La Nordica Family 3,5 Omaniku manuaal

La Nordica
Bränd
La Nordica
Mudel
Family 3,5
Tüüp
Omaniku manuaal

See käsiraamat sobib ka

MADE IN ITALY
design & production
KASUTUSJUHEND PUiDUgA KöETAvAD TooTED
iTALiANo
EE
007094011 - Rev.03
FAMILY 3,5 - FAMILY 4,5
EESTI2
EESTI
PAIGALDAMINE
ENNE PAIGALDAMIST TULEB TEHA JÄRGMISED KONTROLLID.
3
ITALIANO - INDICE
PAIGALDAMINE ................................................................................................................................................................................................3
HOIATusED .......................................................................................................................................................................................................5
OHuTus .............................................................................................................................................................................................................5
ÜLDIsED HOIATusED ......................................................................................................................................................................................6
TOOTJA VAsTAVusDEKLARATsIOON.............................................................................................................................................................6
PAIGALDusNÕuDED ........................................................................................................................................................................................6
TuLEOHuTus ....................................................................................................................................................................................................8
PÄÄSTETÖÖD ................................................................................................................................................................................................................................................................................. 8
MÄÄRus (EL) 2015/1185 ..................................................................................................................................................................................9
TEHNILINE KIRJELDus .................................................................................................................................................................................. 10
TEHNILIsED ANDMED ................................................................................................................................................................................... 11
KORsTEN ......................................................................................................................................................................................................... 12
KORSTNAPITS ..............................................................................................................................................................................................................................................................................12
ÜHENDUS KORSTNAGA...........................................................................................................................................................................................................................................................12
KAMINA VÕI AVATUD KOLDE ÜHENDAMINE SUITSULÕÕRIGA ..............................................................................................................................................................................13
PAIGALDUSRUUMIDE VENTILEERIMINE jA ÕHUTUS ..................................................................................................................................................................................................13
LuBATuD JA KEELATuD KÜTTEMATERJAL ................................................................................................................................................. 14
sÜÜTAMINE .................................................................................................................................................................................................... 15
SÜÜTAMINE jA VÄIKESED HEITMED ...................................................................................................................................................................................................................................15
TAVAPÄRANE KAsuTus ................................................................................................................................................................................ 16
AHjU KASUTAMINE (KUI SEE ON OLEMAS) ..................................................................................................................................................................................................................... 16
KASUTAMINE ÜLEMINEKUPERIOODIDEL ......................................................................................................................................................................................................................... 16
HOOLDus ....................................................................................................................................................................................................... 17
KASUTAjA TEHTAV KORRAPÄRANE PUHASTAMINE ....................................................................................................................................................................................................17
KLAASI PUHASTAMINE ............................................................................................................................................................................................................................................................17
TUHASAHTLI PUHASTAMINE ................................................................................................................................................................................................................................................17
KORSTNA PUHASTAMINE .......................................................................................................................................................................................................................................................17
LOODUSKIVIS OSA (KUI NEED ON OLEMAS) ..................................................................................................................................................................................................................18
VÄRVITUD OSAD (KUI NEED ON OLEMAS) ......................................................................................................................................................................................................................18
EMAILITUD OSAD (KUI NEED ON OLEMAS) ....................................................................................................................................................................................................................18
KROOMITUD OSAD (KUI NEED ON OLEMAS) .................................................................................................................................................................................................................18
KÜLGMISED PIIRDED (KUI ON OLEMAS)...........................................................................................................................................................................................................................18
KOLDEVÕRE PUHASTAMINE..................................................................................................................................................................................................................................................18
PLIIDIPLAAT jA -RÕNGAD ......................................................................................................................................................................................................................................................18
KUI SEADMEL ON ROOSTEVAbAST TERASEST RAAM ................................................................................................................................................................................................18
AHjU HOOLDAMINE (KUI SEE ON OLEMAS) ................................................................................................................................................................................................................... 18
LUUGIGA TAHMAANUMA PUHASTAMINE ...................................................................................................................................................................................................................... 19
