SKODA Fabia NJ 05-2015 Omaniku manuaal

SIMPLY CLEVER

KASUTUSJUHEND

ŠKODA Fabia



6V0012739AC

Eessõna

Te otsustasite soetada omale ŠKODA, täname Teid südamlikult usalduse eest.

Sellest kasutusjuhendist leiate auto käsitsemise kirjelduse, olulised ohutusjuhised, sõiduki tavahool-

duse ja tehnilise hoolduse kirjelduse ning auto tehnilised andmed.

Mõnede funktsioonide ja auto süsteemide käsitsemine toimub infotainmentis.

Lugege palun hoolikalt mitte ainult seda kasutusjuhendit, vaid ka infotainmenti kasutusjuhendit. Auto

õige kasutamise eelduseks on mõlemat juhendit arvestav toimimisviis.

Soovime Teile palju rõõmu oma uuest ŠKODAst ja head sõidulusti.

Teie ŠKODA AUTO a.s. (allpool ainult ŠKODA või tootja)



6V0012739AC

Sisukord

Autoga kaasasolevad juhendmaterjalidi 4

Selgitused 5

Kasutusjuhendi ülesehitus ja täiendav info 6

Kasutatud lühendid

Turvalisus

Passiivne turvalisus 8

Üldised märkused 8

Õige ja turvaline isteasend 8

Turvavööd 11

Turvavöö kasutamine 11

Turvavöö rullimisautomaadid ja

turvavööpingutid 13

Turvapadjasüsteem 14

Turvapadjasüsteemi kirjeldus 14

Ülevaade turvapatjadest 15

Turvapatjade väljalülitamine 18

Laste turvaline sõidutamine 19

Lasteiste 19

Kinnitussüsteemid 22

Käsitsemine

Kokpit 26

Ülevaade

25

Näidikud ja märgulambid

27

Näidikuplokk

27

Märgulambid

31

Infosüsteem

39

Juhi infosüsteem

39

Sõiduandmed (multifunktsioon-näidik)

40

MAXI DOT-ekraan

42

Hooldusvälpade näidik 46

SmartGate 47

Lukkude avamine ja uste avamine 49

Lukkude avamine ja lukustamine 49

Vargusvastane alarmseade 54

Pakiruumi kaas 55

Akende käsitsemine 56

Valgustus ja nähtavus 59

Valgustus 59

Sisevalgustid 63

Nähtavus 64

Klaasipuhasti ja -pesur 65

Tahavaatepeeglid 67

Istmed ja peatoed 69

Istmete ja peatugede seadmine 69

Istmefunktsioonid 70

Transport ja praktiline varustus 73

Praktiline varustus 73

Pakiruum 81

Muutlik laadimispõrand pakiruumis 86

Jalgrattakandur pakiruumis 88

Katusepakikandurid 91

Küte ja kliimaseade 92

Küte, ventilatsioon, jahutus 92

Sõitmine

Paigaltvõtt ja sõitmine 98

Mootori käivitamine ja seiskamine võtmega 98

Mootori käivitamine ja seiskamine

nupuvajutusega 100

START-STOPP süsteem 102

Pidurdamine ja parkimine 103

Käsitsi käiguvahetus ja pedaalid 105

Automaatkäigukast 106

Sissesõitmine ja ökonoomne sõitmine 108

Auto kahjustamise vältimine 110

Abistavad süsteemid 111

Piduri- ja stabiliseerimissüsteemid 111

Parkimisabiline (ParkPilot) 113

Püsikiiruse hoidja 115

Kiiruspiirik 117

Front Assist 118

Väsimuse tuvastamine 122

Rehvirõhukontroll 122

Haakeseadis ja haagis 124

Haakeseadis 124

Haagis 129

Kasutusjuhised

Korrashoid ja hooldus 132

Hooldustööd, sobitamised ja tehnilised

muudatused 132

Auto pesemine 135

Auto hooldamine väljastpoolt 136

Siseruumi hooldamine 140

Kontrollimine ja järeltäitmine 142

Kütus 142

Mootoriruum 145

Mootoriõli

148

Jahutusvedelik 149

Pidurivedelik 151

Auto aku 152

Rattad 155

Veljed ja rehvid 155

Talvine režiim 159

2

Sisukord

Omaabi

Avariivarustus ja omaabi 161

Avariivarustus 161

Rattavahetus 163

Rehviremondikomplekt 166

Käivitusabi 169

Auto pukseerimine 170

Kaugjuhtimispult 172

Lukkude hädaavamine/hädalukustamine 173

Klaasipuhasti harjade vahetamine 174

Kaitsmed ja hõõglambid 175

Kaitsmed 175

Hõõglambivahetus 178

Tehnilised andmed

186

Auto andmed 186

Märksõnade loend

3

Sisukord

Autoga kaasasolevad juhendmaterjalidi

Oma autoga kaasasolevate juhendmaterjalide hulgast leiate alati selle Kasu-

tusjuhendi ja Hooldusraamatu.

Olenevalt varustusest võib juhendmaterjalide hulgas olla ka Infotainmenti ka-

sutusjuhend ning mõnes riigis ka brošüür Teel.

Kasutusjuhend

See kasutusjuhend kehtib nii kõigile auto kerevariantidele kui ka juurdekuulu-

vatele mudelivariantidele ning kõigile varustusastmetele.

Selles kasutusjuhendis kirjeldatakse kõiki võimalikke varustusvariante, ilma

neid erivarustusena, mudelivariandina või turust oleneva varustusena tähista-

mata. Seega ei ole Teie autos kõiki varustuse komponente, mida on selles ka-

sutusjuhendis kirjeldatud.

