SKODA Fabia NJ 10-2014 Omaniku manuaal

SIMPLY CLEVER

ŠKODA Fabia

Kasutusjuhend



6V0012739AB

Eessõna

Te otsustasite soetada omale ŠKODA, täname Teid südamlikult usalduse eest.

Sellest kasutusjuhendist leiate auto käsitsemise kirjelduse, olulised ohutusjuhised, sõiduki tavahool-

duse ja tehnilise hoolduse kirjelduse ning auto tehnilised andmed.

Mõnede funktsioonide ja auto süsteemide käsitsemine toimub infotainmentis.

Lugege palun hoolikalt mitte ainult seda kasutusjuhendit, vaid ka infotainmenti kasutusjuhendit. Auto

õige kasutamise eelduseks on mõlemat juhendit arvestav toimimisviis.

Soovime Teile palju rõõmu oma uuest ŠKODAst ja head sõidulusti.

Teie ŠKODA AUTO a.s. (allpool ainult ŠKODA või tootja)



6V0012739AB

Sisukord

Autoga kaasasolevad juhendmaterjalidi 4

Selgitused 5

Kasutusjuhendi ülesehitus ja täiendav info 6

Kasutatud lühendid

Turvalisus

Passiivne turvalisus 8

Üldised märkused 8

Õige ja turvaline isteasend 9

Turvavööd 11

Turvavöö kasutamine 11

Turvavöö rullimisautomaadid ja

turvavööpingutid 14

Turvapadjasüsteem 15

Turvapadjasüsteemi kirjeldus 15

Ülevaade turvapatjadest 16

Turvapatjade väljalülitamine 19

Laste turvaline sõidutamine 21

Lasteiste 21

Kinnitussüsteemid 23

Käsitsemine

Kokpit 27

Ülevaade

26

Näidikud ja märgulambid

28

Näidikuplokk

28

Märgulambid

32

Märgusümbolid ekraanil

37

Infosüsteem 41

Juhi infosüsteem 41

Sõiduandmed (multifunktsioon-näidik) 43

Hooldusvälpade näidik 46

Lukkude avamine ja uste avamine 47

Lukkude avamine ja lukustamine 47

Vargusvastane alarmseade 52

Pakiruumi kaas 53

Elektrilised aknatõstukid 54

Mehaanilised aknatõstukid 56

Valgustus ja nähtavus 57

Valgustus 57

Sisevalgustid 62

Nähtavus 63

Klaasipuhasti ja -pesur 64

Tahavaatepeeglid 66

Istmed ja peatoed 68

Istmete ja peatugede seadmine 68

Istmefunktsioonid 70

Transport ja praktiline varustus 73

Praktiline varustus 73

Pakiruum 80

Muutlik laadimispõrand pakiruumis 85

Jalgrattakandur pakiruumis 87

Katusepakikandurid 90

Küte ja kliimaseade 91

Küte, ventilatsioon, jahutus 91

Suhtlus 96

SmartGate 96

Sõitmine

Paigaltvõtt ja sõitmine 99

Mootori käivitamine ja seiskamine võtmega 99

Mootori käivitamine ja seiskamine

nupuvajutusega 101

Pidurdamine ja parkimine 103

Käsitsi käiguvahetus ja pedaalid 105

Automaatkäigukast 105

Sissesõitmine ja ökonoomne sõitmine 108

Veest läbisõitmine ja sõitmine väljaspool

sillutatud teid 108

Abistavad süsteemid 110

Piduri- ja stabiliseerimissüsteemid 110

Parkimisabiline 112

Püsikiiruse hoidja 113

Speedlimiter 115

Front Assistant 116

START-STOPP 119

Väsimuse tuvastamine (puhkepausisoovitus) 121

Rehvirõhukontroll 122

Haakeseadis ja haagis 123

Haakeseadis 123

Haagis 128

Kasutusjuhised

Korrashoid ja hooldus 131

Hooldustööd, sobitamised ja tehnilised

muudatused 131

Auto pesemine 134

Auto hooldamine väljastpoolt 135

Siseruumi hooldamine 139

Kontrollimine ja järeltäitmine 141

Kütus 141

Mootoriruum 144

Mootoriõli 147

Jahutusvedelik 148

2

Sisukord

Pidurivedelik 150

Auto aku 151

Rattad 154

Veljed ja rehvid 154

Tootja poolt kasutamiseks lubatud

rehvivariandid 157

Talvine režiim 158

Omaabi

Avariivarustus ja omaabi 160

Avariivarustus 160

Varu- ja hädaratas 162

Rattavahetus 163

Rehviremondikomplekt 166

Käivitusabi 168

Auto pukseerimine 170

Kaugjuhtimispult 171

Lukkude hädaavamine/hädalukustamine 172

Klaasipuhasti harjade vahetamine 174

Kaitsmed ja hõõglambid 175

Kaitsmed 175

Hõõglambivahetus 178

Tehnilised andmed

186

Auto andmed 186

Märksõnade loend

3

Sisukord

Autoga kaasasolevad juhendmaterjalidi

Oma autoga kaasasolevate juhendmaterjalide hulgast leiate alati selle Kasu-

tusjuhendi ja Hooldusraamatu.

Olenevalt varustusest võib juhendmaterjalide hulgas olla ka Infotainmenti ka-

sutusjuhend ning mõnes riigis ka brošüür Teel.

Kasutusjuhend

See kasutusjuhend kehtib nii kõigile auto kerevariantidele kui ka juurdekuulu-

vatele mudelivariantidele ning kõigile varustusastmetele.