SUVINE HOIUSTAMINE ............................................................................................................................................................................................................................................................. 19
KVALIfITsEERITuD TEHNIKuTE TEHTAV KORRAPÄRANE HOOLDus ..................................................................................................... 20
TIHENDID ......................................................................................................................................................................................................................................................................................20
ÜHENDUS KORSTNAGA...........................................................................................................................................................................................................................................................20
sOOJusVÕIMsusE MÄÄRAMINE ................................................................................................................................................................ 20
GARANTIITINGIMusED ................................................................................................................................................................................. 21
MÕÕTMED. ..................................................................................................................................................................................................... 27
EESTI
TÄHELEPANu!
PINNAD VÕIVAD MuuTuDA VÄGA KuuMAKs.
KAsuTAGE ALATI KAITsEKINDAID.
Põlemise ajal vabaneb soojusenergia, mis soojendab märgatavalt toote pindasid, uksi, käepidemeid, nuppe, klaase, suitsutorusid ja
seadme tagakülge. Vältige nendega kokkupuudet, kui teil puudub sobiv kaitseriietus (kuumakindlad kindad).
Hoolitsege, et lapsed oleksid neist ohtudest teadlikud ja hoidke nad põlevast koldest eemal.
EEsTI – sIsuKORD
4
EESTI
HOIATUSED
KÄESOLEV KASUTUSJUHEND KUULUB LAHUTAMATULT TOOTEGA KOKKU: VEENDUGE, ET SEE OLEKS ALATI SEADMEGA KAASAS, ISEGI
KUI SEADE VAHETAB OMANIKKU VÕI KASUTAJAT VÕI VIIAKSE ÜLE TEISE KOHTA. Kui see on kahjustunud või kadunud, küsige kohalikust
tehnoabist uus eksemplar. Toodet tohib kasutada ainult sellele ette nähtud eesmärkidel. Välistatud on igasugune lepinguline ja ka lepinguväline
tootjapoolne vastutus inimestele, loomadele või esemetele valest paigaldamisest, reguleerimisest ja hooldusest ning ebaõigest kasutamisest
tekkinud kahju eest.
PAIGALDUS PEAB OLEMA TEOSTATUD KOGENUD JA KVALIFITSEERITUD TÖÖTAJATE POOLT, KES VÕTAVAD ENDALE TÄIELIKU
VASTUTUSE LÕPLIKU PAIGALDAMISE JA SELLEST TULENEVALT TOOTE HEA TÖÖ EEST. ARVESTADA TULEB KA KÕIGI RIIKLIKE,
PIIRKONDLIKE, MAAKONDLIKE NING KOHALIKE OMAVALITSUSTE SEADUSI SEADME PAIGALDUSRIIGIS NING KÄESOLEVA
JUHENDI SISU.
TOOTJA EI VASTUTA KAHJU EEST, MIS ON TEKKINUD NENDE ETTEVAATUSABINÕUDE EIRAMISE TÕTTU.
Kontrollige pärast pakendi eemaldamist selle sisu terviklikkust ja täielikkust. Pöörduge mittevastavuse korral edasimüüja poole, kellelt seade
on ostetud.
Kõik tootesse kuuluvad elektrilised komponendid, mis tagavad selle nõuetekohase töö, tuleb vajadusel välja vahetada üksnes volitatud
teeninduskeskusest saadud originaalvaruosadega.
OHUTUS
GENERAATORI KASUTAMINE ON KEELATUD PIIRATUD FÜÜSILISTE, SENSOORSETE VÕI VAIMSETE VÕIMETEGA
VÕI KOGEMUSTETA ISIKUTELE K.A. LAPSED, V.A. SIIS, KUI NEID JÄLGIB JA ÕPETAB MASINAT KASUTAMA
NENDE OHUTUSE EEST VASTUTAV ISIK.
SEADME PUHASTUS JA HOOLDUSTÖID, MIDA KASUTAJA PEAB ISE TEGEMA, TOHIVAD LAPSED TEHA
ÜKSNES JÄRELEVALVE ALL.
JÄLGIDA TULEB, ET LAPSED MASINAGA EI MÄNGIKS.
ÄRGE PUUDUTAGE GENERAATORIT MÄRGADE EGA NIISKETE KÄTEGA EGA MUUDE KEHAOSADEGA, KUI OLETE
PALJAJALU.
ON KEELATUD KASUTADA OHUTUS VÕI REGULEERIMISSEADMEID ILMA TOOJA LOA VÕI JUHISTETA.
ÄRGE TÕMMAKE, ÜHENDAGE LAHTI EGA VÄÄNAKE SEADME VÄLJUVAID ELEKTRIJUHTMEID  ISEGI KUI
SEADE ON VOOLUVÕRGUST VÄLJAS.
SOOVITAME PAIGUTADA TOITEJUHTME NII, ET SEE EI PUUTUKS KOKKU SEADME KUUMADE OSADEGA.
TOITEJUHE PEAB OLEMA PÄRAST PAIGALDAMIST LIGIPÄÄSETAV.
ÄRGE TAKISTAGE EGA VÄHENDAGE PAIGALDUSKOHA VENTILATSIOONIAVASID  ÕHUAVAD ON ÕIGEKS
PÕLEMISEKS HÄDAVAJALIKUD.
ÄRGE JÄTKE PAKENDI OSI KOHTA, MIS ON KÄTTESAADAV JÄRELEVALVETA LASTELE VÕI PUUETEGA
INIMESTELE.
TOOTE NORMAALSE TÖÖ AJAL PEAB KOLDELUUK OLEMA ALATI SULETUD.
KUI SEADE ON SISSE LÜLITATUD, ON SEE KATSUMISEL KUUM  KUUMAD ON ERITI JUST KÕIK SELLE
VÄLISPINNAD  SEEGA SOOVITAME OLLA ETTEVAATLIK.
KONTROLLIGE PÄRAST SEADME PIKAAJALIST MITTEKASUTAMIST ENNE SELLE SISSELÜLITAMIST, ET
SEADMES EI OLEKS TAKISTUSI.
GENERAATOR ON PROJEKTEERITUD TÖÖTAMA IGA ILMAGA, KUID VÄGA EBASOODSATES TINGIMUSTES
TUGEV TUUL, PAKANE VÕIVAD SEKKUDA GENERAATORI VÄLJA LÜLITAVAD TURVASÜSTEEMID. VÕTKE
SELLISEL PUHUL ÜHENDUST TEHNILISE TOEGA JA ÄRGE MITTE MINGIL JUHUL ISE TURVASÜSTEEME VÄLJA
LÜLITAGE.
KUI SUITSULÕÕRIS ON TULEKAHJU, KASUTADA LEEKIDE SUMMUTAMISEKS MÕELDUD VAHENDEID VÕI KUTSUGE
TULETÕRJE.
Täname Teid, et otsustasite meie rma kasuks – meie toode on suurepärane küttelahendus, mis ühendab endas
uusima tehnoloogia, kõrgekvaliteetse töötluse ning ajatu disaini ning mille eesmärk on võimaldada teil nautida elus
tule soojust täiesti ohutult.
5
EESTI
SEADET EI TOHI KASUTADA JÄÄTMEPÕLETINA.
ÄRGE KASUTAGE SÜÜTAMISEL TULEOHTLIKKE VEDELIKKE.
ÄRGE LASKE TÄITMISFAASIS GRAANULIKOTIL TOOTEGA KOKKU PUUTUDA.
MAJOOLIKA ON TEOSTATUD KÕRGEKVALITEETSE VIIMISTLUSEGA KÄSITÖÖNA JA SEETÕTTU VÕIVAD NEIS
ESINEDA VÄIKESI LOHUKESI, PRAGUSID JA MINIMAALSEID VÄRVIVARJUNDI ERINEVUSI. NEED OMADUSED
TÕENDAVAD SELLE SUUREPÄRAST KVALITEETI. EMAILIS JA MAJOOLIKAS ON NENDE ERINEVA PAISUMISTEGURI
TÕTTU MIKROPRAGUSID, MIS TÕENDAVAD NENDE EHTSUST. SOOVITAME KASUTADA KAHHELKIVIDE
PUHASTAMISEKS PEHMET JA KUIVA LAPPI  KUI KASUTATE MISTAHES PESUAINET VÕI VEDELIKKU, VÕIB SEE
TUNGIDA MIKROPRAGUDESSE JA MUUTA NEED NÄHTAVAMAKS.
ÜLDISED HOIATUSED
Vastutus: La NORDICA S.p.A. vastutus piirdub toote tarnimisega.
TOOTE ON VALMISTANUD PÄDEVAD SPETSIALISTID KOOSKÕLAS VALDKONNA KEHTIVATE NÕUETEGA, JÄRGIDES ERIALASEID
ETTEKIRJUTUSI JA REEGLEID. PERSONAL TEGUTSEB ETTEVÕTETE NIMEL, KES SUUDAVAD VÕTTA VASTUTUSE KOGU SEADMESÜSTEEMI
EEST.
ETTEVÕTE NORDICA S.P.A. EI VASTUTA, KUI TOODET MUUDETAKSE ILMA VOLITUSETA VÕI KUI EI KASUTATA ORIGINAALVARUOSI.
KOHUSTUSLIK ON JÄRGIDA RIIKLIKKE JA EUROOPA MÄÄRUSI, MIS KÄSITLEVAD EHITUSVALDKONDA JA TULEOHUTUST.
SEADET EI TOHI MUUTA. Vastutav ei ole La NORDICA S.p.A., kui neid ettekirjutusi ei järgita.
TOOTJA VASTAVUSDEKLARATSIOON
TEEMA: ASBESTI JA KAADMIUMI PUUDUMINE
KINNITAME, ET KÕIK SEADMED KOOSNEVAD MATERJALIDEST, MIS EI SISALDA ASBESTI VÕI SELLE DERIVAATE NING ET KEEVITAMISEL
KASUTATAVAD MATERJALID EI SISALDA KAADMIUMI, VAID ON KOOSKÕLAS KEHTIVATE MÄÄRUSTEGA.
TEEMA: EÜ MÄÄRUS NR 1935/2004
KINNITAME, ET KÕIGIL MEIE VALMISTATUD SEADMETE MATERJALID, MIS ON MÕELDUD KOKKU PUUTUMA TOIDUGA VÕI MIDA
KASUTATAKSE TOIDU VALMISTAMISEKS, ON KOOSKÕLAS ASJAKOHASE MÄÄRUSEGA.
PAIGALDUSNÕUDED
TOOTE JA LISATARVIKUTE PAIGALDAMISEL, MIS PUUDUTAVAD KÜTTESEADET, TULEB JÄRGIDA KÕIKI KEHTIVAID MÄÄRUSI JA STANDARDEID,
NAGU SEADUSEGA ETTE NÄHTUD.
SEADME PAIGALDAMINE, ÜHENDUSTÖÖD, TÖÖLEPANEK JA ÕIGE TÖÖ KONTROLLIMINE TULEB TEHA PÄDEVAL PERSONALIL, KES ON
VASTAVA KOOLITUSE SAANUD NING KES JÄRGIB PEALE NENDE JUHISTE KÕIKI KOHALIKKE KEHTIVAID MÄÄRUSI.
PAIGALDUSE TOHIB TEHA VASTAVA VOLITUSEGA PERSONAL, KES PEAB VÄLJASTAMA KASUTAJALE TOOTE VASTAVUSDEKLARATSIOONI,
MILLEGA VÕTAB TÄIELIKU VASTUTUSE TOOTE LÕPLIKU PAIGALDAMISE JA TÖÖKORRA EEST.
Toode on kokkupanekuks ja ühendamiseks valmis ning see tuleb torudega ühendada maja olemasoleva korstnaga. Ühendus korstnaga peab
olema võimalikult lühike, sirge, horisontaalne või pisut tõusva kaldega. Ühendused peavad olema lekkekindlad.
Enne paigaldamist tuleb teha järgmised kontrollid.
• suitsu väljalase: ÜLAL – TAGA – KÜLJEL
• veenduge, et seadme alumine toetuspind on selle kandmiseks piisavalt tugev. Vajaduse korral tuleb kasutusele võtta seda tagavad
meetmed, La NORDICA S.p.A. vastutus piirdub toote tarnimisega (vt jaotis TEHNILISED ANDMED).
• Veenduge, et põrand suudab seadme raskust kanda, ning kui põrand on põlevast materjalist, katke see mittesüttiva isolatsiooniga
(KOHALIKUD NÕUDED MÕÕTMETELE).
• Veenduge, et toote paigaldamise ruumis on piisav ventilatsioon. Pöörake tähelepanu, et aknad ja uksed ei oleks hermeetilised
6
EESTI
(tihendatud).
• Vältige toote paigaldamist ruumi, kus on ühisventilatsioonitoru, väljatõmbeseadmega või -seadmeta õhupuhasti, gaasiseade (tüüp B),
soojuspump või muu seade, mis samal ajal töötades võib suurendada ruumi rõhku (standard UNI 10683).
• Tagage, et korsten ja torud, millega seade ühendatakse, oleksid sobivad. Ühe suitsulõõriga on KEELATUD ühendada mitu seadet.
• Suitsulõõriga ühendamise ava diameeter peab sobima suitsutoru diameetriga. Aval peab olema seinaühendus, millesse sisestatakse
väljalasketoru ja rõngasühendus.
• Paigaldamisel peab silmas pidama, et seadet ja korstent saaks puhastada ja hooldada.
ETTEVÕTE NORDICA S.P.A. KEELDUB IGASUGUSEST VASTUTUSEST INIMESTELE JA/VÕI ASJADELE PÕHJUSTATUD
