13
Soovitused-nõuanded pesemisel
Pesu sorteerimine
Järgige pesemisjuhiste sümboleid esemete
pesuetikettidel ning tootjapoolseid juhiseid.
Pesu sorteerige järgmiselt:
valged esemed, kirjud esemed, sünteetika, villane,
õrnad materjalid.
Temperatuurid
90 °C Valged puuvillased ja linased esemed,
normaalselt määrdunud (näiteks salv-
rätikud, käterätikud, laudlinad, linikud …)
60 °C Kirjud esemed, normaalselt määrdunud
(näiteks päevasärgid, triiksärgid, öö-
särgid, pidžaamad …), valmistatud
linasest, puuvillasest või sünteetilisest
kangast, vähemäärdunud valged puu-
villased esemed (näiteks aluspesu).
(külmpesutsükkel)
30° - 40°C Õhukesest materjalist esemed (näiteks
kardinakangad), segakiust valmistatud
esemed, s.h. sünteetilisest kiust esemed
ning villased esemed, millel on sümbol
“puhas uus vill, masinpestav, ei tõmbu
kokku”.
Enne pesu asetamist masinasse
Ärge mitte kunagi peske valgeid ja värvilisi esemeid
koos. Valge pesu võib kaotada oma valevuse.
Uued värvilised esemed võivad esimeses pesus värvi
anda, seetõttu tuleb neid esimesel korral pesta eraldi.
Veenduge, et pesuesemete külge ei ole jäänud
metallesemeid (näiteks juukseklambreid,
nööpnõelu, igat sorti nõelu).
Nööpige kinni nööbid, tõmmake kinni tõmbelukud, pan-
ge kinni haagid, trukid, trukknööbid. Sõlmige kokku või
kinni kõik vööd ja pikad paelad.
Enne pesemist eemaldage tugevad plekid. Peske tu-
gevasti määrdunud kohti spetsiaalse pesuvahendiga
või pesemispastaga.
Kardinatega tuleb olla eriti ettevaatlik. Eemaldage kar-
dinate kinnitushaagid või asetage kardinad pesemise
ajaks kotti või võrku.
Maksimaalsed pesukogused
Soovitatavad kogused on näidatud programmikaartidel.
Üldised reeglid:
Puuvillane, linane: täistrummel, aga mitte liiga täis
surutud;
Sünteetilised materjalid: mitte rohkem kui pool
trumlitäit;
Õrnad materjalid ja villased esemed: mitte rohkem
kui kolmandik trumlitäit.
Maksimumkoguste pesemisel on vee ja elektrienergia
kasutamine kõige efektiivsem.
Väga määrdunud pesu pesemisel tuleb pesukoguseid
vähendada.
Pesuesemete kaal
Alljärgnevalt on välja toodud mõnede riietuseseme-
te ligikaudne kaal:
froteeriidest kittel 1200 g
salvrätik 100 g
tekikott 700 g
voodilina 500 g
padjapüür 200 g
laudlina 250 g
froteerätik 200 g
köögirätik 100 g
öösärk 200 g
naiste aluspüksid 100 g
paks meeste päevasärk 600 g
meeste päevasärk 200 g
meeste pidžaama 500 g
särk 100 g
meeste aluspüksid 100 g
Plekkide eemaldamine
Mõnede plekkide eemaldamine ei ole üksnes vee
ja pesuvahendi abil võimalik. Seetõttu on
7otstarbekas neid enne pesemist vastavalt
töödelda.
Vereplekid: värskeid vereplekke pesta külma
veega. Kuivanud vereplekke leotada spetsiaalse
pesuvahendi lahuses üleöö ning seejärel pesta
hõõrudes seebi ja veega.
Õlivärviplekid: niisutada bensiini baasil
valmistatud plekieemaldusvahendiga, asetada
plekiga koht pehmele riidele ja tupsutada. Korrata
kuni plekk on eemaldatud.
Kuivad rasvaplekid: niisutada tärpentiniga,
asetada ese pehmele alusele ja tupsutada plekki
sõrmeotste ja puuvillase riidega.
Roosteplekid: oblikhappe segu lahustatuna
kuuma veega või külm roosteplekkide
eemaldamise vahend. Vanade roosteplekkidega
tuleb olla ettevaatlik, kuna tselluloosi struktuur
kangas võib olla kahjustatud ja riie võib rebeneda.
Hallitusplekid: töödelda valgendiga, hoolikalt
loputada (üksnes valge ja värvikindel kirju pesu).
Rohuplekid: töödelda kergelt seebiga ning
seejärel valgendiga (üksnes valge ja värvikindel
kirju pesu).
Pastapliiatsid ja liim: niisutada atsetooniga (*),
asetada ese pehmele alusele ja tupsutada
plekikohta.
Huulepulk: niisutada atsetooniga, nagu eespool
kirjeldatud, seejärel töödelda plekke piiritusega.
Valgele kangale jäänud huulepulgajälgi töödelda
valgendiga.
Punane vein: leotada pesemisvahendiga,
loputada ning töödelda äädik- või sidrunhappega,
seejärel loputada. Plekkide jälgi töödelda
valgendiga.