Selles kasutusjuhendis kirjeldatakse kõiki võimalikke varustusvariante, ilma

neid erivarustusena, mudelivariandina või turust oleneva varustusena tähista-

mata. Seega ei ole Teie autos kõiki varustuse komponente, mida on selles ka-

sutusjuhendis kirjeldatud.

Teie auto varustuse maht on määratud Teie auto müügilepinguga. Varustuse

mahtu puutuvate küsimustega pöörduge palun vajadusel mõne ŠKODA partne-

ri poole.

Joonised selles kasutusjuhendis on ainult illustratsiooniks. Joonised võivad vä-

heolulistes detailides Teie autost erineda, neid tuleb võtta üldise informatsioo-

nina.

ŠKODA AUTO a.s. töötab pidevalt, täiustamaks kõiki oma sõidukeid. Seetõttu

on kuju, varustuse ja tehnika osas igal ajal võimalikud tarnemahu muudatused.

Selles kasutusjuhendis toodud informatsioon vastab toimetamise lõpphetkel

olemasolevale infotasemele.

Selles kasutusjuhendis toodud andmete, jooniste ja info põhjal ei saa esitada

mitte mingeid nõudeid.

Hooldusraamat

Hooldusraamatus leiduvad auto üleandmisdokumendid, teave garantii ja hool-

dustoimingute kohta.

Infotainmenti kasutusjuhend

Infotainmenti kasutusjuhendis leidub infotainmenti, vajadusel ka mõne funkt-

siooni ja auto süsteemi käsitsemise kirjeldus.

Brošüür Teel

Brošüüris Teel on toodud eri riikides kehtivad klienditeeninduse telefoninum-

brid, hoolduse telefoninumbrid ja hädakutsenumbrid.

4

Autoga kaasasolevad juhendmaterjalidi

Selgitused

Kasutatud mõisted

Autoga kaasasolevates juhendmaterjalides kasutatakse järgmisi mõisteid, mis

puudutavad Teie auto hooldamist.

- töökoda, mis teostab erialaselt ŠKODA marki autode hool-

dustöid. Eriala-ettevõte võib olla nii ŠKODA partner, ŠKODA hoolduspart-

ner, kui ka sõltumatu töökoda.

- töökoda, mis on lepinguliselt autoriseeritud ŠKODA

AUTO a.s. või tema müügipartnerite poolt ŠKODA marki autode hooldus-

tööde teostamiseks ja ŠKODA originaaldetailide müümiseks.

- ettevõte, mis on ŠKODA AUTO a.s. või tema müügipartneri-

te poolt autoriseeritud ŠKODA marki uute autode müümiseks ja võimali-

kult nende hooldamiseks, kasutades ŠKODA originaaldetaile ning ŠKODA

originaaldetailide müümiseks.

Sümbolite selgitus

Ülevaade kasutusjuhendis kasutatud sümbolitest ja nende tähenduse lühisel-

gitus.



Viide peatüki olulist teavet ja ohutusjuhiseid sisaldavale sissejuhatavale

moodulile.

 Mooduli järgnemine järgmisel leheküljel.

 Olukorrad, milles tuleb auto võimalikult kiiresti peatada.

® Registreeritud kaubamärk.

 Tekstteade MAXI DOT-ekraanil.

 Tekstteade segmentekraanil

TÄHELEPANU

Sellise sümboliga tekstid juhivad tähelepanu tõsisele õnnetus-, vigastu-

mis- või eluohule.

ETTEVAATUST

Sellise sümboliga tekstid juhivad tähelepanu auto kahjustamise ohule või mõ-

ne süsteemi võimalikule talitlusvõimetusele.

Keskkonda puudutav märkus

Sellise sümboliga tekstid sisaldavad keskkonnakaitseteavet ning nõuandeid

auto säästlikuks kasutamiseks.

„Eriala-ettevõte“

„ŠKODA hoolduspartner“

„ŠKODA partner“

Juhis

Sellise sümboliga tekstid sisaldavad täiendavat informatsiooni.

5

Selgitused

Kasutusjuhendi ülesehitus ja täiendav info

Kasutusjuhendi ülesehitus

Kasutusjuhend on hierarhiliselt jagatud järgmisteks piirkondadeks.

■

Osa (nt Turvalisus) - osa pealkiri on alati toodud lehe vasakul poolel

■

Põhipeatükk (nt Turvapadjasüsteem) - põhipeatüki pealkiri on alati toodud

lehe paremal poolel

■

Peatükk (nt Ülevaade turvapatjadest)

■



Sissejuhatus teemasse - Ülevaatemoodul peatüki sees, sissejuhatav

teave peatüki sisu kohta, vajadusel kogu peatüki kohta kehtivad juhised

■

Moodul (nt Esiturvapadjad)

Teabeotsing

Teabeotsinguks kasutusjuhendis soovitame kasutada kasutusjuhendi lõpus

olevat märksõnaloendit.

Suunamäärangud

Kõik suunamäärangud, nagu „vasakul“, „paremal“, „ees“, „taga“ on antud auto

edasisõidusuuna suhtes.

Ühikud

Andmed mahu, massi, kiiruse ja pikkuse kohta antakse meetermõõdustikus,

kui ei ole teisiti märgitud.

Ekraaninäit

Selles kasutusjuhendis kasutatakse, kui ei ole teisiti märgitud, näidikuploki

ekraanikuvaks näitusid MAXI DOT-ekraanil.

