SKODA Rapid Spaceback NH 05-2014 Omaniku manuaal

SIMPLY CLEVER

ŠKODA Rapid Spaceback

Kasutusjuhend

Selle kasutusjuhendi ülesehitus (selgitused)

Et lihtsustada vajaliku informatsiooni otsimist ja kasutamist, on see kasutusju-

hend süstemaatiliselt üles ehitatud.

Peatükid, sisukord ja märksõnaloend

Selle kasutusjuhendi tekst on jagatud suhteliselt lühikesteks lõikudeks, mis on

koondatud ülevaatlikeks peatükkideks. Aktuaalne peatükk on alati nimetatud

parempoolse lehekülje allservas.

Peatükkide järgi koostatud sisukord ja üksikasjaline märksõnaloend kasutusju-

hendi lõpus aitavad Teil soovitud teavet kiiresti leida.

Suunamäärangud

Kõik suunamäärangud, nagu „vasakul“, „paremal“, „ees“, „taga“ on antud auto

sõidusuuna suhtes.

Ühikud

Väärtused antakse meetermõõdustikus.

Sümbolite selgitus

 Tähistab viidet olulist informatsiooni sisaldavale lõigule ja ohutusjuhis-

tele peatüki raames.

 Tähistab lõigu jätkumist järgmisel leheküljel.

 Tähistab olukordi, mille korral tuleb auto võimalikult kiiresti peatada.

® Tähistab registreeritud kaubamärki.

 Tähistab MAXI DOT-ekraanil kuvatud tekste.

 Tähistab segmentekraanil kuvatud tekste.

Ekraaninäit

Selles kasutusjuhendis kasutatakse, kui ei ole teisiti nimetatud, ekraanikuvaks

näitusid MAXI DOT-ekraanil.

Märkused

TÄHELEPANU

Kõige olulisemad märkused on tähistatud pealkirjaga TÄHELEPANU. Need

TÄHELEPANU-märkused juhivad Teie tähelepanu tõsisele õnnetus- või vi-

gastumisohule.

ETTEVAATUST

Ettevaatust-märkus juhib Teie tähelepanu Teie auto võimalikule kahjustamisele

(nt käigukasti kahjustamine) või juhib Teie tähelepanu üldistele õnnetusohtude-

le.

Keskkonda puudutav märkus

Keskkonna-märkus juhib Teie tähelepanu keskkonnakaitsele. Siit leiate Te näi-

teks nõuandeid kütusetarbe vähendamiseks.

Juhis

Tavaline märkus juhib Teie tähelepanu auto kasutamist puudutavale olulisele

teabele.



5JJ012739AB

Eessõna

Te otsustasite soetada omale ŠKODA, täname Teid südamlikult usalduse eest.

Te saite omale moodsaima tehnikaga ja rikkaliku varustusega sõiduki. Lugege palun seda kasutusju-

hendit hoolikalt, sest sellele kasutusjuhendile vastav käitumine on auto õige kasutamise eelduseks.

Võimalike küsimustega oma auto kohta pöörduge mõne ŠKODA partneri poole.

Soovime Teile palju rõõmu oma uuest ŠKODAst ja head sõidulusti.

Teie ŠKODA AUTO a.s. (allpool ainult ŠKODA või tootja)





5JJ012739AB

Kasutatud mõisted

Autoga kaasasolevates juhendmaterjalides kasutatakse järgmisi mõisteid, mis

puudutavad Teie auto hooldamist.

- töökoda, mis teostab erialaselt ŠKODA marki autode hool-

dustöid. Eriala-ettevõte võib olla nii ŠKODA partner, ŠKODA hoolduspart-

ner, kui ka sõltumatu töökoda.

- töökoda, mis on lepinguliselt autoriseeritud ŠKODA

AUTO a.s. või tema müügipartnerite poolt ŠKODA marki autode hooldus-

tööde teostamiseks ja ŠKODA originaaldetailide müümiseks.

- ettevõte, mis on ŠKODA AUTO a.s. või tema müügipartneri-

te poolt autoriseeritud ŠKODA marki uute autode müümiseks ja võimali-

kult nende hooldamiseks, kasutades ŠKODA originaaldetaile ning ŠKODA

originaaldetailide müümiseks.

Kasutusjuhend

See kasutusjuhend kehtib nii kõigile auto kerevariantidele kui ka juurdekuulu-

vatele mudelivariantidele.

Kirjeldatakse kõiki võimalikke varustusvariante, ilma neid erivarustusena, mu-

delivariandina või turust oleneva varustusena tähistamata.

Seega ei pruugi Teie autos olla kõiki varustuse komponente, mida on selles

kasutusjuhendis kirjeldatud.