Teie auto varustuse maht on määratud Teie auto müügilepinguga. Varustuse

mahtu puutuvate küsimustega pöörduge palun vajadusel mõne ŠKODA partne-

ri poole.

Joonised selles kasutusjuhendis on ainult illustratsiooniks. Joonised võivad vä-

heolulistes detailides Teie autost erineda, neid tuleb võtta üldise informatsioo-

nina.

ŠKODA AUTO a.s. töötab pidevalt, täiustamaks kõiki oma sõidukeid. Seetõttu

on kuju, varustuse ja tehnika osas igal ajal võimalikud tarnemahu muudatused.

Selles kasutusjuhendis toodud informatsioon vastab toimetamise lõpphetkel

olemasolevale infotasemele.

Selles kasutusjuhendis toodud andmete, jooniste ja info põhjal ei saa esitada

mitte mingeid nõudeid.

Hooldusraamat

Hooldusraamatus leiduvad auto üleandmisdokumendid, teave garantii ja hool-

dustoimingute kohta.

Infotainmenti kasutusjuhend

Infotainmenti kasutusjuhendis leidub infotainmenti, vajadusel ka mõne funkt-

siooni ja auto süsteemi käsitsemise kirjeldus.

Brošüür Teel

Brošüüris Teel on toodud eri riikides kehtivad klienditeeninduse telefoninum-

brid, hoolduse telefoninumbrid ja hädakutsenumbrid.

4

Autoga kaasasolevad juhendmaterjalidi

Selgitused

Kasutatud mõisted

Autoga kaasasolevates juhendmaterjalides kasutatakse järgmisi mõisteid, mis

puudutavad Teie auto hooldamist.

- töökoda, mis teostab erialaselt ŠKODA marki autode hool-

dustöid. Eriala-ettevõte võib olla nii ŠKODA partner, ŠKODA hoolduspart-

ner, kui ka sõltumatu töökoda.

- töökoda, mis on lepinguliselt autoriseeritud ŠKODA

AUTO a.s. või tema müügipartnerite poolt ŠKODA marki autode hooldus-

tööde teostamiseks ja ŠKODA originaaldetailide müümiseks.

- ettevõte, mis on ŠKODA AUTO a.s. või tema müügipartneri-

te poolt autoriseeritud ŠKODA marki uute autode müümiseks ja võimali-

kult nende hooldamiseks, kasutades ŠKODA originaaldetaile ning ŠKODA

originaaldetailide müümiseks.

Sümbolite selgitus

Ülevaade kasutusjuhendis kasutatud sümbolitest ja nende tähenduse lühisel-

gitus.

 Viide peatüki olulise info ja ohutusjuhistega sissejuhatavale moodulile

 Mooduli jätkumine järgmisel leheküljel

 Olukorrad, milles tuleb auto võimalikult kiiresti peatada

® Registreeritud kaubamärk

 Tekstteade MAXI DOT-ekraanil.

 Tekstteade segmentekraanil

TÄHELEPANU

Sellise sümboliga tekstid juhivad tähelepanu tõsisele õnnetus-, vigastu-

mis- või eluohule.

ETTEVAATUST

Sellise sümboliga tekstid juhivad tähelepanu auto kahjustamise ohule või mõ-

ne süsteemi võimalikule talitlusvõimetusele.

Keskkonda puudutav märkus

Sellise sümboliga tekstid sisaldavad keskkonnakaitseteavet ning nõuandeid

auto säästlikuks kasutamiseks.

„Eriala-ettevõte“

„ŠKODA hoolduspartner“

„ŠKODA partner“

Juhis

Sellise sümboliga tekstid sisaldavad täiendavat informatsiooni.

5

Selgitused

Kasutusjuhendi ülesehitus ja täiendav info

Kasutusjuhendi ülesehitus

Kasutusjuhend on hierarhiliselt jagatud järgmisteks piirkondadeks.

■

Osa (nt Turvalisus) - osa pealkiri on alati toodud lehe vasakul poolel

■

Põhipeatükk (nt Turvapadjasüsteem) - põhipeatüki pealkiri on alati toodud

lehe paremal poolel

■

Peatükk (nt Ülevaade turvapatjadest)

■



Sissejuhatus teemasse - Ülevaatemoodul peatüki sees, sissejuhatav

teave peatüki sisu kohta, vajadusel kogu peatüki kohta kehtivad juhised

■

Moodul (nt Esiturvapadjad)

Teabeotsing

Teabeotsinguks kasutusjuhendis soovitame kasutada kasutusjuhendi lõpus

olevat märksõnaloendit.

Suunamäärangud

Kõik suunamäärangud, nagu „vasakul“, „paremal“, „ees“, „taga“ on antud auto

edasisõidusuuna suhtes.

Ühikud

Andmed mahu, massi, kiiruse ja pikkuse kohta antakse meetermõõdustikus,

kui ei ole teisiti märgitud.

Ekraaninäit

Selles kasutusjuhendis kasutatakse, kui ei ole teisiti märgitud, näidikuploki

ekraanikuvaks näitusid MAXI DOT-ekraanil.