6

Kasutusjuhendi ülesehitus ja täiendav info

Kasutatud lühendid

Lühend Tähendus

1/min Mootori pöörete arv minutis

ABS blokeerimisvastane süsteem

AGM auto aku tüüp

ASR veojõukontroll

CO

2

süsinikdioksiid

DSG automaatne topeltsiduriga käigukast

EDS elektrooniline diferentsiaalilukustus

ECE Euroopa Majanduskomisjon

EPC mootori elektroonika kontroll

ESC stabiliseerimiskontroll

ET velje tugipinna kaugus

EL Euroopa liit

HBA piduriabiline

HHC tõusval teel paigaltvõtuabiline

KESSY lukkude võtmeta avamine, auto käivitamine ja lukustamine

kW kilovatt, mootori võimsuse mõõtühik

MCB multikokkupõrkepidur

KK käsikäigukast

MPI kütuse mitmepunktisissepritsega bensiinimootor

N1 ainult või peamiselt kaubaveoks konstrueeritud kaubik

Nm njuutonmeeter, mootori pöördemomendi mõõtühik

TDI CR

turboülelaaduri ja ühistoru-sissepritsesüsteemiga (common

rail) diiselmootor

TSI turboülelaaduri ja otsesissepritsega bensiinimootor

VIN Auto tehasetähis

Wi-Fi traadita andmesidevõrk

XDS elektroonilise diferentsiaalilukustuse funktsiooni laiendus

7

Kasutatud lühendid

Turvalisus

Passiivne turvalisus

Üldised märkused

 Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Iga sõidu eel

8

Sõiduturvalisus 8

Turvavarustus 8

Sellest lõigust leiate olulist teavet, nõuandeid ja märkusi passiivse turvalisuse

kohta Teie sõidukis.

Me oleme siia kokku kogunud kõik, mida Te näiteks turvavööde, turvapatjade,

lasteistmete ja laste turvalisuse kohta teadma peaksite.

TÄHELEPANU

■

Selles peatükis leidub autojuhile ja tema kaassõitjatele olulist teavet sõi-

duki käsitsemiseks.

■

Täiendavat informatsiooni Teie ja Teie kaassreisijate ohutuse kohta lei-

dub ka selle kasutusjuhendi järgmistes peatükkides.

■

Kõik juhendmaterjalid peavad alati autos kaasas olema. Seda eriti juhul,

kui annate auto kasutada teistele isikutele või müüte.

Iga sõidu eel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 8.

Iseenda ja kaasreisijate turvalisuseks tuleb iga sõidu eel pidada silmas järgmisi

punkte.

Kuntrollida, et valgustus ja suunatuleseade töötavad laitmatult.

Kontrollida, et klaasipuhasti talitlus ning klaasipuhasti harjade seisund on

laitmatud.

Kontrollida et kõigist akendest on tagatud hea vaade väljapoole.

Seada tahavaatepeeglid nii, et oleks tagatud vaade tagasisuunas.

Kontrollida, et peeglid ei ole kaetud.

Kontrollida rehvide täiterõhku.

Kontrollida mootoriõli, pidurivedeliku ja jahutusvedeliku taset.





Kinnitada kindlalt kaasavõetud pakid.

Mitte ületada lubatud teljekoormusi ja sõiduki lubatud täismassi.

Sulgeda kõik uksed, kapott ja pakiruumi kaas.

Kontrollida, et mitte mingid esemed ei takista pedaalide kasutamist.

Kaitsta lapsi õigesti paigaldatud turvavööga ja sobiva lasteistmega » Lehe-

külg 21, Laste turvaline sõidutamine.

Võtta õige isteasend » Lehekülg 9, Õige ja turvaline isteasend. Nõuda

kaasreisijatelt õige isteasendi võtmist.

Sõiduturvalisus

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 8.

Juhina vastutate iseenda ja kõigi autosviibijate eest. Mõjutades sõiduturvali-

sust ohustate nii ennast kui teisi liiklusest osavõtjaid.

Seetõttu tuleb arvestada järgmisi juhiseid.

Mitte lasta oma tähelepanu, näiteks kaassõitjate või telefonikõneluse

poolt, liiklusolukorralt kõrvale juhtida.

Mitte kunagi ei tohi juhtida autot, kui Teie juhtimisvõime on vähenenud

näiteks arstirohtude, alkoholi või uimastite tõttu.

Täita liikluseeskirja ja mitte ületada lubatud sõidukiirust.

Sobitada sõidukiirus tee seisundi ja liiklus- ning ilmastikuoludega.

Teha pikkade sõitude korral korrapäraselt puhkepause - hiljemalt iga kahe

tunni järel.

Turvavarustus

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 8.

Alljärgnev loetelu sisaldab osa Teie autos leiduvast turvavarustusest.

›

Kolmepunkti-rullturvavööd kõigil istekohtadel.

›

Turvavöö jõupiirikud esiistmetel.

›

Turvavööpingutid esiistmetel.

›

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel.

›

Esiturvapadi juhile ja kaassõitjale.

›

Eesmised külgturvapadjad.

›

Turvakardinad.

›

ISOFIX süsteemiga lasteistmete kinnituspunktid.

›

TOP TETHER süsteemiga lasteistmete kinnituspunktid.











8

Turvalisus

›

Seatava kõrgusega peatoed

1)

.

›

Seatav roolisammas.

Nimetatud turvavarustus töötab koos, et Teid ja kaassõitjaid õnnetusjuhtumi-

te korral parimal võimalikul viisil kaitsta.

Sellest turvavarustusest pole Teile ega kaasreisijatele kasu, kui võtate vale is-

teasendi või ei sea ega kasuta seda varustust õigesti.

Korrakohaselt kinnitamata turvavööde korral võivad õnnetusjuhtumi korral vi-

gastusi põhjustada ka rakendunud turvapadjad.