Teie auto varustuse maht on määratud Teie auto ostulepinguga. Lähemat tea-

vet saate ŠKODA partnerilt, kelle käest Te auto ostsite.

Joonised võivad väheolulistes detailides Teie autost erineda, neid tuleb võtta

üldise informatsioonina.

Täiendav teave (kehtib Venemaal)

Liiklusvahendi tüübikinnituse täielik number on toodud auto dokumentides.

„Eriala-ettevõte“

„ŠKODA hoolduspartner“

„ŠKODA partner“

Sisukord

Kasutatud lühendid

Turvalisus

Passiivne turvalisus 6

Üldised märkused 6

Õige ja turvaline isteasend 7

Turvavööd 9

Turvavöö kasutamine 9

Turvavöö rullimisautomaadid ja

turvavööpingutid 12

Turvapadjasüsteem 13

Turvapadjasüsteemi kirjeldus 13

Ülevaade turvapatjadest 14

Turvapatjade väljalülitamine 17

Laste turvaline sõidutamine 19

Lasteiste 19

Kinnitussüsteemid 21

Käsitsemine

Kokpit

25

Ülevaade

24

Näidikud ja märgulambid

26

Näidikuplokk

26

Märgulambid

30

Infosüsteem

36

Juhi infosüsteem

36

Multifunktsioon-näidik (MFD)