6

Kasutusjuhendi ülesehitus ja täiendav info

Kasutatud lühendid

Lühend Tähendus

1/min Mootori pöörete arv minutis

ABS blokeerimisvastane süsteem

AGM auto aku tüüp

ASR veojõukontroll

CO

2

süsinikdioksiid

COC vastavusdeklaratsioon

DSG automaatne topeltsiduriga käigukast

EDS elektrooniline diferentsiaalilukustus

ECE Euroopa Majanduskomisjon

EPC mootori elektroonika kontroll

ESC stabiliseerimiskontroll

ET velje tugipinna kaugus

EL Euroopa liit

HBA piduriabiline

HHC tõusval teel paigaltvõtuabiline

KESSY lukkude võtmeta avamine, auto käivitamine ja lukustamine

kW kilovatt, mootori võimsuse mõõtühik

MCB multikokkupõrkepidur

KK käsikäigukast

MPI kütuse mitmepunktisissepritsega bensiinimootor

N1 ainult või peamiselt kaubaveoks konstrueeritud kaubik

Nm njuutonmeeter, mootori pöördemomendi mõõtühik

TDI CR

turboülelaaduri ja ühistoru-sissepritsesüsteemiga (common

rail) diiselmootor

TSI turboülelaaduri ja otsesissepritsega bensiinimootor

VIN Auto tehasetähis

W vatt, võimsuse mõõtühik

Wi-Fi traadita andmesidevõrk

XDS elektroonilise diferentsiaalilukustuse funktsiooni laiendus

7

Kasutatud lühendid

Turvalisus

Passiivne turvalisus

Üldised märkused

 Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Iga sõidu eel

8

Sõiduturvalisus 8

Sellest lõigust leiate olulist teavet, nõuandeid ja märkusi passiivse turvalisuse

kohta Teie autos.

Me oleme siia kokku kogunud kõik, mida Te näiteks turvavööde, turvapatjade,

laste turvalisuse jms kohta teadma peaksite.

Täiendavat informatsiooni Teie ja Teie kaassreisijate ohutuse kohta leidub ka

selle kasutusjuhendi järgmistes peatükkides.

Kõik juhendmaterjalid peavad seetõttu alati autos kaasas olema. Seda eriti ju-

hul, kui annate auto kasutada teistele isikutele või müüte.

Iga sõidu eel

Omaenese ja kaassõitjate turvalisuse huvides pange iga sõidu eel tähele järg-

misi punkte.

›

Kuntrollida, et valgustus ja suunatuleseade töötavad laitmatult.

›

Kontrollida, et klaasipuhasti talitlus ning klaasipuhasti harjade seisund on

laitmatud.

›

Kontrollida et kõigist akendest on tagatud hea vaade väljapoole.

›

Seada tahavaatepeeglid nii, et oleks tagatud vaade tagasisuunas.

›

Kontrollida, et peeglid ei ole kaetud.

›

Kontrollida rehvide täiterõhku.

›

Kontrollida mootoriõli, pidurivedeliku ja jahutusvedeliku taset.

›

Kinnitada kindlalt kaasavõetud pakid.

›

Mitte ületada lubatud teljekoormusi ja sõiduki lubatud täismassi.

›

Sulgeda kõik uksed, kapott ja pakiruumi kaas.

›

Kontrollida, et mitte mingid esemed ei takista pedaalide kasutamist.

›

Kaitsta lapsi õigesti paigaldatud turvavööga ja sobiva lasteistmega » Lehe-

külg 19, Laste turvaline sõidutamine.

›

Võtta õige isteasend » Lehekülg 8, Õige ja turvaline isteasend. Nõuda

kaasreisijatelt õige isteasendi võtmist.

Sõiduturvalisus

Autojuhina vastutate nii enese kui kõigi kaassõitjate, eelkõige laste eest. Mõ-

jutades sõiduturvalisust ohustate nii ennast kui teisi liiklusest osavõtjaid.

Seetõttu tuleb silmas pidada järgmisi juhiseid.

›

Mitte lasta oma tähelepanu (nt kaassõitjate või telefonikõne jms poolt) liik-

lusolukorralt kõrvale juhtida.

›

Mitte kunagi ei tohi juhtida autot, kui Teie juhtimisvõime on vähenenud (nt

arstirohtude, alkoholi või uimastite tõttu).

›

Täita liikluseeskirja ja mitte ületada lubatud sõidukiirust.

›

Sobitada sõidukiirus tee seisundi ja liiklus- ning ilmastikuoludega.

›

Teha pikkadel sõitudel korrapäraselt puhkepause (hiljemalt iga kahe tunni jä-

rel).

Kaassõitjale kehtivad järgmised juhiseid, mille eiramine võib põhjustada ras-

keid vigastusi või surma.

›

Mitte nõjatuda armatuurlauale.

›

Mitte asetada jalgu armatuurlauale.

Kõigle autosviibijatele kehtivad järgmised juhiseid, mille eiramine võib põhjus-

tada raskeid vigastusi või surma.

›

Mitte istuda ainult istme esiserva piirkonnas.

›

Mitte istuda küljele suunatult.

›

Mitte kallutada ennast aknast välja.

›

Mitte sirutada kehaliikmeid aknast välja.

›

Mitte asetada jalgu istmepolstrile.

Õige ja turvaline isteasend



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Juhi õige isteasend 9

Rooliratta asendi seadmine

9

Kaassõitja õige isteasend

10

Tagaistmetel sõitjate õige isteasend

10



8

Turvalisus

TÄHELEPANU

■

Autosviibijate võimalikult mõjusaks kaitsmiseks peavad esiistmed ja kõik

peatoed olema alati vastavalt kasvule seatud ning turvavöö alati õigesti

kinnitatud.

■

Kõik autosviibijad peavad õigesti kinnitama istekoha juurde kuuluva tur-

vavöö. Lapsi tuleb kaitsta sobiva hoidesüsteemiga » Lehekülg 19, Laste

turvaline sõidutamine.

■

Autosviibijatel on vale isteasendi korral oht saada eluohtlikke vigastusi.

