

Kliimaseade 18:A2 20 A

Peakaitse, kabiin 18:A3 30 A

Suunatuled 18:A4 10 A

Tagavara 18:A5

Parktuled, pasun, lähitu-

lede relee

18:A6 10 A

Ohutuled 18:A7 10 A

Kliimaseade 18:A8 10 A

Märgutuled, sumisti,

transpordiasendis hoid-

mise klapp

18:B1 10 A

Lõikekõrgus, liivapuis-

tur, taha paigaldatav reha

18:B2 20 A

Kiirusehoidja, generaator 18:B3 10 A

Elektripistikupesa panee-

lil

18:B4 10 A

Väljalülituspide 18:B5 30 A

Käitusvõll, parkimise

hoiatustuli, turvarelee

18:B6 10 A

Tagavara 18:B7

Peakaitse 18:B8 40 A

Leht laaditakse ...

Stiga TAN 540 D Kasutusjuhend

See juhend sobib ka

Stiga TAN 540 D Kasutusjuhend

teistes keeltes

Seotud paberid

Muud dokumendid