KAHJU EEST. LISAKS EI VASTUTA ETTEVÕTE JUHUL, KUI TOODET MUUDETAKSE ILMA VOLITUSETA VÕI KUI EI
KASUTATA ORIGINAALVARUOSI.
TEAVITAGE KORSTNAPÜHKIJAT SEADME PAIGALDAMISEST, ET TA KONTROLLIKS ÜLE SELLE ÕIGE PAIGALDAMISE KORSTNAGA JA KORSTNA
PIISAVA TÕHUSUSE.
7
EESTI
TULEOHUTUS
TOOTE PAIGALDAMISEL TULEB JÄRGIDA NEID OHUTUSMEETMEID.
a) Selleks et tagada piisav soojusisolatsioon, tuleb kinni pidada nii tagaküljele kui ka külgedele kehtestatud miinimumvahemaadest, mis peavad
eraldama ahju ehituskonstruktsioonidest ja tuleohtlikest või soojustundlikest esemetest (mööbel, puitkatted, kangad jne) (joonis 4 A-B).
KÕIK TURVALISUSE SEISUKOHAST OLULISED MIINIMUMKAUGUSED ON MÄRGITUD TOOTE ANDMESILDIL JA MÄRGITUTEST
VÄIKSEMAD VAHEMAAD EI OLE LUBATUD (vt TOIMIVUSDEKLARATSIOON).
b) Koldeukse ees soojuskiirguse raadiuses ei tohi olla ühtegi tuleohtlikku või soojustundlikku eset või ehitusmaterjali vähemalt mitte joonisel 4
A toodud kaugusel. Vahemaa tohib vähendada 40 cm-ni juhul, kui paigaldatakse tagant õhutatav ja kuumale vastupidav kate, mis kaitseb
sellist eset üleni.
C KUI TOODE PAIGALDATAKSE SÜTTIVAST MATERJALIST PÕRANDALE, TULEB KASUTUSELE VÕTTA TULEKINDEL ALUS. SÜTTIVAST
MATERJALIST PÕRANDAD VAIPKATTEGA PÕRAND, PARKETT, KORK JNE TULEB KATTA TULEKINDLA MATERJALIGA, nagu
keraamika, kivi, klaas, teras jne (kohalikes määrustes nõutavas ulatuses). Aluskate peab eesosas katma vähemalt 50 cm ja külgedel 30 cm,
olenevalt laadimisluugi avast (vt joonis 4 B).
D TOOTE KOHAL EI TOHI OLLA SÜTTIVAID ESEMEID (mööbel, riiulid ).
TOODE TOHIB TÖÖTADA AINULT SIIS, KUI ON PAIGALDATUD TUHASAHTEL. TAHKED PÕLEMISJÄÄGID TUHK TULEB KOGUDA
TULEKINDLASSE HERMEETILISSE MAHUTISSE. KUI LÄHEDUSES LEIDUB HEITGAASI VÕI AURU MIDA VÕIVAD TEKITADA LINOLEUMILIIM,
BENSIIN JNE SIIS ON TOOTE SÜÜTAMINE KEELATUD. TOOTE LÄHEDUSES EI TOHI OLLA SÜTTIVAID MATERJALE.
PÕLEMISE AJAL VABANEB SOOJUSENERGIA, MIS SOOJENDAB MÄRGATAVALT TOOTE PINDASID, UKSI, KÄEPIDEMEID,
NUPPE, KLAASE, SUITSUTORUSID JA SEADME TAGAKÜLGE. VÄLTIGE NENDEGA KOKKUPUUDET, KUI TEIL PUUDUB SOBIV
KAITSERIIETUS VÕI ABIVAHENDID KUUMAKINDLAD KINDAD, JUHTSEADMED.
HOOLITSEGE, ET LAPSED OLEKSID NEIST OHTUDEST TEADLIKUD JA HOIDKE NAD PÕLEVAST KOLDEST EEMAL.
KUI KASUTADA VALE VÕI LIIGA NIISKET KÜTUST, MOODUSTUB SUITSUTORUS TÕRV, MILLEL ON OHT PÕLEMA SÜTTIDA.
PÄÄSTETÖÖD
KUI ÜHENDUSKOHTADES VÕI SUITSUTORUS TEKIB TULEKAHJU, TOIMIGE NII.
a) Sulgege laadimisluuk ja tuhasahtel.
b) Sulgege põlemisõhuregulaatorid.
c) Kustutage tuli süsinikdioksiidi sisaldava tulekustutusvahendiga (CO
2
pulber).
d) Kutsuge kohe tuletõrje.
TULD EI TOHI KUSTUTADA VEEGA.
KUI SUITSUTORU ENAM EI PÕLE, PEAB SPETSIALIST SELLE ÜLE KONTROLLIMA, ET AVASTADA VÕIMALIKUD PRAOD VÕI
KAHJUSTUNUD KOHAD.
8
- - - FAMILY 3,5 FAMILY 4,5
- - -
kW 6,5 7,5
kW --- 
- - -
η
s
% 73 71
PM
mg/Nm
3
22 22
OGC 65 58
CO 1000 1125
NOx 97 114
PM
mg/Nm
3
--- ---
OGC --- ---
CO --- ---
NOx --- ---
P
nom
kW 6,5 7,5
P
min
kW
η
th,nom
% 83,0 81,0
η
th,min
%
el
max
kW 0,000 0,000
el
min
kW 0,000 0,000
el
SB
kW 0,000 0,000
- - -
- - -
EESTI
TahkeküTuse-kohTküTTeseadmeTe kohTa nõuTav Teave
(komIsJonI mÄÄRus (eL) 2015/1185)
Mudelitähis(ed)
Kaudse kütmisfunktsiooniga EI
Otsene soojusvõimsus
Kaudse kütmise soojusvõimsus
Kütus Küttepuud, niiskusesisaldus ≤25 %
Kütmise sesoonne energiatõhusus
Kütmisel nimisoojusvõimsusel tekkiv heide(*)
Kütmisel minimaalsel soojusvõimsusel tekkiv
heide(*)
Nimisoojusvõimsus
Minimaalne soojusvõimsus (soovituslik)
Kasutegur nimisoojusvõimsusel
Kasutegur minimaalsel soojusvõimsusel (soovituslik)
Täiendav elektritarbimine - Nimisoojusvõimsusel
Täiendav elektritarbimine - Minimaalsel
soojusvõimsusel
Täiendav elektritarbimine - Ooteseisundis
Soojusvõimsuse tüüp/toatemperatuuri seadistamine
Toatemperatuuri elektroonilise seadistamise ja
nädalataimeriga
Muud seadistamisvõimalused ---
(*)PM = tolm, OGC = orgaanilised gaasilised ühendid, CO = vingugaas, NOx = lämmastikoksiidid
9
EESTI
TEHNILINE KIRJELDUS
La Nordica puudega köetavad köögipliidid võimaldavad toitu valmistada pliidiplaadil ja ahjus, samuti soojendada mingiks ajaks eluruume
või hoida nendes sobivat temperatuuri. Need sobivad ideaalselt maamajja või suvilasse või abistavaks küttelahenduseks peamises elukohas.
KASUTATAV KÜTTEMATERJAL ON PUUHALUD. SEE ON VAHELDUVA PÕLEMISEGA SEADE.
Pliit on valmistatud emailitud ja tsingitud terase ning emailitud malmi kihtidest (uksed, fassaad, plaat). Kolle on üleni kaetud malmplaatidega.
Kolde sees on paks madal rest. Koldel on keraamilisest klaasist väljastpoolt toonitud panoraamuks (vastupidav kuni 700 °C-ni). Uksest on
kaunis vaade leekidele. Peale selle takistab uks sädemete või suitsu sattumist tuppa.
Koldeukse all on väljatõmmatav puusahtel, mis on samuti uksega suletav (C).
LISASEADMED
AHJUROOP KINNAS
Kroomitud ahjurest
Roostevabast terasest veepaak
PÕHIVARUSTUS PÕHIVARUSTUS LISATARVIK LISATARVIK
RUUMI KÜTMINE: RUUMI SOOJENDAB PANORAAMUKSEST JA SEADME TEISTELT VÄLISPINDADELT ÕHKUV SOOJUSKIIRGUS.
PUUPLIIDIL ON ESMASE JA TEISESE ÕHU REGULEERIMISE SIIBRID, MILLEGA REGULEERITAKSE PÕLEMIST.
1A – ESMASE õhu siiber (joonis 6).
Selle siibriga saab reguleerida esmast õhuvoogu pliidi allosas, kus see liigub tuhasahtli ja võre poolt küttematerjali suunas. Esmane õhk
on vajalik põlemisprotsessiks. Tuhasahtlit tuleb korrapäraselt tühjendada, et tuhk ei takistaks esmase põlemisõhu liikumist. Esmase õhuga
hoitakse ka tuld suurena. Kui kang on täiesti välja tõmmatud, on siiber kinni, kui see on sisse lükatud, on siiber lahti. PUUDE PÕLETAMISE AJAL
PEAB ESMASE ÕHU SIIBER OLEMA PEAAEGU TÄIELIKULT SULETUD, MUIDU PÕLEB PUIT LIIGA KIIRESTI JA PLIIT VÕIB ÜLE KUUMENEDA.
2A – TEISESE õhu siiber (joonis 6).
Koldeukse kohal asub teisese õhu siiber. See siiber peab olema avatud (ehk täielikult paremale serva lükatud) eriti just puidu põletamiseks
(vt jaotis FUNKTSIOONERIMINE).
Selle siibriga saab reguleerida ahju küttevõimsust. Kui hoida seda pisut lahti (olenevalt korstna tõmbest), ei määrdu klaas liiga kiiresti.
B – SUITSUSIIBER (joonis 6)
(Toiduvalmistamise funktsioonilt üleminek ahjus küpsetamise ja kütmise funktsioonile)
Pliidi eesmise külje paremal pool, kaitsepiirde ja ahjuukse vahel, on suitsu reguleerimise siiber – kroomitud käepide.
Kui seda tahapoole lükata, liigub põlemisõhk otse väljalaske suunas (pliidi funktsioon – PLAADI KASUTUS); kui aga tõmmata siibrit väljapool,
hajub soojus ühtlaselt kogu ahjus, nii et selle temperatuur suureneb ühtlaselt (funktsioonid: ahju kasutamine ja soojendamine – AHJU
KASUTUS).
SIIBRITE REGULEERIMINE, ET SAAVUTADA NOMINAALNE KÜTMINE, on järgmine (vt jaotis TEHNILISED ANDMED).
ESMANE õhk TEISENE õhk KOLMANDANE õhk
FAMILY 3,5 SULETUD AVATUD EELSEADISTATUD
FAMILY 4,5 AVATUD mm 75 AVATUD EELSEADISTATUD
TULE SÜÜTAMISEKS TOIMIGE NII (vt jaotis SÜÜTAMINE).
• Avage suitsusiiber (vastavalt funktsioonile – PLAADI KASUTUS), et suits saaks välja liikuda (avage ka suitsutoru drosselklapp, kui see on
olemas).
• Avage esmase ja teisese õhu siiber.
• Süüdake tuli väikeste puutükkidega ja oodake, kuni leek on püsiv.
• Asetage suitsusiiber ahju kasutamise asendisse.
• Kui suitsutorul on drosselklapp, siis sulgege see.
SIIBRITE REGULEERIMINE SÜÜTAMISE FAASIS
ESMANE õhk TEISENE õhk KOLMANDANE õhk SUITSUSIIBER
FAMILY 4,5 AVATUD AVATUD EELSEADISTATUD Pliidi töö
10
FAMILY 3,5 FAMILY 4,5
EN 12815 EN 12815
2 2
6,5 7,5
83 81
120 130
(*) 4 - 200x200 Ø200 (*) 4 - 200x200 Ø200
12 (1,2) 12 (1,2)
1,9 2,2
0,08 - ( 1000 mg/m
3
) 0,09 - ( 1125 mg/m
3
)
6,2 7,3
203 227
213 x 187 217 x 190
220 x 227 x 360 220 x 220 x 400
245 x 300 x 384 330 x 300 x 410
845 853
881 964
581 642
110 125
(**) 186 (**) 215
EESTI
TEHNILISED ANDMED
Määratlus: teine
Ehitus
Võimsus (kasutatav), kW
Kasutegur, %
Suitsutoru diameeter, mm
Korstna kõrgus ≥ (m), min mõõtmed (mm)
Korstna tõmme,Pa (mm H
2
O)
Kütusekulu tunnis, kg/h (20% niiskusega puit)
CO, mõõdetud 13% hapniku korral, %
Suitsu väljaheide, g/s –puit
Väljalasketemperatuur keskel, °C – puit
Koldeava mõõtmed, mm (L x H)
Kolde mõõtmed, mm (L x H x P)
Ahju mõõtmed, mm (L x H x P)
Resti tüüp Madal
Kõrgus, mm
Laius, mm
Sügavus, mm
Kaal, kg
Tuleohutuse tagavad vahekaugused Peatükk OHUTUS
köetavad m
3
(30 kcal/h x m
3
)
(*) Väärtused on umbkaudsed.Paigaldamisega seotud mõõtmete muutmisel tuleb igal juhul lähtuda standardi UNI EN13384-1 või muudest
üldtunnustatult heaks kiidetud arvutusmeetoditest.
(**) Hoonetes, mille soojusisolatsioon ei vasta tavalisele soojapidavusele, on köetava ruumi andmed järgmised: sobiv hoone (30 kcal/h x m
3
);
vähem sobiv (40 kcal/h x m
3
); ebasobiv (50 kcal/h x m
3
).
Energiasäästu määrustele vastavalt soojustatud hoones saab ära kütta suuremad ruumid. Ajutise kütmise korral, kui katkestused on pikemad
kui 8 tundi, väheneb küttevõimsus u 25%.
SIINSED TEHNILISED ANDMED ON SAADUD KLASSI A1 PÖÖGIPUIDU PÕLETAMISEL, PUIDU NIISKUSTASE KATSETEL OLI VÄIKSEM KUI 20%
STANDARD UNI EN ISO 172255. ERINEVA PUIDU KASUTAMISEL VÕIB OLLA TOOTE TÕHUSUSE OPTIMEERIMISEKS VAJALIK TEHA KOHANDUSI.
11
Rev.04 aggiunto SIMBOLI Extraame.
Rev.05 : cambiato NOTA x dimensionam. canna fumaria - Robert 23.11.2017 ok!
EESTI
KORSTEN
PÕHINÕUDED, ET SEADE ÕIGESTI TÖÖTAKS:
• sisemine osa on soovitatavalt ümmargune
 