■

Sõidu ajal ei tohi istmete seljatoed olla liigselt tagasi kallutatud, sest see

mõjutab tugevalt turvavöö ja turvapadjasüsteemi toimet - on vigastumi-

soht!

Juhi õige isteasend

Joonis 1 Juhi õige isteasend / Rooliratta õige hoidmisviis

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 9.

Teie turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi korral tu-

leb järgida järgmisi juhiseid.

Juhiiste seada pikisuunas nii, et pedaale saab kergelt kõverdatud jalgade-

ga põhjani vajutada.

Istme seljatugi seada nii, et kergelt kõverdatud kätega saaks puudutada

rooliratta kõige kõrgemat punkti.

Rooliratas seada nii, et rooliratta ja rinnaku vaheline kaugus

A

oleks vä-

hemalt 25 cm » Joonis 1.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

B

» Joonis 1 (ei kehti integreeritud peatoega istmete korral).

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 11, Turvavöö kasutamine.





TÄHELEPANU

■

Enne sõidu alustamist võtta õige isteasend ja säilitada seda sõidu kestel.

Nõuda ka oma kaasreisijatelt iga sõidu eel õige isteasendi võtmist ja selle

säilitamist sõidu kestel.

■

Kaugus roolirattast peab olema vähemalt 25 cm. Väiksema vahemaa kor-

ral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!

■

Hoida rooliratast sõidu ajal mõlema käega selle välisservast „kella 9“ ja

„kella 3“ asendist » Joonis 1. Mitte kunagi ei tohi hoida rooliratast, haarates

„kella 12“ asendist või mõnel muul viisil (näiteks rooliratta keskkohast, rooli-

ratta servast seestpoolt vms). Juhi turvapadja rakendumisel võib see kaasa

tuua käsivarte, käte ja pea raskeid vigastusi.

■

Hoolitseda selle eest, et jalgaderuumis ei oleks mitte mingeid esemeid,

sest need võivad sõidu- või pidurdusmanöövri korral takerduda pedaalihoo-

vastikku. Siis ei saaks enam vajutada siduripedaali, pidurdada ega gaasi an-

da.

Rooliratta asendi seadmine

Joonis 2 Rooliratta asendi seadmine

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Rooliratta asendit saab kõrguse ja kauguse suunas seada.

›

Kallutage rooliratta all olevat fikseerimishooba

1

noole suunas » Joonis 2.

›

Seada rooliratas soovitud asendisse. Rooliratast saab seada noole

2

suunas.

›

Suruge fikseerimishoob noole

3

suunas lõpuni.





9

Passiivne turvalisus

TÄHELEPANU

■

Rooliratast ei tohi mitte kunagi seada sõidu ajal, vaid ainult seisval sõidu-

kil!

■

Fikseerimishoob peab olema lukustatud, et rooliratas oma asendit juhusli-

kult ei muudaks - on õnnetusoht!

Kaassõitja õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Kaassõitja turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi kor-

ral tuleb järgida järgmisi juhiseid.

Kaassõitjaiste seada võimalikult tahapoole. Et turvapadi pakuks rakendu-

mise korral parimat võimalikku kaitsetoimet, peab kaassõitja hoiduma ar-

matuurlauast vähemalt 25 cm kaugusele.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

B

» Joonis 1 leheküljel 9 (ei kehti integreeritud peatoega istmete

korral).

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 11, Turvavöö kasutamine.

Erandjuhtudel saab kaassõitja esiturvapatja välja lülitada » Lehekülg 18, Tur-

vapatjade väljalülitamine.

TÄHELEPANU

■

Kaugus armatuurlauast peab olema vähemalt 25 cm. Väiksema vahemaa

korral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!

■

Jalad hoida sõidu ajal alati jalgaderuumis - mitte kunagi ei tohi asetada

jalgu armatuurlauale, aknast välja või istepinnale! Pidurdusmanöövri või õn-

netusjuhtumi korral suurendab see Teie vigastumisohtu. Vale isteasendi

korral võivad turvapadja rakendumisel tekkida surmavad vigastused!





Tagaistmetel sõitjate õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Äkkpidurduse või õnnetusjuhtumi korral vigastumisohu vähendamiseks pea-

vad tagaistmetel istujad panema tähele alljärgnevat.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel pea ülao-

saga

B

» Joonis 1 leheküljel 9.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 11, Turvavöö kasutamine.

Laste autosse kaasavõtmisel kasutada sobivat lastehoidesüsteemi » Le-

hekülg 19, Laste turvaline sõidutamine.





10

Turvalisus

Turvavööd

Turvavöö kasutamine



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte 12

Turvavöö õige asetus 12

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine 13

Õigesti kinnitatud turvavööd pakuvad õnnetusjuhtumi korral kindlat kaitset.

Nad vähendavad vigastumisohtu ja suurendavad raske õnnetuse korral selle

üleelamisvõimalusi.

Õigesti kinnitatud turvavööd hoiavad sõitjaid korrektselt seatud istmetel õiges

isteasendis.

Laste sõidutamisel tuleb arvesse võtta erilisi turvalisusaspekte » Lehekülg 19.

Turvavööde kasutamisel tuleb järgida siseriiklikke seadussätteid.

TÄHELEPANU

■

Turvavöö tuleb kinnitada iga sõidu eel - ka linnaliikluses! See kehtib ka

teistele sõitjatele - on vigastumisoht!

■

Turvavöö suurim kaitsetoime saavutatakse ainult õiges isteasendis » Le-

hekülg 8, Õige ja turvaline isteasend.

■

Esiistmete seljatoed ei tohi olla liigselt tagasi kallutatud, sest siis võib tur-

vavöö oma mõju kaotada.

