5
*Kolmes suhtelise niiskuse sensori reguleeritavas režiimis (vähene, keskmine ja tugev kuivatus)
katkestab kuivati teatud suhtelise niiskuse saavutamise järel õhu kuivatamise, ventilaator töötab aga
veel 5 minutit. Režiimi vahetumisel ei kogu seade enam vett. Siis peatub ventilaatori töö 30 minutiks,
misjärel niiskussensor määrab kindlaks, kas õhu kuivatamist on vaja jätkata. Kui suhteline õhuniiskus
on ikka veel määratust madalam, on ventilaator veel 30 minutit välja lülitunud jne. Kui suhteline
õhuniiskus tõuseb, hakkab õhukuivati automaatselt vett koguma. Ehkki pesukuivatusrežiimi eesmärk
on veel madalam suhtelise niiskuse tase, siis teatud hetkel ei jää enam niiskust, mida koguda,
seepärast ei kuivata seade enam alla 35% niiskustaset.
Kui avaldub mõni järgnevalt loetletud teguritest, lukustub juhtpaneel ja ventilaatori märgutuli hakkab
vilkuma:
temperatuur on alla 0 °C
temperatuur on üle 40 °C
suhteline õhuniiskus on alla 40%
seade on kaua töötanud tugevaimal režiimil ja peab seest jahtuma
Kui nõnda juhtub ja ükski juhtpaneeli nupp ei reageeri, ärge muretsege – õhukuivati hakkab uuesti tööle,
kui kohased tingimused taastuvad.
Korduma kippuvad küsimused õhu kuivatamise kohta
Kuidas õhukuivati töötab?
Õhukuivateid on neli tüüpi: kompressorkuivati, kuivatava aine (käesolev seade), Peltier’ elementide ja
silikageeliga seadmed.
Kuivatava ainega töötav õhukuivati tõmbab toaõhku sisse filtri kaudu ja õhk liigub läbi pöörleva ratta, mis
on täis tseoliidinimelist ainet. See imabki õhust liigse niiskuse. Kui ratas saab täis, tuleb seda uuendada.
Õhukuivati aluses olev soojendi puhub läbi tseoliidi sooja kuiva õhku, lükates nõnda niiskuse rattast välja.
Tseoliit saab jälle vett imada ning soe niiske õhk jõuab rattast metallpinnani, kus liigne niiskus
kondenseerub ja vesi voolab sisepaaki. Kuivatusprotsessis kasutatud soojus segatakse kokku kuiva õhuga,
seepärast on õhukuivatist väljutatav õhk mitte ainult kuiv, vaid ka 10–12 °C soojem.
Miks tekib akendele, kappidele, seintele jm vesi?
Tegu on lihtsa füüsikalise nähtusega – kui pind on jahe ja õhus on piisavalt auru, siis see kondenseerub.
See tähendab, et kui näiteks aknad (ükskõik, mitmekordsed) on piisavalt jahedad ja õhus on palju
niiskust, tekib neile kondensaat.
Kust see vesi õhku tekib?
Vesi tekib hingamise, pesu kuivatamise, toidu valmistamise, tee keetmise, kümblemise ja veeldatud
gaasi kuumutamisega, samuti vihma tõttu jne. See on alaline protsess, mis toimub kogu aeg.
Kas see kaob, kui avada aknad?
Selgel suvepäeval on sellest abi, kuid talvel läheb toast lahtise akna kaudu soojus välja ja tekib
tuuletõmbus. Nii on kulud veel suuremad. Kui aga satub olema vihmane päev, tuleb sisse veel rohkem
niiskust.