• puuduvad kitsamad kohad, vertikaalsete käikude kalle ei tohi ületada 45°
• kasutatud korsten tuleb puhastada
• suitsutorude kõiki osi peab olema võimalik kontrollida
• peavad olema vaatlusavad puhastamise jaoks
• peab sobituma kasutusjuhendis toodud tehniliste andmetega
KUI KORSTEN ON SEEST KANDILINE VÕI NELINURKNE, TULEB NURGAD ÜMARDADA, MINIMAALNE RAADIUS ON 20 MM RISTKÜLIKUKUJULISE
LÕÕRI PIKEMA JA LÜHEMA KÜLJE SUHE EI OLE SUUREM KUI 1,5.
Liiga kitsa lõõri korral on tõmme liiga väike. Minimaalne soovitatav kõrgus 4 m.
Seadme tööd segavad ja on seega KEElaTud kiudbetoon, tsingitud teras, töötlemata ja poorne sisepinnad.  on toodud mõned
lahendused.


.
KORSTNA TÕMME PEAB OLEMA PIISAV, KUID MITTE LIIGA TUGEV.
Kui mõni korstnalõõri osa on liiga suur, võib ka soojendatav osa olla liiga suur, nii et seade ei suuda korralikult töötada. Seda aitab vältida
intubeerimine. Liiga kitsa lõõri korral on tõmme liiga väike.
 KORSTNAÜHENDUSI JA TULEOHTLIKKE MATERJALE PUUDUTAVAS VÕTKE ALUSEKS STANDARD UNI10683.
         

KEElaTud ON SAMASSE KORSTNALÕÕRI SUUNATA TEISI TORUSID VÕI ÕHUVOOGE. KEELATUD ON TEHA KORSTNA SISSE
SULETAVAID VÕI AVATUD AUKE, ET ÜHENDADA SINNA MUID SEADMEID VT JAOTIS KAMINA VÕI AVATUD KOLDE ÜHENDAMINE
SUITSULÕÕRIGA).


SEEPÄRAST ON OLULINE, ET KÄSITSI VALMISTATUD KORSTNAPITSI VÄLJUMISAVA OLEKS LÕÕRIST VÄHEMALT KAKS KORDA SUUREM
().
Katuseharjast kindlasti kõrgemale ulatuma peav korstnapits tagab suitsu hajumise ka tuule korral ().
Korstnapitsile kehtivad järgmised nõuded.
• Sisemine osa peab sobituma kamina omaga.
• Väljalaskeosa peab olema vähemalt kaks korda suurem kui suitsulõõri sisemus.
• Peab olema kujuga, mis takistab vihmavee, lume ja muude võõrkehade korstnasse sattumist
• Peab olema puhastamise ja hoolduse eesmärgil lihtsasti üle vaadatav.

Toodetel, mille uks sulgub automaatselt (tüüp 1) , peab töö ajal koldeuks turvalisuse kaalutlusel alati kinni olema (ainus erand on kütuse
lisamine või tuha eemaldamine).
Tooted, mille uks ei sulgu automaatselt (tüüp 2), peavad olema ühendatud sobiva korstnaga. Lahtise uksega tohib toode töös olla ainult juhul,
kui seda pidevalt valvatakse.
KORSTNAGA ÜHENDAV TORU PEAB OLEMA VÕIMALIKULT LÜHIKE, SIRGE HORISONTAALNE VÕI PISUT ÜLESPOOLE KALDU JA LEKKEKINDEL.
ÜHENDUSTE TEGEMISEL TULEB KASUTADA STABIILSEID JA TUGEVAID TORUSID, MIS ON KOOSKÕLAS KEHTIVATE MÄÄRUSTE JA
SEADUSTEGA, NING NEED TULEB KORSTNAGA ÜHENDADA HERMEETILISELT.
Ühendustoru sisemine diameeter peab vastama seadme suitsu väljalaske välisele diameetrile (DIN 1298).
 KORSTNAÜHENDUSI JA TULEOHTLIKKE MATERJALE PUUDUTAVAS VÕTKE ALUSEKS STANDARD UNI10683.
KORSTNAJALG PEAB OLEMA TULEOHTLIKEST VÕI PÕLEVATEST MATERJALIDEST PIISAVAS KAUGUSES, SELLEKS TULEB TAGADA
SOBIV SOOJUSISOLATSIOON VÕI ÕHUVAHE. .
Rõhk kaminas (TÕMME) peab olema vähemalt ( TEHNILINE KIRJELDUS juhiseid - Pascalit). Mõõtmised tuleb teha kuuma seadmega (nominaalne
soojus). Kui rõhk on suurem kui 17 Pascalit tuleb seda vähendada, paigaldades kamina väljalasketorule kooskõlas kehtivate määrustega
tõmberegulaatori (drosselklapi).
ET SEADE KORRALIKULT TÖÖTAKS, ON OLULINE, ET PAIGALDUSRUUMIS OLEKS PÕLEMISPROTSESSIKS PIISAVALT ÕHKU VT
JAOTIS PAIGALDUSRUUMIDE VENTILEERIMINE JA ÕHUTUS).