TÄHELEPANU

Märkused turvavöö õige asetuse kohta

■

Alati tuleb jälgida turvavöö rihma õiget asetust. Valesti asetatud turvavöö

võib ka kergete õnnetusjuhtumite korral vigastusi põhjustada.

■

Turvavöö kõrgus tuleb seada nii, et rinnarihm jookseks üla õlakeskme,

mitte mingil juhul üle kaela.

■

Liiga lõdvalt kinnitatud turvavöö võib põhjustada vigastusi, sest õnnetus-

juhtumi korral liigub keha liikumisenergia mõjul kaugele ettepoole ja pidur-

datakse siis äkki turvavööga.

■

Turvavöö ei tohi olla tõmmatud üle kõvade või purunevate esemete (nt

prillid, pastapliiats, võtmekimp jne). Need esemed võivad põhjustada vigas-

tusi.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde käsitsemise kohta

■

Turvavöö rihm ei tohi olla kinni kiilutud või keerdus ega hõõruda vastu te-

ravaid servi.

■

Jälgida, et ukse sulgemisel turvavööd kinni ei kiilutaks.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde õige kasutamise kohta

■

Ühe turvavööga ei tohi mitte kunagi kinnitada kahte inimest (ka väikelap-

si).

■

Lukukeelt tohib asetada ainult sama istekoha juurde kuuluvasse luku-

pandlasse. Turvavöö vale kinnitamine mõjutab tema kaitsetoimet ja suu-

rendab vigastumisriski.

■

Lukukeele juhikut ei tohi ummistada, sest see takistab lukukeele kinnitu-

mist.

■

Mitmekihiline ja avar riietus (näiteks mantel ülikonna peal) mõjutab turva-

vöö laitmatut kinnitamist ja turvavöö toimet.

■

Mitte kasutada klemme või muid esemeid turvavöö seadmiseks (nt lühen-

damiseks väiksemakasvuliste isikute korral).

■

Turvavööd tagaistmetel saavad oma ülesannet ainult siis usaldatavalt täi-

ta, kui tagaistme seljatugi on õigesti fikseeritud » Lehekülg 71.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde hooldamise kohta

■

Turvavöö rihm tuleb puhas hoida. Määrdunud rihm võib mõjutada rullimi-

sautomaadi tööd » Lehekülg 142.

■

Turvavöösid ei tohi autost eemaldada ega nende konstruktsiooni mitte

mingil viisil muuta. Ärge proovige turvavööd ise parandada.

■

Turvavööde seisundit tuleb korrapäraselt kontrollida. Kui märgatakse rih-

ma, ühenduskohtade, rullimisautomaadi või lukuosade vigastusi, tuleb see

turvavöö mõnes eriala-ettevõttes asendada lasta.

■

Kahjustatud turvavööd, mida on õnnetusjuhtumi korral kasutatud ja mis

on seetõttu veninud, tuleb uuendada - kõige parem mõnes eriala-ettevõt-

tes. Lisaks tuleb kontrollida ka turvavööde kinnituskohti.

11

Turvavööd

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte

Joonis 3 Kinnitamata turvavööga juht / Kinnitamata turvavööga sõitja ta-

gaistmel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 11.

Sõiduki liikumisel omandavad nii sõiduk kui reisijad liikumisenergia, niinimeta-

tud kineetilise energia .

Kineetilise energia väärtus oleneb oluliselt auto kiirusest ja auto ning sõitjate

massist.

Kui kiirus 25 km/h suureneb kahekordseks, 50 km/h, suureneb liikumisenergia

väärtus neli korda.

Nt inimese kaal 80 kg „tõuseb“ kiirusel 50 km/h väärtuseni 4,8 tonni

(4 800 kg).

Frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumi korral paiskuvad kinnitamata turvavöö-

dega autosviibijad ettepoole ja põrkuvad kontrollimatult vastu sõiduki siseruu-

mi osi, nagu näiteks rooliratas, armatuurlaud, esiklaas » Joonis 3 -



. Mõnel ju-

hul võidakse Teid koguni autost välja paisata, mille tagajärjeks võivad olla

eluohtlikud või koguni surmavad vigastused.

Kinnitamata turvavööga tagapingireisija ei ohusta mitte ainult ennast, vaid ka

esiistmetel istujaid » Joonis 3 -



.



Turvavöö õige asetus

Joonis 4 Turvavaöö rinna- ja sülerihma asetus / Turvavöö asend rasedatel

naistel

Joonis 5

Esiiste: turvavöö kõrguse sead-

mine

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 11.

Turvavöö kaitsetoime tagamiseks on oluline turvavöö rihma õige asend.

Turvavöö rinnarihm ei tohi mitte kunagi joosta üle kaela, vaid ta peab jooksma

umbes üle õlakeskme ja hästi liibuma ülakehale. Turvavöö sülerihm peab

jooksma üle vaagnapiirkonna, mitte üle kõhu, ja peab alati tugevalt kehale lii-

buma » Joonis 4 -



.

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel

Turvavöö kõrguse reguleerimisega saab turvavöö jooksu õlapiirkonnas kasvule

vastavaks seada.

›

Vajutada pöörderautist ja nihutada soovitud suunas » Joonis 5.

›

Seadmise järel proovida turvavööd järsult tõmmates, kas pöörderautis on

kindlalt fikseeritud.





12

Turvalisus

Turvavöö rasedate naiste korral

Ka rasedad naised peavad alati kinnitama turvavöö. Ainult see tagab Teie veel

sündimata lapsele parima kaitse.

Rasedatel naistel peab sülerihm toetuma vaagnapiirkonnale võimalikult mada-

lalt, et mitte rõhuda alakehale » Joonis 4 -



.