38

MAXI DOT-ekraan

41

Hooldusvälba näit

42

Lukkude avamine ja uste avamine

44

Lukkude avamine ja lukustamine

44

Ärandamisvastane alarmseade

48

Pakiruumi kaas 49

Elektrilised aknatõstukid 50

Valgustus ja nähtavus 52

Valgustus 52

Sisevalgustid 57

Nähtavus 58

Klaasipuhasti ja -pesur 59

Tahavaatepeeglid 60

Istmed ja peatoed 62

Istmete ja peatugede seadmine 62

Istmefunktsioonid 64

Transport ja praktiline varustus 67

Praktiline varustus 67

Pakiruum 73

Muutlik laadimispõrand pakiruumis 78

Katusepakikandurid 81

Küte ja kliimaseade 82

Küte, ventilatsioon, jahutus 82

Suhtlus ja multimeediumid 87

Universaalne telefoniettevalmistus GSM II 87

Häälkäsitsemine 91

Multimeediumid 92

Sõitmine

Paigaltvõtt ja sõitmine 95

Mootori käivitamine ja seiskamine 95

Pidurdamine ja parkimine 97

Käsitsi käiguvahetus ja pedaalid 98

Automaatkäigukast 99

Sissesõitmine ja säästlik sõitmine 102

Veest läbisõitmine ja sõitmine väljaspool

sillutatud teid 102

Abistavad süsteemid 104

Piduri- ja stabiliseerimissüsteemid 104

Parkimisabiline 105

Püsikiiruse hoidja 106

START-STOPP 107

Haakeseadis ja haagis 110

Haakeseadis 110

Haagis 113

Kasutusjuhised

Korrashoid ja hooldus 116

Hooldustööd, sobitamised ja tehnilised

muudatused 116

Auto pesemine 119

Auto hooldamine väljastpoolt 120

Siseruumi hooldamine 123

Kontrollimine ja järeltäitmine 125

Kütus 125

Mootoriruum 128

Mootoriõli 131

Jahutusvedelik 132

Pidurivedelik 134

Auto aku 135

Rattad 138

Veljed ja rehvid 138

Rehvikontrollinäidik 141

Varu- ja hädaratas 142

Talvine režiim

143

Omaabi

Avariivarustus ja omaabi

145

Avariivarustus 145

Rattavahetus 147

Rehviremont 150

Käivitusabi 152

Auto pukseerimine 154

Kaugjuhtimispult 156

3

Sisukord

Lukkude hädaavamine/hädalukustamine 156

Klaasipuhasti harjade vahetamine 157

Kaitsmed ja hõõglambid 159

Kaitsmed 159

Hõõglambid 162

Tehnilised andmed

Tehnilised andmed 167

Auto andmed 167

Märksõnade loend

4

Sisukord

Kasutatud lühendid

Lühend Tähendus

1/min Mootori pöörete arv minutis

A2DP

bluetooth-tarkvaraprofiil audioandmete ühesuunaliseks üle-

kandmiseks

ABS blokeerimisvastane süsteem

AK automaatkäigukast

AGM auto aku tüüp

ASR veojõukontroll

CO

2

pääst, g/

km

süsinikdioksiidi pääst grammides läbisõidukilomeetri kohta

DPF diislikübemefilter

DSG automaatne topeltsiduriga käigukast

EDS elektrooniline diferentsiaalilukustus

ECE Euroopa Majanduskomisjon

EPC mootori elektroonika kontroll

ESC stabiliseerimiskontroll

EL Euroopa liit

GSM globaalne mobiilse suhtluse süsteem

HBA piduriabiline

HHC tõusval teel paigaltvõtuabiline

kW kilovatt, mootori võimsuse mõõtühik

MDI sisendid väliste seadmete ühendamiseks

MFA multifunktsioon-näidik

KK käsikäigukast

MPI kütuse mitmepunktisissepritsega bensiinimootor

N1 ainult või peamiselt kaubaveoks konstrueeritud kaubik

Nm njuutonmeeter, mootori pöördemomendi mõõtühik

PIN isiklik identimisnumber

SIM-kaart mobiiltelefonivõrgust osavõtja identimiskaart

TDI CR

turboülelaaduri ja ühistoru-sissepritsesüsteemiga (common

rail) diiselmootor

Lühend Tähendus

TSI turboülelaaduri ja otsesissepritsega bensiinimootor

5

Kasutatud lühendid

Turvalisus

Passiivne turvalisus

Üldised märkused

 Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Iga sõidu eel

6

Sõidu turvalisus 6

Turvavarustus 6

Sellest lõigust leiate olulist teavet, nõuandeid ja märkusi passiivse turvalisuse

kohta Teie sõidukis.

Me oleme siia kokku kogunud kõik, mida Te näiteks turvavööde, turvapatjade,

lasteistmete ja laste turvalisuse kohta teadma peaksite.

TÄHELEPANU

■

Selles peatükis leidub autojuhile ja tema kaassõitjatele olulist teavet sõi-

duki käsitsemiseks.

■

Täiendavat informatsiooni Teie ja Teie kaassreisijate ohutuse kohta lei-

dub ka selle kasutusjuhendi järgmistes peatükkides.

■

Kõik juhendmaterjalid peavad alati autos kaasas olema. Seda eriti juhul,

kui annate auto kasutada teistele isikutele või müüte.

Iga sõidu eel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 6.

Omaenese ja kaassõitjate turvalisuse huvides pange iga sõidu eel tähele järg-

misi punkte:

Kontrollida, et auto valgustusseadmed ja suunatuled töötaksid laitmatult.

Kontrollida klaasipuhasti talitlust ja klaasipuhasti harjade seisundi laitma-

tust.

Kontrollida, et kõik aknaklaasid võimaldavad selget ja head väljavaadet.

Seada tahavaatepeegel nii, et oleks tagatud vaade tagasisuunas.

Kontrollida, et peeglid ei ole kaetud.

Kontrollida rehvirõhku.





Kontrollida mootoriõli, pidurivedeliku ja jahutusvedeliku taset.

Kinnitada kindlalt kaasavõetud pakid.

Mitte ületada lubatud teljekoormusi ja lubatud täismassi.

Sulgeda kõik uksed ja kapott ning pakiruumi kaas.

Kontrollida, et ükski ese ei takistaks pedaalide kasutamist.

Kaitsta lapsi sobiva lasteistme ja õigesti kinnitatud turvavööga » Lehekülg

19, Laste turvaline sõidutamine.

Võtta õige isteasend » Lehekülg 7, Õige ja turvaline isteasend. Nõuda

kaasreisijatel õige isteasendi võtmist.

Sõidu turvalisus

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 6.

Autojuhina vastutate nii enese kui oma kaasreisijate eest. Mõjutades sõidu

turvalisust ohustate nii ennast kui teisi liiklusest osavõtjaid.

Seetõttu tuleb silmas pidada järgmisi juhiseid.

Mitte lasta oma tähelepanu, näiteks kaassõitjate või telefonikõneluse

poolt, liiklusolukorralt kõrvale juhtida.

Mitte kunagi ei tohi juhtida autot, kui Teie juhtimisvõime on vähenenud

näiteks arstirohtude, alkoholi või uimastite tõttu.

Täita liikluseeskirja ja mitte ületada lubatud sõidukiirust.

Sobitada sõidukiirus tee seisundi ja liiklus- ning ilmastikuoludega.

Teha pikkade sõitude korral korrapäraselt puhkepause - hiljemalt iga kahe

tunni järel.

Turvavarustus

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 6.

Alljärgnev loetelu sisaldab osa Teie autos leiduvast turvavarustusest.

›

Kolmepunkti-rullturvavööd kõigil istekohtadel.

›

Turvavöö jõupiirikud esiistmetel.

›

Turvavööpingutid esiistmetel.

›

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel.

›

Esiturvapadi juhile ja kaassõitjale.

›

Külgturvapadjad.

›

Turvakardinad.

›

ISOFIX süsteemiga lasteistmete kinnituspunktid.

›

TOP TETHER süsteemiga lasteistmete kinnituspunktid.











6

Turvalisus

›

Seatava kõrgusega peatoed

1)

.