EESTI

Suitsutoru on toru, mis ühendab toote korstnaga. Selle paigaldamisel tuleb järgida neil lihtsaid, aga olulisi põhimõtteid.
• MITTE MINGIL JUHUL EI TOHI SUITSUTORU DIAMEETER OLLA VÄIKSEM KUI TOOTE VÄLJALASKEAVA FLANTS.
• TORU IGA HORISONTAALNE PIKKUSMEETER VÄHENDAB PISUT TÕMMET, SEDA PEAB KOMPENSEERIMA KORSTNA PIKENDAMISEGA.
• MINGIL JUHUL EI TOHI HORISONTAALTORU OLLA PIKEM KUI 2 M UNI 10683.
• TORU IGA PÖÖRE VÄHENDAB PISUT KORSTNA TÕMMET, SEDA PEAB KOMPENSEERIMA KORSTNA PIKENDAMISEGA.
• ITAALIA STANDARD UNI 10683 JÄRGI EI TOHI PÖÖRDEID VÕI SUUNAMUUTUSI OLLA MINGIL JUHUL ROHKEM KUI 2 SH ÜHENDUS
KORSTNAGA.
Kui soovitakse kasutada kamina või lahtise kolde korstent, tuleb hermeetiliselt sulgeda suitsutoru sisenemiskoha all asuv osa, punkt a
.
Kui korsten on liiga suur (30 x 40 või 40 x 50 cm) tuleb see intubeerida vähemalt 200 mm diameetriga roostevabast terasest toruga, punkt ,
ja veenduda, et toru ja korstna vahele jäävad avad korstnakatte all sulgetaks hoolikalt, punkt .

KUNA SEADMED KASUTAVAD PÕLEMISEKS PAIGALDUSRUUMI ÕHKU, ON  TAGADA, ET RUUMIS OLEKS PIISAV ÕHU
JUURDEPÄÄS. JUHUL KUI AKNAD JA UKSED ON KORRALIKULT TIHENDATUD NT ENERGIASÄÄSTMISE EESMÄRGIL, EI PRUUGI VÄRSKE
ÕHU JUURDEVOOL OLLA PIISAV JA SEADME TÕMME VÄHENEB  SELLEGA KAASNEB KA OHT INIMESTELE.
ET SEADE KORRALIKULT TÖÖTAKS, ON  TAGADA, ET PAIGALDUSRUUMIS OLEKS PÕLEMISPROTSESSIKS JA RUUMI ENDA
HAPNIKUGA VARUSTAMISEKS PIISAVALT ÕHKU.
See tähendab, et ühendused välisõhuga peavad tagama õhu ringluse ka siis, kui uksed ja aknad on suletud.
Õhutusavadele kehtivad järgmised nõuded.
• AVAD PEAVAD OLEMA KAITSTUD VÕREDE, TRAATVÕRKUDE VÕI MUU TAOLISEGA, ILMA ET SEE VÄHENDAKS NENDE KASULIKKU
RISTLÕIGET.
• AVAD PEAVAD OLEMA EHITATUD NII, ET ON VÕIMALIK TEHA HOOLDUSTÖID.
• AVAD PEAVAD OLEMA PAIGUTATUD SELLISELT, ET NEID EI OLEKS VÕIMALIK UMMISTADA.
• KUI PAIGALDUSRUUMIS ON ÕHU VÄLJATÕMBESÜSTEEM, SIIS KÜTTESEADMEGA SAMAL AJAL EI TOHI SEE TÖÖTADA. Väljatõmbesüsteem
võib imeda suitsu ruumi, seda isegi juhul, kui koldeuks on kinni.
Puhta ja saastamata õhuvoolu võib korralda ka paigaldusruumi kõrvalruumist (kaudne ventilatsioon) tingimusel, et see õhuvool toimub
vabalt läbi alaliste välisõhuga kokku puutuvate avade.
KÕRVALRUUM EI TOHI OLLA KASUTUSES GARAAŽINA VÕI PÕLEVA MATERJALI LAORUUMINA, SAMUTI MITTE TULEOHTLIKUKS TEGEVUSEKS,
VANNITOA, MAGAMISTOA EGA KINNISVARA ÜHISKASUTATAVA RUUMINA.
Ventilatsioon on piisav, kui ruumis on olemas tabelis toodud õhuavad.
 





Kaminad UNI EN 13229 50% 200 cm²
Ahjud UNI EN 13240 50% 100 cm²
Pliidid UNI EN 12815 50% 100 cm²
PAIGALDAMINE ON KEELATUD RUUMIDESSE, KUS ON TULEKAHJUOHT. PEALE SELLE ON PAIGALDAMINE KEELATUD
ELURUUMIDESSE, KUS SISE JA VÄLISRUUMI RÕHU VAHE TÖÖFAASIS ON SUUREM KUI 4 PA KEHTIB ITAALIAS STANDARDI
UNI10683 ALUSEL).
PEALE SELLES KASUTUSJUHENDIS TOODUD NÕUETE TULEB JÄRGIDA KA TOOTE PAIGALDUSRIIGI KÕIKI KOHALIKKE, RIIKLIKKE JA
PIIRKONDLIKKE MÄÄRUSEID.