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine

Joonis 6 Turvavöö kinnitamine / vabastamine

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 11.

Enne turvavöö kinnitamist peavad olema täidetud järgmised tingimused.

Õigesti seatud peatoed (ei kehti integreeritud peatoega istmete korral).

Õigesti seatud iste (kehtib esiistmetele).

Õigesti seatud rooliratas (kehtib juhiistmele).

Kinnitamine

›

Turvavöö tõmmata lukukeelest haarates aeglaselt üle rinna ja vaagnapiir-

konna.

›

Lukukeel asetada istme juurde kuuluvasse lukupandlasse » Joonis 6 -



, nii

et ta seal kuuldavalt fikseerub.

›

Kontrollida tõmmates, kas lukukeel on lukus korralikult kinnitunud.

Vabastamine

Turvavöö vabastada ainult seisva auto korral.

›

Vajutada punast klahvi lukupandlas » Joonis 6 -



, lukukeel hüppab välja.

›

Juhtida vöö käega tagasi, et rihma saaks täielikult rullile kerida ja turvavöö

keerdu ei läheks.





ETTEVAATUST

Turvavöö vabastamisel tuleb jälgida, et lukukeel ei vigastaks uksevooderdust

ega muid siseruumi osi.

Turvavöö rullimisautomaadid ja turvavööpingutid



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Turvavöö rullimisautomaadid

13

Turvavööpingutid 13

Turvavöö rullimisautomaadid

Iga turvavavöö on varustatud rullimisautomaadiga. Turvavöö aeglasel tõmba-

misel on tagatud täielik liikumisvabadus.

Turvavöö äkilisel tõmbamisel blokeeritakse see rullimisautomaadi poolt. Turva-

vöö blokeeritakse ka täispidurdamisel, kiirendamisel, allamägesõidul ja kurvi-

des.

TÄHELEPANU

Kui turvavööd äkilisel tõmbamisel ei blokeerita, lasta seda viivitamatult

kontrollida mõnes eriala-ettevõttes.

Turvavööpingutid

Kinnitatud turvavööga juhi ja kaassõitja ohutust suurendavad eesmiste turva-

vööde rullimisautomaatide turvavööpingutid.

Turvavööd pingutatakse kokkupõrgetel turvavööpingutitega, takistades selle-

ga keha soovimatut liikumist.

Laupkokkupõrgete korral pingutatakse eesmised turvavööd alates õnnetus-

juhtumi teatavast raskusastmest automaatselt.

Teatava raskusastmega külgkokkupõrke korral pingutatakse automaatselt

kokkupõrkepoolne eesmine kolmepunkti-turvavöö.

Kergetefrontaalpõrgete, külg- ja tagantpõrgete, rullumise ja väikeste mõjuva-

te jõududega õnnetusjuhtumite korral turvavööpingutid ei rakendu.



13

Turvavööd

TÄHELEPANU

■

Kõiki turvavööpingutussüsteemi juures tehtavaid töid, samuti muude re-

monttööde korral vajalikku süsteemi osade eemaldamist ja paigaldamist to-

hib ainult eriala-ettevõtetes teha lasta.

■

Süsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks. Turvavöö-

pingutite rakendumise järel tuleb kogu süsteem välja vahetada.

Juhis

■

Turvavööpingutid võivad rakenduda ka kinnitamata turvavööde korral.

■

Turvavööpingutite rakendumisel tekib suits. See ei viita auto süttimisele.

■

Auto või turvavööpingutite süsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida si-

seriiklikke seadussätteid.

Turvapadjasüsteem

Turvapadjasüsteemi kirjeldus



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Süsteemi kirjeldus 15

Turvapadja rakendumine 15

Turvapadjasüsteem pakub autosviibijatele koostöös kinnitatud turvavöödega

lisakaitset tugevate laup- ja külgkokkupõrgete korral.

Turvapadjasüsteemi talitlusseisundit näidatakse märgulambiga



näidikuplo-

kis » Lehekülg 34.

TÄHELEPANU

■

Turvapadja parim võimalik kaitsetoime saavutatakse ainult koostöös

kinnitatud turvavööga.

■

Turvapadi ei asenda turvavööd, vaid on sõiduki kogu passiivse turvakont-

septsiooni üks osa.

■

Et autosviibijaid turvapatjade rakendumisel võimalikult mõjusalt kaitsta,

peavad esiistmed olema vastavalt kasvule õigesti seatud » Lehekülg 8, Õi-

ge ja turvaline isteasend.

■

Kui Te ei ole kinnitanud turvavööd, liiga kaugele ettepoole nõjatute või

vales asendis istute, on Teie vigastumisrisk õnnetusjuhtumi korral suurem.

TÄHELEPANU

Märkused turvapadjasüsteemi käsitsemise kohta

■

Tõrke esinemise korral tuleb lasta turvapadjasüsteemi kohe mõnes eriala-

ettevõttes kontrollida. Muidu on oht, et turvapadjad õnnetusjuhtumi korral

ei rakendu.

■

Turvapadjasüsteemi osi ei tohi mitte mingil viisil muuta.

■

Kõiki töid turvapatjade juures, samuti süsteemi osade eemaldamist ja pai-

galdamist seoses muude remonditöödega (näiteks rooliratta mahavõtmine)

tohib teha ainult eriala-ettevõtetes.

■

Mitte kunagi ei tohi võtta ette muudatusi eesmise põrkeraua või kere juu-

res.



14

Turvalisus

TÄHELEPANU (järg)

■

Ärge manipuleerige turvapadjasüsteemi osadega, sest see võib põhjusta-

da turvapatjade rakendumise.