Õige ja turvaline isteasend



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Juhi õige isteasend

9

Rooliratta asendi seadmine 10

Kaassõitja õige isteasend 10

Tagaistmetel sõitjate õige isteasend 10

Vale isteasendi näited 11

TÄHELEPANU

■

Autosviibijate võimalikult mõjusaks kaitsmiseks peavad esiistmed ja kõik

peatoed olema alati vastavalt kasvule seatud ning turvavöö alati õigesti

kinnitatud.

■

Kõik autosviibijad peavad õigesti kinnitama istekoha juurde kuuluva tur-

vavöö. Lapsi tuleb kaitsta sobiva hoidesüsteemiga » Lehekülg 21, Laste

turvaline sõidutamine.

■

Vale isteasend põhjustab autosviibijate eluohtlikke vigastusi, kui raken-

duv turvapadi neid tabab.

■

Kui tagaistmetel sõitjad ei ole õiges isteasendis, suureneb turvavöö vale

asetuse tõttu vigastumisrisk.

■

Sõidu ajal ei tohi istmete seljatoed olla liigselt tagasi kallutatud, sest see

mõjutab tugevalt turvavöö ja turvapadjasüsteemi toimet - on vigastumi-

soht!

Juhi õige isteasend

Joonis 1

Juhi õige kaugus roolirattast / Õi-

gesti seatud peatugi

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Teie turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi korral tu-

leb järgida järgmisi juhiseid.

Juhiiste seada pikisuunas nii, et pedaale saab kergelt kõverdatud jalgade-

ga põhjani vajutada.

Istme seljatugi seada nii, et kergelt kõverdatud kätega saaks puudutada

rooliratta kõige kõrgemat punkti.

Rooliratas seada nii, et rooliratta ja rinnaku vaheline kaugus

A

oleks vä-

hemalt 25 cm » Joonis 1. Rooliratta seadmine » Lehekülg 10, Rooliratta

asendi seadmine.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

1)

B

» Joonis 1.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 11, Turvavöö kasutamine.

TÄHELEPANU

■

Enne sõidu alustamist võtta õige isteasend ja säilitada seda sõidu kestel.

Nõuda ka oma kaasreisijatelt iga sõidu eel õige isteasendi võtmist ja selle

säilitamist sõidu kestel.

■

Kaugus roolirattast peab olema vähemalt 25 cm. Väiksema vahemaa kor-

ral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!







1)

Ei kehti sportistmete korral.

9

Passiivne turvalisus

TÄHELEPANU (järg)

■

Hoida rooliratast sõidu ajal mõlema käega selle välisservast „kella 9“ ja

„kella 3“ asendist. Mitte kunagi ei tohi hoida rooliratast, haarates „kella 12“

asendist või mõnel muul viisil (näiteks rooliratta keskkohast või rooliratta

servalt seestpoolt). Selistel juhtudel võidakse juhi turvapadja rakendumisel

raskelt vigastada käsivarsi, käsi ja pead.

■

Hoolitseda selle eest, et jalgaderuumis ei oleks mitte mingeid esemeid,

sest need võivad sõidu- või pidurdusmanöövri korral takerduda pedaalihoo-

vastikku. Siis ei saaks enam vajutada siduripedaali, pidurdada ega gaasi an-

da.

Rooliratta asendi seadmine

Joonis 2 Rooliratta asendi seadmine

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 9.

Rooliratta asendit saab kõrguse ja kauguse suunas seada.

›

Kallutage rooliratta all olevat fikseerimishooba

1

noole suunas » Joonis 2.

›

Seada rooliratas soovitud asendisse. Rooliratast saab seada noole

2

suunas.

›

Suruge fikseerimishoob noole

3

suunas lõpuni.

TÄHELEPANU

■

Fikseerimishoob peab olema sõidu ajal lukustatud, et rooliratas ei saaks

oma asendit sõidu ajal ootamatult muuta - on õnnetusoht!

■

Rooliratast ei tohi mitte kunagi seada sõidu ajal, vaid ainult seisval sõidu-

kil!



Kaassõitja õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Kaassõitja turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi kor-

ral tuleb järgida järgmisi juhiseid.

Kaassõitjaiste seada võimalikult tahapoole. Et turvapadi pakuks rakendu-

mise korral parimat võimalikku kaitsetoimet, peab kaassõitja hoiduma ar-

matuurlauast vähemalt 25 cm kaugusele.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

1)

B

» Joonis 1 leheküljel 9.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 11, Turvavöö kasutamine.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 68.

Erandjuhtudel saab kaassõitja turvapatja välja lülitada » Lehekülg 19, Turva-

patjade väljalülitamine.

TÄHELEPANU

■

Kaugus armatuurlauast peab olema vähemalt 25 cm. Väiksema vahemaa

korral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!

■

Jalad hoida sõidu ajal alati jalgaderuumis - mitte kunagi ei tohi asetada

jalgu armatuurlauale, aknast välja või istepindadele. Pidurdusmanöövri või

õnnetusjuhtumi korral suurendab see Teie vigastumisohtu. Vale isteasendi

korral võivad turvapadja rakendumisel tekkida surmavad vigastused!

Tagaistmetel sõitjate õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 9.

Äkkpidurduse või õnnetusjuhtumi korral vigastumisohu vähendamiseks pea-

vad tagaistmetel istujad panema tähele alljärgnevat.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel pea ülao-

saga

B

» Joonis 1 leheküljel 9.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 11, Turvavöö kasutamine.

Laste autosse kaasavõtmisel kasutada sobivat lastehoidesüsteemi » Le-

hekülg 21, Laste turvaline sõidutamine.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 68.









1)

Ei kehti sportistmete korral.

10

Turvalisus

Vale isteasendi näited

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Turvavöö suurim võimalik kaitsetoime saavutatakse ainult õigesti kinnitatud

turvavööga.