EESTI
LUBATUD JA KEELATUD KÜTTEMATERJAL
Lubatud küttematerjal on puuhalud. Kasutada tohib ainult kuivi puuhalge (max veesisaldus 20%). Korraga tohib põlemiseks koldesse
panna 2–3 halgu. Puuhalu pikkus peab olema u 20–30 cm ja max ümbermõõt 30–35 cm.
Pressitud puidu kasutamisel peab tagama, et seade ohtlikult üle ei kuumeneks, sest pressitud puidu kütteväärtus on suurem.
Kasutatava puidu niiskustase peab olema väiksem kui 20% ning seda peab hoidma kuivas kohas. Niiske puiduga on süütamine
keerulisem, sest niiskuse aurustamiseks on vaja suuremat energiat. Peale selle alandab niiskus temperatuuri, seetõttu kondenseerub
vesi kõigepealt koldes ja seejärel suitsulõõris, tekitades seal tõrva, millel on oht põlema süttida.
Toores puit sisaldab u 60% H
2
O, seetõttu see põletamiseks ei sobi.Enne kasutamist tuleb seda vähemalt 2 aastat hoida kuivas ja
õhutatud kohas (nt katuse all).
Muu hulgas EI tohi põletada sütt, jääke, biojäätmeid, niisket või värvitud puitu, plasti. Vastasel juhul kaotab seadme garantii
kehtivuse.
Paberit ja pappi tohib kasutada ainult süütamiseks.
Jäätmete põletamine on KEELATUD, sest see kahjustab peale seadme ka suitsulõõri ja põhjustab ohtu tervisele. Peale selle võite
nii saastada ümbruskonna õhku halvalõhnalise suitsuga.
Puit ei põle kuigi kaua, seega ei saa sellega seadet töös hoida terve öö.
Liik kg/mc kWh/kg niiskus 20%
Pöök 750 4,0
Türgi tamm 900 4,2
Jalakas 640 4,1
Pappel 470 4,1
Lehis* 660 4,4
Kuusk* 450 4,5
Mänd 550 4,4
* HALVEMINI SOBIV VAIGUNE PUIT
TÄHELEPANU! Aromaatseid õlisid sisaldava puidu (eukalüpt, mürt jne) pikaajalisem kasutus kahjustab kiiresti
toote malmist osi.
Siinsed tehnilised andmed on saadud klassi A1 pöögipuidu põletamisel, puidu niiskustase katsetel oli väiksem kui 20% (standard UNI EN ISO 17225-5).
Erineva puidu kasutamisel võib olla toote tõhususe optimeerimiseks vajalik teha kohandusi.
14
EESTI
SÜÜTAMINE
TÄHTIS! On vältimatu, et esimesel süütamisel tekib ebameeldivat lõhna (kasutatud värvide ja silikoonide kuivatamise tõttu),
hiljem lõhna enam ei teki. SELLEGIPOOLEST TULEB TAGADA KORRALIK ÕHUTUS. SOOVITAME ESIMESEL SÜÜTAMISEL
KASUTADA VÄIKSEMAT KOGUST HALGE JA LASTA SEADMEL KUUMENDADA AEGLASELT.
SÜÜTAMISEKS ON KEELATUD KASUTADA ALKOHOLI, BENSIINI JA MUID VEDELKÜTUSEID.
TULD EI TOHI SÜÜDATA, KUI RUUMIS ON TULEOHTLIKKU GAASI.
Viimistletud pinnaga toote esimesel kasutuskorral arvestage järgmisega.
• Toode on valmistatud eri materjalidest, selles leidub nii malmi kui terast.
• Temperatuur ei ole toote kõigis osades ühesugune: eri osades võib see olla vahemikus 300–500 °C.
• Kasutusea jooksul on toote töötsüklid väga erinevad, kütteseade võidakse süüdata mitu korda päevas, kasutada intensiivselt pikemat
aega või võib see seista pikalt kasutuseta.
• Enne kui võib öelda, et toode on sisse töötatud, tuleb pliiti kasutada mitu korda, et kõik materjalid ja viimistluspinnad saaksid termilised
kujumuutmised läbi teha.
• Eriti võite alguses tunda lõhnu, mis tekivad metallide ja alles värskete viimistlusainete kuumutamisel. Kuigi viimistlusaineid
kuumutatakse toote valmistamisel 250 °C juures paar tundi, siis enne kui need täielikult metallpinnaga ühilduvad, peab temperatuur
olema pikemaks ajaks ja mitu korda tõusnud 350 °C-ni.
Seega pidage süütamisel silmas neid lihtsaid nõuandeid.
1. Tagage, et paigaldusruumis oleks korralik õhutus.
2. Esimestel süütamistel laadige koldesse vähem halge (umbes pool soovitatud kogusest) ja hoidke tuld all järjest vähemalt 6–10 tundi.
Siibrid hoidke vähem lahti, kui tavaolukorras soovitatud.
3. Võimaluse korral kütke sellisel moel 4–5 korda.
4. Aegamööda lisage puid rohkem (mitte siiski ületades kasutusjuhendis toodud maksimaalset kogust) ja hoidke tuld all võimalikult pikalt.
Algusperioodil vältige lühikesi süütamise ja kustumise tsükleid.
5. ESIMESTELE SÜÜTAMISTEL EI TOHI TOOTELE ASETADA ÜHTEGI ESET, ERITI MITTE VASTU LAKITU PINDU. KÜTMISE AJAL ON
LAKITUD PINDADE PUUDUTAMINE KEELATUD.
6. Kui toode on sisse töötatud, lähtuge kasutamisel samadest põhimõtetest nagu auto mootori korral: parem on vältida järske soojendamisi
ja liigseid koormusi.
Süütamiseks soovitame kasutada puuliiste või saadaval olevaid süütetablette jms.
Siibrid (esmase ja teisese õhu siibrid) peaksid korraga lahti olema ainult vähe aega (kui need on olemas, tuleb avada ka süütamissiiber ja
drosselkapp suitsutorul). Kui halud on süttinud, võib neid juurde panna, avades aeglaselt ukse, et suits tuppa ei tuleks. Sulgege esmase
õhu siiber ja reguleerige põlemist teisese siibriga, järgides jaotise TEHNILINE KIRJELDUS juhiseid.
SELLES ETAPIS EI TOHI JÄTTA SEADET JÄRELEVALVETA.
ÄRGE LAADIGE HALGE LIIGA PALJU VT JAOTIS TEHNILINE KIRJELDUS / LAADIMINE KORD TUNNIS. LIIGA PALJU PUID JA
PÕLEMISÕHKU VÕIVAD SEADME ÜLE KUUMENDADA JA SEDA KAHJUSTADA. SEADME ÜLEKUUMENEMISEST TULENEVAID
KAHJUSID GARANTII EI KATA.
SÜÜTAMINE JA VÄIKESED HEITMED
Süütamine suitsu tekitamata on üks meetod, kuidas vähendada oluliselt kahjulikku saastet. Puit põleb järk-järgult ülevalt allapoole, nii on
põlemine aeglasem ja kontrollitum. Läbi kuumade leekide liikuv põlemisgaas põleb peaaegu täielikult ära.
Asetage puuhalud koldesse üksteisest eemale, nagu näidatud joonisel 7. Pange allapoole suuremad ja üles peenemad halud, kitsa kolde
korral asetage need püsti. Moodustage väikestest puutükkidest halukuhja peale süütemoodul.
SüütemoodulSüütemoodul asendab paberit või pappi.
Valmistage ette 4 peenikest (3 x 3 cm) 20 cm puujuppi, nagu näidatud joonisel 7. Moodustage nendest halukuhja peale ruut, nende keskel
süüdake kergesti põlev materjal. Tule võib süüdata näiteks tikust. Kui kasutate peenemaid puiduliiste, pange neid rohkem. Hoidke suitsu- ja
põlemisõhusiiber lahti.
Kui tuli on põlema hakanud, asetage põlemisõhusiiber ettenähtud asendisse.
KÜTTEMATERJAL ESMANE õhk TEISENE õhk KOLMANDANE õhk
Puit SULETUD 1/2 AVATUD EELSEADISTATUD
TÄHTIS!
• Kahe täislaadimise vahel ärge halge lisage.
• Keelatud on tule lämmatamiseks siibrid sulgeda.
• Peenikese tuha hulka vähendab korrapärane korstnapuhastus.
• Need juhised on koostanud ENERGIA Legno SVIZZERA www.energia-legno.ch
15
EESTI
TAVAPÄRANE KASUTUS
Kui siibrid on õiges asendis, lisage puid kord tunnis. Vältige liigset laadimist, mis põhjustab seadme osade deformeerimist (vt jaotis TEHNILINE
KIRJELDUS). SEADME UKS PEAB PÕLEMISE AJAL KINNI OLEMA, SEE AITAB VÄLTIDA ÜLEKUUMENEMIST. KUI SEDA NÕUET EI
JÄRGITA, KAOTAB GARANTII KEHTIVUSE.
Seadmetel, mille uks sulgub automaatselt (tüüp 1), peab töö ajal koldeuks turvalisuse kaalutlusel alati kinni olema (ainus erand on kütuse
lisamine või tuha eemaldamine).
Seadmed, mille uks ei sulgu automaatselt (tüüp 2), peavad olema ühendatud sobiva korstnaga. Lahti tohib uks olla põlemise ajal ainult siis,
kui seda pidevalt valvatakse.
TÄHTIS! TURVALISUSE KAALUTLUSTEL TOHIB KOLDEUKS OLLA LAHTI AINULT LAADIMISE AJAL. SEADME TÖÖ JA
SELLE MITTEKASUTAMISE AJAL PEAB KOLDEUKS KINNI OLEMA.
Soojuse väljumist koldest reguleeritakse siibritega. Nende reguleerimisel tuleb lähtuda sellest, millist soojendamist soovitakse. Parim põlemine