■

Turvapadjasüsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks.

Turvapadja rakendumise järel tuleb turvapadjasüsteem välja vahetada.

Süsteemi kirjeldus

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 14.

Turvapadi puhutakse täis sekundi murdosade jooksul.

Kui turvapadjad rakenduvad, täituvad nad gaasiga ja rulluvad lahti.

Turvapadja täitumisel eraldub hallikasvalget või punast kahjutut gaasi. See on

täiesti normaalne ja ei viita sõiduki süttimisele.

Turvapadjasüsteem koosneb (olevalt auto varustusest) järgmistest osadest.

›

Esiturvapadi juhile ja kaassõitjale » Lehekülg 15.

›

Külgturvapadjad » Lehekülg 16.

›

Turvakardinad » Lehekülg 17.

›

Turvapadja märgulamp näidikuplokis » Lehekülg 34.

›

Kaasõitja esiturvapadja võtmega pööratav lüliti » Lehekülg 18.

›

Kaassõitja esiturvapadja märgulamp armatuurlaua keskosas » Lehekülg 18.

Juhis

Auto või turvapatjade süsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida siseriiklik-

ke seadussätteid.

Turvapadja rakendumine

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 14.

Turvapadjasüsteem on töövalmis ainult sisselülitatud süüte korral.

Rakendumistingimused

Igasuguste olukordadega sobivaid turvapadjasüsteemi rakendustingimusi ei

saa üheselt määrata. Oluline osa on siin näiteks sellel, millised on kokkupõrkes

osaleva eseme omadused (kõva/pehme), kohtumisnurk, auto kiirus jne.

Turvapadjasüsteemi rakendumise määrab kokkupõrkel tekkiva aeglustuse

käik. Kui kokkupõrke käigus tekkinud ja mõõdetud aeglustus on juhtseadmes

leiduvast referentsväärtusest väiksem, siis turvapadjad ei rakendu, kuigi sõi-

duk võib õnnetuse tagajärjel tugevalt deformeeruda.



Tugevatel frontaalpõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Juhi esiturvapadi.

›

Kaassõitja esiturvapadi.

Tugevatel külgpõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Õnnetusepoolne eesmine külgturvapadi.

›

Õnnetusepoolne turvakardin.

Turvapadja rakendumisel toimuvad järgmised sündmused.

›

Süttib sisevalgusti (kui sisevalgusti automaatne käsitsemine on sisse lülita-

tud - lüliti



).

›

Lülitatakse sisse ohutuli.

›

Avatakse kõigi uste lukud.

›

Katkestatakse kütuse juurdevool mootorisse.

Millal turvapadjad ei rakendu?

Kergete frontaal- ja külgkokkupõrgete, tagantpõrgete, auto ümberpaiskumise

või rullumise korral turvapadjad ei rakendu.

Ülevaade turvapatjadest



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Esiturvapadjad

15

Külgturvapadjad 16

Turvakardinad 17

Esiturvapadjad

Joonis 7 Turvapatjade paigaldamiskohad / Gaasiga täidetud turvapadjad



15

Turvapadjasüsteem

Joonis 8

Turvaline kaugus roolirattast

Esiturvapadjad pakuvad täiendavat kaitset juhi ja kaassõitja pea- ning rinna-

piirkonnale raskemate frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumite korral.

Juhi turvapadi asub roolirattas, kaassõitja turvapadi asub armatuurlauas pani-

paiga kohal » Joonis 7 -



.

Kui turvapadjad rakenduvad, rullitakse nad lahti juhi ja kaassõitja ette » Joo-

nis 7 -



. Sukeldumisel täispuhutud turvapatja sumbub esiistmetel istujate et-

teliikumine ja vähenevad pea ning ülakeha vigastumisvõimalused.

TÄHELEPANU

Märkused õige isteasendi kohta

■

Juhil ja kaassõitjal on oluline hoiduda roolirattast või armatuurlauast vä-

hemalt 25 cm kaugusele

A

» Joonis 8. Väiksema vahemaa korral ei saa tur-

vapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik! Lisaks peavad esiistmed ja

peatoed olema alati kasvule vastavalt õigesti seatud.

■

Rakendumisel arendab turvapadi suurt jõudu, mistõttu võivad ebakor-

rektse istmeseade või isteasendi korral tekkida vigastused.

■

Esiistmetel istujate ja turvapatjade mõjupiirkonna vahel ei tohi olla teisi

isikuid, loomi või esemeid.

TÄHELEPANU

Esiturvapadi ja laste sõidutamine

■

Mitte kunagi ei tohi sõidutada lapsi auto esiistmel ilma turvamata. Kui tur-

vapadjad õnnetusjuhtumi korral rakenduvad, võidakse lapsi raskelt või sur-

mavalt vigastada!

■

Kui kasutatakse kaassõitjaistmel lasteistet, kus last sõidutatakse seljaga

sõidusuunas, tuleb kaassõitja esiturvapadi tingimata välja lülitada » Lehe-

külg 18, Turvapatjade väljalülitamine. Kui seda ei tehta, võib laps saada

TÄHELEPANU (järg)

kaassõitja esiturvapadja rakendumisel raskeid või surmavaid vigastusi. Las-

te sõidutamisel kaassõitjaistmel tuleb täita lasteistmete kasutamise kohta

käivaid siseriiklikke seadussätteid.

TÄHELEPANU

Üldised märkused

■

Rooliratast ja kaassõitjapoolsel armatuurlaual paikneva turvapadjamoo-

duli pealispinda ei tohi katta, sinna kleebiseid kinnitada või muul viisil töö-

delda. Neid detaile võib puhastada ainult kuiva või veega niisutatud lapiga.