Vale isteasend vähendab oluliselt turvavöö kaitsefunktsioone ja suurendab

turvavöö vale asendi tõttu vigastumisohtu.

Autojuhina vastutate nii enese kui kõigi kaassõitjate, eelkõige laste eest. Mitte

kunagi ei tohi lubada, et keegi võtab sõidu ajal vale isteasendi.

Järgmine loend sisaldab juhiseid, mille eiramine võib põhjustada raskeid vigas-

tusi või surma. Loend ei ole täielik, kuid siiski soovime juhtida Teie tähelepanu

sellele teemale.

Sõidu ajal tuleb järgida järgmisi juhiseid.

Mitte seista.

Mitte tõusta püsti istmetele.

Mitte põlvitada istmetel.

Mitte kallutada istme seljatuge liiga tugevalt tahapoole.

Mitte nõjatuda armatuurlauale.

Mitte lamada tagaistmel.

Mitte istuda ainult istme esiserva piirkonnas.

Mitte istuda küljele suunatult.

Mitte kallutada ennast aknast välja.

Mitte sirutada jalgu aknast välja.

Mitte asetada jalgu armatuurlauale.

Mitte asetada jalgu istmepolstrile.

Mitte võtta kedagi kaasa jalgaderuumis.

Mitte sõita ilma kinnitatud turvavööta.

Mitte viibida pakiruumis.





Turvavööd

Turvavöö kasutamine



Teema sissejuhatus

Joonis 3

Turvavöö kinnitanud autojuht

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte 13

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine 13

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel 14

Õigesti kinnitatud turvavööd pakuvad õnnetusjuhtumi korral kindlat kaitset.

Nad vähendavad vigastumisohtu ja suurendavad raske õnnetuse korral selle

üleelamisvõimalusi.

Õigesti kinnitatud turvavööd hoiavad sõitjaid õiges isteasendis » Joonis 3.

Turvavööd vähendavad oluliselt liikumisenergiat. LIsaks takistavad nad kont-

rollimatuid liikumisi, mis omakorda võivad raskeid vigastusi kaasa tuua.

Õigesti kinnitatud turvavöödega autosviibijate eelis põhineb suurel määral as-

jaolul, et liikumisenergia hajutatakse turvavöö abil võimalikult optimaalselt.

Liikumisenergia parimat võimalikku vähendamist tagab ka auto esiosa struk-

tuur ja muud Teie sõidukis kasutatavad passiivse turvalisuse meetmed, nagu

näiteks turvapadjasüsteem. Sellega vähendatakse tekkivat energiat ja koos

sellega vigastumisohtu.

Laste sõidutamisel tuleb arvesse võtta erilisi turvalisusaspekte » Lehekülg 21.



11

Turvavööd

TÄHELEPANU

■

Turvavöö tuleb kinnitada iga sõidu eel - ka linnaliikluses! See käib ka ta-

gapingil istujate kohta - on vigastumisoht!

■

Ka rasedad naised peavad alati kinnitama turvavöö. Ainult see tagab veel

sündimata lapsele parima kaitse » Lehekülg 13, Turvavöö kinnitamine ja

vabastamine.

■

Turvavöö suurim kaitsetoime saavutatakse ainult õiges isteasendis » Le-

hekülg 9.

■

Esiistmete seljatoed ei tohi olla liigselt tagasi kallutatud, sest siis võib tur-

vavöö oma mõju kaotada.

TÄHELEPANU

Märkused turvavöö õige asetuse kohta

■

Alati tuleb jälgida turvavöö rihma õiget asetust. Valesti asetatud turvavöö

võib ka kergete õnnetusjuhtumite korral vigastusi põhjustada.

■

Turvavöö kõrgus tuleb seada nii, et rinnarihm jookseks üla õlakeskme,

mitte mingil juhul üle kaela.

■

Turvavöö ei tohi olla tõmmatud üle kõvade või purunevate esemete (nt

prillid, pastapliiats, võtmekimp jne). Need esemed võivad põhjustada vigas-

tusi.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde käsitsemise kohta

■

Turvavöö rihm ei tohi olla kinni kiilutud või keerdus ega hõõruda vastu te-

ravaid servi.

■

Jälgida, et ukse sulgemisel turvavööd kinni ei kiilutaks.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde õige kasutamise kohta

■

Ühe turvavööga ei tohi mitte kunagi kinnitada kaht inimest (ka väikelap-

si), turvavööd ei tohi kinnitada üle autosviibija süles istuva lapse.

■

Lukukeelt tohib asetada ainult sama istekoha juurde kuuluvasse luku-

pandlasse. Turvavöö vale kinnitamine mõjutab tema kaitsetoimet ja suu-

rendab vigastumisriski.

■

Lukukeele juhikut ei tohi ummistada, sest see takistab lukukeele kinnitu-

mist.

■

Mitmekihiline ja avar riietus (näiteks mantel ülikonna peal) mõjutab turva-

vöö laitmatut kinnitamist ja turvavöö toimet.

TÄHELEPANU (järg)

■

Mitte kasutada klemme või muid taolisi esemeid, mis tõkestavad turvavöö

pingutamisfunktsiooni. Liiga lõdvalt kinnitatud turvavöö võib põhjustada vi-

gastusi, sest õnnetusjuhtumi korral liigub keha liikumisenergia mõjul kau-

gele ettepoole ja pidurdatakse siis äkki turvavööga.

■

Turvavööd tagaistmetel saavad oma ülesannet ainult siis usaldatavalt täi-

ta, kui tagaistme seljatugi on õigesti fikseeritud » Lehekülg 71.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde hooldamise kohta

■

Turvavöö rihm tuleb puhas hoida. Määrdunud rihm võib mõjutada rullimi-

sautomaadi tööd » Lehekülg 141.