(minimaalsete heitmetega) saavutatakse siis, kui puude lisamisel läbib suurem osa põlemisõhust teisese siibri.
LIIGSE KOGUSE KÜTUSE KASUTAMINE ON KEELATUD.LIIGA PALJU PUID JA PÕLEMISÕHKU VÕIVAD SEADME ÜLE KUUMENDADA JA
SEDA KAHJUSTADA, EELKÕIGE VÕIVAD TEKKIDA PRAOD SEADME ALAOSSA. ÜLEKUUMENEMISEST TEKKINUD KAHJUSID EI KATA
GARANTII. SEADME UKS PEAB PÕLEMISE AJAL KINNI OLEMA, SEST SEE AITAB VÄLTIDA ÜLEKUUMENEMIST.
Siibrite reguleerimine, et saavutada nominaalne kütmine, kui ahju rõhk on 12 Pa (1,2 mm veesammas) ning vt jaotis TEHNILINE KIRJELDUS.
SEE ON VAHELDUVA PÕLEMISEGA SEADE.
PEALE PÕLEMISÕHU REGULEERIMISE OLENEB PÕLEMISE INTENSIIVSUS JA SEEGA KA SOOJA TOOTMINE KORSTNAST. KUI KORSTNA
TÕMME ON HEA, ON PÕLEMISÕHKU VAJA VÄHEM, KUI TÕMME ON KEHVEM, ON ÕHKU VAJA ROHKEM.
Kontrollige põlemise kvaliteeti: vaadake, kas korstnast väljuv suits on läbipaistev. Kui suits on valge, näitab see, et seade ei ole õigesti
reguleeritud või on puit liiga niiske. Kui suits on hall või must, tähendab see, et põlemine ei ole täielik (vaja on kasutada rohkem teisest õhku).
TÄHELEPANU! KUI HALGE LISATAKSE LEEGITA SÖE PEALE, VÕIB SUITSU TULLA ROHKEM. SELLISEL JUHUL ON OHT, ET TEKIB
PLAHVATUSOHTLIK ÕHU JA GAASI SEGU, MIS ÄÄRMISEL JUHUL VÕIB TÕESTI KA PLAHVATADA. TURVALISUSE KAALUTLUSTEL
ON PAREM TEHA VÄIKESTE PUIDULIISTUDEGA UUS SÜÜTAMINE.
AHJU KASUTAMINE KUI SEE ON OLEMAS
Õhuvooga saab ahju temperatuuri ise reguleerida. Et toiduvalmistamine oleks edukas, on olulised eeldused korstna hea tõmme ja puhtad
torud.
Ahjuplaadi ja -resti saab asetada eri kõrgustele.
Kõrged koogid ja lihatükid asetage madalamale. Keskmise kõrgusega koogid ja küpsised asetage keskele. Ülemine asend on mõeldud toidu
soojendamiseks või pruunistamiseks (vt tehnilise kirjelduse jaotis LISATARVIKUD).
VÄGA NIISKE TOIDU, PUUVILJAKOOKIDE VÕI PUUVILJADE KÜPSETAMISEL TEKIB KONDENSATSIOONIVESI.
TOIDUVALMISTAMISE AJAL VÕIB ERALDUDA VEEAUR, MIS VÕIB AHJU SEINADELE JA UKSELE KONDENSATSIOONIVETT TEKITADA. SEE ON
FÜÜSIKALINE NÄHTUS.
Kui toiduvalmistamise ajal paar korda lühidalt uks avada (eriti pikema küpsetamise korral), pääseb aur välja ja kondensatsioonivett tekib
oluliselt vähem.
KASUTAMINE ÜLEMINEKUPERIOODIDEL
ÜLEMINEKUPERIOODIL VÕI KUI TEMPERATUUR ÕUES KERKIB, SAMUTI JÄRSKUDE SOOJENEMISTE AJAL, VÕIB KORSTNA TÖÖ TÕRKUDA,
SEST PÕLEMISGAASE EI IMETA TÄIELIKULT VÄLJA. SUITS EI VÄLJU ENAM KORRALIKULT TUGEV GAASI LÕHN.
Sellisel juhul raputage võret sagedamini ja suurendage põlemisõhu voogu. Kasutage vähem halge ja hoolitsege, et need põleks kiiresti
(tugeva leegiga) – see aitab tõmbe stabiliseerida.
KONTROLLIGA KA, KAS KORSTNA KÕIK PUHASTUSAVAD JA ÜHENDUSED ON HERMEETILISED. KUI TEIL ON KAHTLUSI, ÄRGE
SEADET KASUTAGE.
16
Rev07 : 21/01/2019 aggiunto Txt Extraame Manutenzione Utente
Rev08 : 27/09/2019 tolto FERMO ESTIVO e messo in MANUT.TECNICI ABIL. così risulta alla ne del Cap MANUTENZIONE
Rev09 : 20/07/2020 Corretto “PIETRA OLLARE” con “PIETRA NATURALE” e Formattato in MAIUSCOLO testo in evidenza - Tolto griglia prima di Deettore .
EESTI
HOOLDUS
PIDAGE KÕIGIST JUHISTEST KINNI ÄÄRMISELT HOOLIKALT.
• VEENDUGE, ET TOITEJUHE KUI SEE ON OLEMAS OLEKS PISTIKUPESAST VÄLJA VÕETUD.
• KONTROLLIGE, ET KÕIK GENERAATORI OSAD OLEKSID KÜLMAD.
• KA TUHK PEAB OLEMA KÜLM.
• TOOTE PUHASTUSTÖÖDE AJAL TAGAGE RUUMIS TÕHUS ÕHUTUS.
• KUI AHI POLE KORRALIKULT PUHAS, EI PRUUGI SEE TÖÖTADA ÕIGESTI EGA OHUTULT.
KASUTAJA TEHTAV KORRAPÄRANE PUHASTAMINE
Selles kasutus- ja hooldusjuhises kirjeldatud korrapäraseid puhastustoiminguid tuleb teha äärmise hoolikusega. Lugege juhised läbi ja pidage
kinni kirjeldatud protseduuridest ja ajanõetest.
VÄHEMALT KORD AASTAS KONTROLLIGE JA PUHASTAGE VÄLISE ÕHU SISSELASKEAVA. KORRAPÄRASELT TULEB LASTA KORSTNAPÜHKIJAL
PUHASTADA KORSTENT.
LASKE KORSTNAPÜHKIJAL KONTROLLIDA, KAS TOODE ON ÕIGESTI PAIGALDATUD, KORSTNAGA ÜHENDATUD JA KAS ÕHUTUS ON SOBIV.
TÄHTIS! PUHASTUST JA HOOLDUST TOHIB TEHA AINULT SIIS, KUI SEADE ON KÜLM. Kasutada tohib ainult neid varuosi, mida
pakub La NORDICA S.p.A. Vajaduse korral pöörduge edasimüüja poole. SEADET EI TOHI MUUTA!
KLAASI PUHASTAMINE
Tänu teisese õhu spetsiaalsele avale tekib mustust ukseklaasile palju vähem. Tahkekütust kasutades (nt niiske puit) täielikult seda siiski vältida
ei saa ning mustuse teke ei tähenda toote defekti.
TÄHTIS! PLAHVATUSOHU VÄLTIMISEKS TULEB PANORAAMKLAASI PUHASTADA AINULT SIIS, KUI SEADE ON KÜLM.
Puhastamiseks võib kasutada spetsiaalseid tooteid või kortsutatud niisket ja tuhasse kastetud ajalehepaberit.
ÄRGE KASUTAGE TAVALISI LAPPE, KAREDAID VÕI KEEMILISELT ABRASIIVSEID TOOTEID.
Õige süütamine, sobiva kütuse sobivas koguses kasutamine, teisese õhu siibri õige reguleerimine, korstna piisav tõmme ja põlemisõhu
olemasolu on olulised, et seade töötaks optimaalselt ja klaas püsiks puhas.
KLAASI PURUNEMINE: keraamiline klaas peab vastu kuni 750 °C kuumusele, seega on need kuumakindlad.Klaasi saab
purusta mehaaniliselt (tugeva löögiga vastu ust vmt). Seepärast garantii klaasile ei kehti.
TUHASAHTLI PUHASTAMINE
Kõigil toodetel on koldevõre ja tuhasahtel, joonis 7. Tühjendage tuhasahtlit korrapäraselt ja enne, kui see saab täiesti täis, siis ei kuumene
võre üle. Peale selle on soovitatav jätta koldesse 3–4 cm tuhka.
TÄHELEPANU! TUHK TULEB KOGUDA TULEKINDLASSE JA TIHEDALT SULETAVASSE NÕUSSE. NÕU TULEB ASETADA
TULEKINDLALE PÕRANDALE, EEMALE TULEOHTLIKEST MATERJALIDEST, KUNI TUHK ON TÄIELIKULT ÄRA JAHTUNUD.
KORSTNA PUHASTAMINE
Õige süütamine, sobiva kütuse sobivas koguses kasutamine, teisese õhu siibri õige reguleerimine, korstna piisav tõmme ja põlemisõhu
olemasolu on olulised, et seade töötaks optimaalselt ning klaas püsiks puhas.
Täielik puhastus on soovitatav teha kord aastas või kui ilmneb mõni probleem (halb tõmme või kehv jõudlus). Liiga suur tõrva kogus võib
takistada suitsu liikumist ja põhjustab lõõris tulekahjuohu.
PUHASTUST TOHIB TEHA AINULT SIIS, KUI SEADE ON KÜLM.
SELLE TOIMINGU PEAB TEGEMA KORSTNAPÜHKIJA, ÜHTLASI VÕIKS TA TEHA ÜLEVAATUSE.
Puhastamise ajal tuleb tuhasahtel, võre ja suitsudeektor välja võtta, et tahm saaks paremini alla langeda.
Deektorid pole kruvidega kinnitatud, seepärast on neid lihtne välja võtta. Pärast puhastamist tuleb kõik osad oma koha peale tagasi panna
(joonis 7).
TÄHELEPANU! Deektori puudumine põhjustab rõhu suurenemist ja liiga kiiret põlemist, kulub liiga palju puitu ja seade
võib üle kuumeneda.
17
EESTI
MAJOOLIKAOSAD KUI NEED ON OLEMAS
Majoolikaosad La NORDICA S.p.A. toodete majoolikaosad on kvaliteetse viimistlusega käsitöö ja seetõttu võib neis esineda väikeseid lohke,
pragusid ja minimaalseid värvivarjundi erinevusi. Need omadused kinnitavad toote hinnalisust.
Emailis ja majoolikas on nende erineva paisumisteguri tõttu mikropragusid, mis tõendavad nende ehtsust.
SOOVITAME KASUTADA KAHHELKIVIDE PUHASTAMISEKS PEHMET JA KUIVA LAPPI  KUI KASUTATE MISTAHES PESUAINET
VÕI VEDELIKKU, VÕIB SEE TUNGIDA MIKROPRAGUDESSE JA MUUTA NEED NÄHTAVAMAKS.