Turvapadjamoodulite katetele või nende vahetusse lähedusse ei tohi pai-

galdada mitte midagi (nt topsihoidjat, telefonihoidikut vms).

■

Mitte kunagi ei tohi asetada armatuurlauale esemeid kaassõitja turvapad-

ja pinnale.

Juhis

■

Juhi esiturvapadjaga varustatud autodel on roolirattal kiri .

■

Kaassõitja esiturvapadjaga varustatud autodel on kaassõitjapoolsel arma-

tuurlaual kiri



.

Külgturvapadjad

Joonis 9 Külgturvapadja paiknemiskoht esiistmes / Gaasiga täidetud tur-

vapadi

Külgturvapadjad pakuvad tugevate külgkokkupõrgete puhul täiendavat kaitset

autosviibijate ülakehapiirkonnale (rind, kõht, vaagen).

Külgturvapadjad paiknevad esiistmete seljatoepolstris » Joonis 9 -



.



16

Turvalisus

Sukeldumisel täispuhutud turvapatja » Joonis 9 -  sumbuvad autosviibijatele

mõjuvad koormused ja väheneb kogu ülakeha (rinna, kõhu ja vaagnapiirkonna)

uksepoolse külje vigastumisoht.

TÄHELEPANU

Märkused õige isteasendi kohta

■

Teie pea ei tohi mitte kunagi olla külgturvapadja väljumispiirkonnas. Õn-

netusjuhtumi korral võidakse Teid sel puhul raskesti vigastada. See käib

eriti ilma sobiva turvaistmeta sõitvate laste kohta » Lehekülg 21, Laste

turvalisus ja külgturvapadi.

■

Isikute ja turvapatjade mõjupiirkonna vahel ei tohi olla teisi isikuid, loomi

ega esemeid. Ustele ei tohi kinnitada mitte mingeid tarvikuid, nagu nt joo-

gihoidikuid vms.

■

Kui lapsed sõidu ajal vales asendis istuvad, on nende vigastumisoht õnne-

tusjuhtumi korral suurem. See võib põhjustada raskeid vigastusi » Lehekülg

19, Lasteiste.

TÄHELEPANU

■

Külgturvapadja täitumispiirkonnas ei tohi olla mitte mingeid esemeid - on

vigastumisoht!

■

Turvapadja juhtseade töötab rõhuanduritega, mis paiknevad esiustes.

Seetõttu ei tohi nii ustes kui uksevooderdustes teha mitte mingeid muuda-

tusi (nt täiendavate kõlarite paigaldamine). Täiendav info » Lehekülg 134,

Turvapadjad.

■

Istmete seljatugedele ei tohi rakendada suuri jõude, nagu tugevad löögid,

pealeastumine jms, kuna see võib süsteemi vigastada. Külgturvapadjad või-

vad sellisel juhul mitte rakenduda!

■

Juhi- ja kaassõitjaistmel ei tohi tarvitada istme- või kaitsekatteid, mis ei

ole sõnaselgelt ŠKODA poolt kasutamiseks lubatud. Kuna turvapadi väljub

istme seljatoest, mõjutaksid kasutamiseks mittelubatud istme- või kaitse-

katted oluliselt külgturvapatjade kaitsetoimet.

■

Originaalistmekatendi kahjustused külgturvapadjamoodulite piirkonnas

tuleb kohe mõnes eriala-ettevõttes kõrvaldada lasta.

■

Esiistmete turvapadjamoodulitel ei tohi olla vigastusi, lõhesid või süga-

vaid kriimustusi. Vägivaldne avamine ei ole lubatud.

Juhis

Külgturvapatjadega varustatud autodel on esiistmete seljatugedel kleebis kir-

jaga .

Turvakardinad

Joonis 10 Turvakardina paigalduskoht / Gaasiga täidetud turvakardin

Turvakardinad pakuvad raskemate külgkokkupõrgete puhul autosviibijate pea-

ja kaelapiirkonnale täiendavat kaitset.

Turvakardinad paiknevad mõlemal pool auto siseruumis uste kohal » Joonis 10

-



.

Rakendumisel katab turvakardin esi- ja tagauste akendepiirkonna ning ukse-

posti piirkonna » Joonis 10 -



.

Pea põrkumist vastu siseruumi detaile summutab gaasiga täitunud turvakar-

din. Lisaks vähendatakse peale mõjuva koormuse vähenemise ja pea liikumise

väiksema ulatuse tõttu ka kaelale mõjuvat koormust.

TÄHELEPANU

■

Turvakardinate vaba täitumise tagamiseks ei tohi turvakardinate välju-

mispiirkonnas olla mitte mingeid esemeid.

■

Autos olevatele riideriputuskonksudele võib riputada ainult kergeid riietu-

sesemeid. Riiete taskutes ei tohi olla raskeid või teravaservalisi esemeid. Li-

saks ei tohi riiete riputamisel kasutada riidepuid.

■

Selleks mitte ettenähtud tarvikute paigaldamine turvakardinate piirkonda

võib turvakardinate rakendumisel nende kaitsetoimet oluliselt mõjutada.

Rakendunud turvakardinate täitumisel võidakse mõnel juhul paisata paigal-

datud tarvikute osi auto siseruumi ja niiviisi vigastada autosviibijaid » Lehe-

külg 132.



17

Turvapadjasüsteem

Leht laadib ...

SKODA Fabia NJ 05-2015 Omaniku manuaal

See käsiraamat sobib ka

SKODA Fabia NJ 05-2015 Omaniku manuaal

Seotud paberid