■

Turvavöösid ei tohi autost eemaldada ega nende konstruktsiooni mitte

mingil viisil muuta. Ärge proovige turvavööd ise parandada.

■

Turvavööde seisundit tuleb korrapäraselt kontrollida. Kui märgatakse rih-

ma, ühenduskohtade, rullimisautomaadi või lukuosade vigastusi, tuleb see

turvavöö mõnes eriala-ettevõttes asendada lasta.

■

Kahjustatud turvavööd, mida on õnnetusjuhtumi korral kasutatud ja mis

on seetõttu veninud, tuleb uuendada - kõige parem mõnes eriala-ettevõt-

tes. Lisaks tuleb kontrollida ka turvavööde kinnituskohti.

Juhis

Turvavööde kasutamisel tuleb järgida siseriiklikke seadussätteid.

12

Turvalisus

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte

Joonis 4 Kinnitamata turvavööga juht / Kinnitamata turvavööga sõitja ta-

gaistmel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 12.

Sõiduki liikumisel omandavad nii sõiduk kui reisijad liikumisenergia, niinimeta-

tud kineetilise energia .

Kineetilise energia väärtus oleneb oluliselt auto kiirusest ja auto ning sõitjate

massist. Kiiruse kasvades ja massi suurenedes tuleb õnnetusjuhtumi korral ha-

jutada rohkem energiat.

Olulisem faktor on auto kiirus. Kui näiteks suurendada kiirust 25 km/h kahe-

kordseks, 50 km/h, suureneb liikumisenergia väärtus 4 korda.

Arvamus, et kerge õnnetusjuhtumi korral saab oma keha kätega toetada, on

väär. Isegi väikeste kokkupõrkekiiruste korral on kehale mõjuvad jõud nii suu-

red, et neid kätega vastu võtta ei õnnestu.

Kui Te sõidaksite ka ainult kiirusega 30 - 50 km/h, mõjuvad õnnetusjuhtumi

korral Teie kehale jõud, mis võivad ületada ühetonnise (1000 kg) massiga keha

raskusjõu.

Nt inimese kaal 80 kg „tõuseb“ kiirusel 50 km/h väärtuseni 4,8 tonni

(4 800 kg).



Frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumi korral paiskuvad kinnitamata turvavöö-

dega autosviibijad ettepoole ja põrkuvad kontrollimatult vastu sõiduki siseruu-

mi osi, nagu näiteks rooliratas, armatuurlaud, esiklaas » Joonis 4 -



. Mõnel ju-

hul võidakse Teid koguni autost välja paisata, mille tagajärjeks võivad olla

eluohtlikud või koguni surmavad vigastused.

Ka tagapingil viibijatel on oluline kinnitada turvavöö, sest muidu võivad nad

õnnetusjuhtumi korral paiskuda kontrollimatult auto siseruumi.

Kinnitamata turvavööga tagapingireisija ei ohusta mitte ainult ennast, vaid ka

esiistmetel istujaid » Joonis 4 -



.

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine

Joonis 5 Turvavöö kinnitamine / vabastamine



13

Turvavööd

Joonis 6

Turvavaöö rinna- ja sülerihma asetus / Turvavöö asend rasedatel

naistel

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 12.

Kinnitamine

›

Enne turvavöö kinnitamist seada õigesti esiiste ja peatugi

1)

» Lehekülg 9.

›

Turvavöö tõmmata lukukeelest haarates aeglaselt üle rinna ja vaagnapiir-

konna.

›

Lukukeel asetada istme juurde kuuluvasse lukupandlasse » Joonis 5 -



, nii

et ta seal kuuldavalt fikseerub.

›

Kontrollida tõmmates, kas lukukeel on lukus korralikult kinnitunud.

Plastnupp rihmal hoiab lukukeele haardevalmis asendis.

Turvavöö kaitsetoime tagamiseks on oluline turvavöö rihma õige asend.

Turvavöö rinnarihm ei tohi mitte kunagi joosta üle kaela, vaid ta peab jooksma

umbes üle õlakeskme ja hästi liibuma ülakehale. Turvavöö sülerihm peab

jooksma üle vaagnapiirkonna, mitte üle kõhu, ja peab alati tugevalt kehale lii-

buma » Joonis 6 -



.

Ka rasedad naised peavad alati kinnitama turvavöö. Ainult see tagab Teie veel

sündimata lapsele parima kaitse.

Rasedatel naistel peab sülerihm toetuma vaagnapiirkonnale võimalikult mada-

lalt, et mitte rõhuda alakehale » Joonis 6 -



.

Vabastamine

Turvavöö vabastada ainult seisva auto korral.

›

Vajutada punast klahvi lukupandlas » Joonis 5 -



, lukukeel hüppab välja.



›

Juhtida vöö käega tagasi, et rihma saaks täielikult rullile kerida ja turvavöö

keerdu ei läheks.

ETTEVAATUST

Turvavöö vabastamisel tuleb jälgida, et lukukeel ei vigastaks uksevooderdust

ega muid siseruumi osi.

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel

Joonis 7

Esiiste: turvavöö kõrguse sead-

mine

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 12.

Turvavöö kõrguse reguleerimisega saab turvavöö jooksu õlapiirkonnas kasvule

vastavaks seada.

›

Vajutada pöörderautisele ja nihutada seda soovitud suunas üles- või allapoo-

le » Joonis 7.

›

Seadmise järel proovida turvavööd järsult tõmmates, kas pöörderautis on

kindlalt fikseeritud.