LOODUSKIVIS OSA KUI NEED ON OLEMAS
LOODUSKIVIS OSA PUHASTATAKSE VÄGA PEENE ABRASIIVSE PABERIGA VÕI ABRASIIVSE KÄSNAGA. ÜHTEGI PUHASTUSVAHENDIT EGA
VEDELIKKU KASUTADA EI TOHI.
VÄRVITUD OSAD KUI NEED ON OLEMAS
Kui toodet on kasutatud aastaid, siis on tavapärane, et selle värv võib kohati muutuda. Seda põhjustavad suured temperatuurimuutused, mis
tootele osaks saavad, samuti värvi enda vananemine.
TÄHELEPANU! ENNE UUE VÄRVIKIHI LISAMIST TULEB VANA VÄRV TÄIELIKULT EEMALDADA JA PIND PUHASTADA.
EMAILITUD OSAD KUI NEED ON OLEMAS
Emailpindade puhastamiseks kasutage seebivett või neutraalset puhastusvahendit, MITTE abrasiivseid ega keemiliselt agressiivseid
vahendeid.
PÄRAST PUHASTAMIST ÄRGE LASKE SEEBIVEEL VÕI PUHASTUSVAHENDIL KUIVADA, VAID EEMALDAGE NEED KOHE.
EI TOHI KASUTADA LIIVAPABERIT VÕI TERASNUUSTIKUT.
KROOMITUD OSAD KUI NEED ON OLEMAS
Kui kroomitud osad on liigsest kuumusest sinakaks muutunud, võite neid puhastada selleks ette nähtud vahendiga.
KÜLGMISED PIIRDED KUI ON OLEMAS
Käepidemeid, piirdeid ja veepaaki (köögipliidil) tuleb puhastada pehme lapi ja alkoholiga, seade peab olema külm. EI TOHI kasutada
abrasiivseid vahendeid ega lahusteid.
KOLDEVÕRE PUHASTAMINE
TÄHTIS! Kui võre mingil põhjusel koldest välja võetakse, tuleb jälgida, et see kindlasti õiget pidi tagasi pannakse (peenikesed tuhka täis vahed
ülespoole), vastasel juhul on tuhka võrelt raske eemaldada (vt joonis 7).
PLIIDIPLAAT JA RÕNGAD
TÄHTIS! ET TAKISTADA ROOSTE TEKKIMIST ÄRGE JÄTKE POTTE JA PANNE KÜLMALE PLIIDIPLAADILE.
See aitab tekitada roostesõõre, mida on inetu vaadata ja keeruline eemaldada.
Malmosa ja rõngad tuleb korrapäraselt puhastada liivapaberiga (tihedus 150), EMAILOSI TÖÖDELDA EI TOHI.
Puhastamise ajal võtke küljest suitsutorud- ja kanalid. Tahmaanumat saab puhastada kas ahju eesosast (vt PLIIDI TAHMAANUMA PUHASTAMINE)
või ülevalt. Selleks eemaldage plaat ja rõngad ning võtke lahti suitsutoru. Puhastamisel võite kasutada harja või tolmuimejat.
TÄHELEPANU! PÄRAST KÕIGI ÄRA VÕETUD OSADE PUHASTAMIST TULEB NEED HERMEETILISELT TAGASI PANNA.
KUI SEADMEL ON ROOSTEVABAST TERASEST RAAM
Malmplaadi tagasi panemisel veenduge, et plaadi ja roostevabast terasest raami vahele jääks 3 mm ruumi, et võimaldada termilist paisumist
ning et teras kuumuse toimel värvi ei muudaks.
AHJU HOOLDAMINE KUI SEE ON OLEMAS
Rooste vältimiseks toimige nii.
- Laske aur ahjust välja, et tekiks vähem kondensatsioonivett. Selleks avage uks ettevaatlikult ja lühiajaliselt (pikema küpsetamise aja paar
korda, ning sagedamini, kui toit on väga niiske).
- Kui toit on valmis, tõstke see ahjust välja. Kui lasta toidul jahtuda ahjus, mille temperatuur on väiksem kui 150 °C, tekib ahjus
kondensatsioonivesi.
- Pärast toidu valmistamist Jätke ahjuuks osaliselt lahti, kuni ahi seest ära kuivab.
- Kui ahju sisse tekib niiskus, võib malmust (kui see on olemas) töödelda seestpoolt neutraalse vaseliiniga.
- Korrake vaseliiniga töötlemisest 3–6 kuu järel, olenevalt sellest, kui sageli ahju kasutatakse.
18
EESTI
- Kui malmukse sisemisele poolele on rooste tekkinud, eemaldage see abrasiivse nuustikuga ja seejärel töödelge pinda neutraalse
vaseliiniga.
Selleks et tagada ahjus valmistatud toidu kvaliteet, ei tohi malmust seestpoolt töödelda mitte ühegi tootega.
LUUGIGA TAHMAANUMA PUHASTAMINE
Tahmaanumat saab puhastada kas ahju all asuvast luugist (joonis 9) või ülevalt.
Selleks eemaldage pliidirõngad ja võtke suitsutoru väljalasketoru küljest lahti. Puhastamisel võite kasutada ka harja või tolmuimejat.
TÄHELEPANU! PÄRAST KÕIGI ÄRA VÕETUD OSADE PUHASTAMIST TULEB NEED HERMEETILISELT TAGASI PANNA.
SUVINE HOIUSTAMINE
Pärast kolde, korstna ja lõõri puhastust eemaldage kogu tuhk ja muud jäägid, seejärel sulgege kõik uksed ja siibrid. Juhul kui seade korstna
küljest eemaldatakse, on hea sulgeda väljumisava.
LÕÕRI TULEKS PUHASTADA VÄHEMALT KORD AASTAS; SAMAL AJAL VÕIKS KONTROLLIDA TIHENDITE OLUKORDA  KUI TIHENDID ON
KULUNUD, EI SAA TOODE KORRALIKULT TÖÖTADA. SELLISEL JUHUL TULEB NEED VÄLJA VAHETADA.
KUI SEADME PAIGALDUSRUUM ON NIISKE, ASETAGE KOLDE SISSE NIISKUST IMAV SOOL.
KUI SOOVITE TOOTE VÄLIMUST SÄILITADA VÕIMALIKULT PIKALT, KATKE MALMOSAD NEUTRAALSE VASELIINIGA.
19
EESTI
SOOJUSVÕIMSUSE MÄÄRAMINE
Õige võimsuse arvutamiseks alati kehtivat valemit olemas ei ole. Võimsus oleneb köetava ruumi suurusest, kuid väga palju ka selle
soojapidavusest. Keskmiselt on normaalse soojustusega ruumi kütmiseks vaja 30 kcal/h m
3
kohta (kui välistemperatuur on 0 °C).
Kuna 1 kW vastab 860 kcal/h-le, võime arvestada väärtusega 35 W/m
3
.
Oletame, et soovitakse kütta ruumi suurusega 150 m
3
(10 x 6 x 2,5 m) soojustatud elamus, sellisel juhul on arvutus järgmine: 150 m
3
x 35 W/m
3
= 5250 W või 5,25 kW. Seega on 8 kW võimsusega seade peamise kütteallikana piisav.
Umbkaudne kütteväärtus
Vajalik kogus
(1 kg kuiva puitu)
Küttematerjal Ühik kcal/h kW
Kuiv puit (niiskus 15%) kg 3600 4,2 1,00
Niiske puit (niiskus 50%) kg 1850 2,2 1,95
Puitbrikett kg 4000 5,0 0,84
Pruunsöebrikett kg 4800 5,6 0,75
Tavaline antratsiit kg 7700 8,9 0,47
Koks kg 6780 7,9 0,53
Maagaas m
3
7800 9,1 0,46
Nafta L 8500 9,9 0,42
Elekter kW/h 860 1,0 4,19
KVALIFITSEERITUD TEHNIKUTE TEHTAV KORRAPÄRANE HOOLDUS
Korrapärast hooldust tuleb teha vähemalt kord aastas.
Generaator, mis kasutab tahke kütusena puuhalge, vajab korrapäraselt kord aastas hooldust, mida peab tegema kvalitseeritud tehnik, kes
kasutab üksnes originaalvaruosi.
Kui seda ei tehta, väheneb seadme ohutus ja garantii võib kaotada kehtivuse.
Kui peetakse kinni kasutus- ja hooldusjuhistes kirjeldatud kasutaja tehtavate puhastustööde nõuetest, on generaator kaua töökindel, samuti
väldite anomaaliate ja/või rikete ilmnemist, mis vajavad tehniku põhjalikumat sekkumist. Korrapärase hoolduse korras tehtavad tööd ei käi
toote garantii alla.
TIHENDID
Tihendid tagavad ahju hermeetilisuse ja sellest tuleneva korraliku funktsioneerimise.
Kasutajal tuleb neid regulaarselt kontrollida. Kui need on kulunud või kahjustunud, tuleb need kohe välja vahetada.
Neid töid tohib teha ainult kvalitseeritud tehnik.
ÜHENDUS KORSTNAGA
Kord aastas või vastavalt vajadusele imege tühjaks ja puhastage toru, mis viib korstnasse. Horisontaalosade olemasolul tuleb eemaldada
jäägid enne, kui need hakkavad suitsu teed takistama.
20
Leht laadib ...
Leht laadib ...
Leht laadib ...
Leht laadib ...
Leht laadib ...
Leht laadib ...
Leht laadib ...
Leht laadib ...
  • Page 1 1
  • Page 2 2
  • Page 3 3
  • Page 4 4
  • Page 5 5
  • Page 6 6
  • Page 7 7
  • Page 8 8
  • Page 9 9
  • Page 10 10
  • Page 11 11
  • Page 12 12
  • Page 13 13
  • Page 14 14
  • Page 15 15
  • Page 16 16
  • Page 17 17
  • Page 18 18
  • Page 19 19
  • Page 20 20
  • Page 21 21
  • Page 22 22
  • Page 23 23
  • Page 24 24
  • Page 25 25
  • Page 26 26
  • Page 27 27
  • Page 28 28

La Nordica Family 3,5 Omaniku manuaal

La Nordica
Bränd
La Nordica
Mudel
Family 3,5
Tüüp
Omaniku manuaal
See käsiraamat sobib ka
Laadige alla PDF
aruanne

Seotud paberid

Muud dokumendid