Turvavöö rullimisautomaadid ja turvavööpingutid



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Turvavöö rullimisautomaadid

14

Turvavööpingutid 15

Turvavöö rullimisautomaadid

Iga turvavavöö on varustatud rullimisautomaadiga.





1)

Ei kehti sportistmete korral.

14

Turvalisus

Turvavöö aeglasel tõmbamisel on tagatud täielik liikumisvabadus. Turvavöö

äkilisel tõmbamisel blokeeritakse see rullimisautomaadi poolt.

Turvavöö blokeeritakse ka täispidurdamisel, kiirendamisel, allamägesõidul ja

kurvides.

TÄHELEPANU

Kui turvavööd äkilisel tõmbamisel ei blokeerita, lasta seda viivitamatult

kontrollida mõnes eriala-ettevõttes.

Turvavööpingutid

Kinnitatud turvavööga juhi ja kaassõitja ohutust suurendavad eesmiste turva-

vööde rullimisautomaatide turvavööpingutid.

Frontaal- või tagantpõrkega õnnetusjuhtumite korral pingutatakse alates õn-

netuse teatavast raskuseastmest turvavööd automaatselt. Turvavööpingutid

võivad rakenduda ka kinnitamata turvavööde korral.

Teatava raskusastmega külgkokkupõrke korral pingutatakse automaatselt

kokkupõrkepoolne turvavöö.

Kergete frontaalpõrgete, külg- ja tagantpõrgete, rullumise ja väikeste mõjuva-

te jõududega õnnetusjuhtumite korral turvavööpingutid ei rakendu.

TÄHELEPANU

■

Kõiki turvavööpingutussüsteemi juures tehtavaid töid, samuti muude re-

monttööde korral vajalikku süsteemi osade eemaldamist ja paigaldamist to-

hib ainult eriala-ettevõtetes teha lasta.

■

Süsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks. Turvavöö-

pingutite rakendumise järel tuleb kogu süsteem välja vahetada.

Juhis

■

Turvavööpingutite rakendumisel tekib suits. See ei viita auto süttimisele.

■

Auto või turvavööpingutite süsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida si-

seriiklikke seadussätteid. Need eeskirjad on ŠKODA hoolduspartneritele teada

ja seal antakse selle kohta ka põhjalikku teavet.

Turvapadjasüsteem

Turvapadjasüsteemi kirjeldus



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Süsteemi kirjeldus 16

Turvapadja rakendumine 16

Turvapadjasüsteem pakub autosviibijatele täiendusena turvavöödele lisakait-

set tugevate laup- ja külgpõrgete korral.

TÄHELEPANU

■

Turvapadja parim võimalik kaitsetoime saavutatakse ainult koostöös

kinnitatud turvavööga.

■

Turvapadi ei asenda turvavööd, vaid on sõiduki kogu passiivse turvakont-

septsiooni üks osa.

■

Et autosviibijaid turvapatjade rakendumisel võimalikult mõjusalt kaitsta,

peavad esiistmed olema vastavalt kasvule õigesti seatud » Lehekülg 9, Õi-

ge ja turvaline isteasend.

■

Kui Te ei ole kinnitanud turvavööd, liiga kaugele ettepoole nõjatute või

vales asendis istute, on Teie vigastumisrisk õnnetusjuhtumi korral suurem.

TÄHELEPANU

Märkused turvapadjasüsteemi käsitsemise kohta

■

Tõrke esinemise korral tuleb lasta turvapadjasüsteemi kohe mõnes eriala-

ettevõttes kontrollida. Muidu on oht, et turvapadjad õnnetusjuhtumi korral

ei rakendu.

■

Turvapadjasüsteemi osi ei tohi mitte mingil viisil muuta.

■

Kõiki töid turvapatjade juures, samuti süsteemi osade eemaldamist ja pai-

galdamist seoses muude remonditöödega (näiteks rooliratta mahavõtmine)

tohib teha ainult eriala-ettevõtetes.

■

Mitte kunagi ei tohi võtta ette muudatusi eesmise põrkeraua või kere juu-

res.

■

Keelatud on manipuleerida turvapadjasüsteemi osadega, sest see võib

põhjustada turvapatjade rakendumise.

■

Turvapadjasüsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks.

Turvapadja rakendumise järel tuleb see välja vahetada.

15

Turvapadjasüsteem

Süsteemi kirjeldus

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 15.

Turvapadjasüsteemi talitlusseisundit näidatakse märgulambiga



näidikuplo-

kis » Lehekülg 35.

Kui turvapadjad rakenduvad, täituvad nad gaasiga ja rulluvad lahti.

Turvapadja täitumisel eraldub hallikasvalget või punast kahjutut gaasi. See on

täiesti normaalne ja ei viita sõiduki süttimisele.

Turvapadjasüsteemi koosneb (olevalt auto varustusest) järgmistest

moodulitest

›

Elektrooniline juhtseade

›

Esiturvapadi juhile ja kaassõitjale » Lehekülg 17.

›

Külgturvapadjad » Lehekülg 18.

›

Turvakardinad » Lehekülg 18.

›

Turvapadja märgulamp näidikuplokis » Lehekülg 35.

›

Kaasõitja esiturvapadja võtmega pööratav lüliti » Lehekülg 20.

›

Kaassõitja esiturvapadja välja-/sisselülitamise märgulamp armatuurlaua kes-

kosas » Lehekülg 20.

Juhis

■

Turvapadjasüsteem on kogu oma eluea jooksul hooldusvaba.

■

Auto müümisel tuleb komplektne juhendmaterjalide mapp ostjale kaasa an-

da. Pidage silmas, et väljalülitatud kaassõitjapoolse turvapadja korral kuuluvad

sinna juurde ka selle kohta käivad alusdokumendid!

■

Auto või turvapadjasüsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida siseriiklikke

seadussätteid.

Turvapadja rakendumine

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 15.

Turvapadja täitumine toimub suure kiirusega, sekundi murdosa jooksul, või-

maldamaks õnnetusjuhtumi korral lisakaitset.

Turvapadjasüsteem on töövalmis ainult sisselülitatud süüte korral.

Erilistes õnnetusolukordades võivad mitmed turvapadjad üheaegselt rakendu-

da.

Kergete frontaal- ja külgpõrgete, tagantpõrgete, auto ümbermineku või rullu-

mise korral turvapadjad ei rakendu.



Rakendumisfaktorid

Igasuguste olukordadega sobivaid turvapadjasüsteemi rakendustingimusi ei

saa üheselt määrata. Oluline osa on siin näiteks sellel, millised on kokkupõrkes

osaleva eseme omadused (kõva/pehme), kohtumisnurk, auto kiirus jne.

Turvapadjasüsteemi rakendumise määrab kokkupõrkel tekkiva aeglustuse

käik. Juhtseade analüüsib kokkupõrke käiku ja rakendab vastava turvasüstee-

mi.

Kui kokkupõrke käigus tekkinud ja mõõdetud aeglustus on juhtseadmes leidu-

vast referentsväärtusest väiksem, siis turvapadjad ei rakendu, kuigi sõiduk

võib õnnetuse tagajärjel tugevalt deformeeruda.

Tugevatel frontaalpõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Juhi esiturvapadi.

›

Kaassõitja esiturvapadi.

Tugevatel külgpõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Õnnetusepoolne eesmine külgturvapadi.

›

Õnnetusepoolne turvakardin.

Turvapadja rakendumisel toimuvad järgmised sündmused.

›

Süttib sisevalgustus (kui sisevalgustuse lüliti on uksekontaktiasendis).

›

Lülitatakse sisse ohutuli.

›

Avatakse kõigi uste lukud.

›

Katkestatakse kütuse juurdevool mootorisse.

Ülevaade turvapatjadest



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Esiturvapadjad

17

Külgturvapadjad 18

Turvakardinad 18

16

Turvalisus

Esiturvapadjad

Joonis 8 Turvapatjade paigaldamiskohad / Gaasiga täidetud turvapadjad

Joonis 9

Turvaline kaugus roolirattast

Esiturvapatjade süsteem pakub täiendavat kaitset juhi ja kaassõitja pea- ning

rinnapiirkonnale raskemate frontaalpõrkega õnnetusjuhtumite korral .

Juhi turvapadi asub roolirattas, kaassõitja turvapadi asub armatuurlauas pani-

paiga kohal » Joonis 8 -



.

Esiturvapatjade rakendumisel » Joonis 8 -



rakenduvad ka turvavööpingutid.

Sukeldumisel täispuhutud turvapatja sumbub esiistmetel istujate etteliikumi-

ne ja vähenevad pea ning ülakeha vigastumisvõimalused.

TÄHELEPANU

Märkused õige isteasendi kohta

■

Juhil ja kaassõitjal on oluline hoiduda roolirattast või armatuurlauast vä-

hemalt 25 cm kaugusele

A

» Joonis 9. Väiksema vahemaa korral ei saa tur-

vapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik! Lisaks peavad esiistmed ja

peatoed olema alati kasvule vastavalt õigesti seatud.

TÄHELEPANU (järg)

■

Rakendumisel arendab turvapadi suurt jõudu, mistõttu võivad ebakor-

rektse istmeseade või isteasendi korral tekkida vigastused.

■

Esiistmetel istujate ja turvapatjade mõjupiirkonna vahel ei tohi olla teisi

isikuid, loomi või esemeid.

TÄHELEPANU

Esiturvapadi ja laste sõidutamine

■

Mitte kunagi ei tohi sõidutada lapsi auto esiistmel ilma turvamata. Kui tur-

vapadjad õnnetusjuhtumi korral rakenduvad, võidakse lapsi raskelt või sur-

mavalt vigastada!

■

Kui kasutatakse kaassõitjaistmel lasteistet, kus last sõidutatakse seljaga

sõidusuunas, tuleb kaassõitja esiturvapadi tingimata välja lülitada » Lehe-

külg 19, Turvapatjade väljalülitamine. Kui seda ei tehta, võib laps saada

kaassõitja esiturvapadja rakendumisel raskeid või surmavaid vigastusi. Las-

te sõidutamisel kaassõitjaistmel tuleb täita lasteistmete kasutamise kohta

käivaid siseriiklikke seadussätteid.

TÄHELEPANU

Üldised märkused

■

Rooliratast ja kaassõitjapoolsel armatuurlaual paikneva turvapadjamoo-

duli pealispinda ei tohi katta, sinna kleebiseid kinnitada või muul viisil töö-

delda. Neid detaile võib puhastada ainult kuiva või veega niisutatud lapiga.

Turvapadjamoodulite katetele või nende vahetusse lähedusse ei tohi pai-

galdada mitte mingisuguseid osi, nt topsihoidjat, telefonihoidikut vms.

■

Mitte kunagi ei tohi asetada armatuurlauale esemeid kaassõitja turvapad-

ja pinnale.

Juhis

■

Juhi esiturvapadjaga varustatud autodel on roolirattal kiri .

■

Kaassõitja esiturvapadjaga varustatud autodel on kaassõitjapoolsel arma-

tuurlaual kiri



.

17

Turvapadjasüsteem

Leht laadib ...

SKODA Fabia NJ 10-2014 Omaniku manuaal

See käsiraamat sobib ka

SKODA Fabia NJ 10-2014 Omaniku manuaal

Seotud paberid