›

Seatav roolisammas.

Nimetatud turvavarustus töötab koos, et Teid ja kaassõitjaid õnnetusjuhtumi-

te korral parimal võimalikul viisil kaitsta.

Sellest turvavarustusest pole Teile ega kaasreisijatele kasu, kui võtate vale is-

teasendi või ei sea ega kasuta seda varustust õigesti.

Korrakohaselt kinnitamata turvavööde korral võivad õnnetusjuhtumi korral vi-

gastusi põhjustada ka rakendunud turvapadjad.

Õige ja turvaline isteasend



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Juhi õige isteasend

7

Rooliratta asendi seadmine 8

Kaassõitja õige isteasend 8

Tagaistmetel sõitjate õige isteasend 8

Vale isteasendi näited 9

TÄHELEPANU

■

Autosviibijate võimalikult mõjusaks kaitsmiseks peavad esiistmed ja kõik

peatoed olema alati vastavalt kasvule seatud ning turvavöö alati õigesti

kinnitatud.

■

Kõik autosviibijad peavad õigesti kinnitama istekoha juurde kuuluva tur-

vavöö. Lapsi tuleb kaitsta sobiva hoidesüsteemiga » Lehekülg 19, Laste

turvaline sõidutamine.

■

Vale isteasend põhjustab autosviibijate eluohtlikke vigastusi, kui raken-

duv turvapadi neid tabab.

■

Kui tagaistmetel sõitjad ei ole õiges isteasendis, suureneb turvavöö vale

asetuse tõttu vigastumisrisk.

■

Sõidu ajal ei tohi istmete seljatoed olla liigselt tagasi kallutatud, sest see

mõjutab tugevalt turvavöö ja turvapadjasüsteemi toimet - on vigastumi-

soht!

Juhi õige isteasend

Joonis 1 Juhi õige kaugus roolirattast / Õigesti seatud peatugi

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 7.

Teie turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi korral tu-

leb järgida järgmisi juhiseid.

Juhiiste seada pikisuunas nii, et pedaale saab kergelt kõverdatud jalgade-

ga põhjani vajutada.

Istme seljatugi seada nii, et kergelt kõverdatud kätega saaks puudutada

rooliratta kõige kõrgemat punkti.

Rooliratas seada nii, et rooliratta ja rinnaku vaheline kaugus

A

oleks vä-

hemalt 25 cm » Joonis 1. Rooliratta seadmine » Lehekülg 8, Rooliratta

asendi seadmine.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

1 )

B

» Joonis 1.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 9, Turvavöö kasutamine.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 62.

TÄHELEPANU

■

Enne sõidu alustamist võtta õige isteasend ja säilitada seda sõidu kestel.

Nõuda ka oma kaasreisijatelt iga sõidu eel õige isteasendi võtmist ja selle

säilitamist sõidu kestel.

■

Kaugus roolirattast peab olema vähemalt 25 cm. Väiksema vahemaa kor-

ral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!







1)

Ei kehti sportistmete korral.

7

Passiivne turvalisus

TÄHELEPANU (järg)

■

Hoida rooliratast sõidu ajal mõlema käega selle välisservast „kella 9“ ja

„kella 3“ asendist. Mitte kunagi ei tohi hoida rooliratast, haarates „kella 12“

asendist või mõnel muul viisil (näiteks rooliratta keskkohast või rooliratta

servalt seestpoolt). Selistel juhtudel võidakse juhi turvapadja rakendumisel

raskelt vigastada käsivarsi, käsi ja pead.

■

Hoolitseda selle eest, et jalgaderuumis ei oleks mitte mingeid esemeid,

sest need võivad sõidu- või pidurdusmanöövri korral takerduda pedaalihoo-

vastikku. Siis ei saaks enam vajutada siduripedaali, pidurdada ega gaasi an-

da.

Rooliratta asendi seadmine

Joonis 2

Rooliratta asendi seadmine

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 7.

Rooliratta asendit saab kõrguse ja kauguse suunas seada.

›

Pöörata rooliratta all olev hoob allapoole » Joonis 2.

›

Seada rooliratas soovitud asendisse (kõrgus- ja pikisuunas).

›

Suruda hoob lõpuni üles.

TÄHELEPANU

■

Rooliratta seadmise hoob peab olema sõidu ajal lukustatud, et rooliratas

ei saaks oma asendit sõidu ajal ootamatult muuta - on õnnetusoht!

■

Rooliratast ei tohi mitte kunagi seada sõidu ajal, vaid ainult seisval sõidu-

kil!



Kaassõitja õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 7.

Kaassõitja turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi kor-

ral tuleb järgida järgmisi juhiseid.

Kaassõitjaiste seada võimalikult tahapoole. Et turvapadi pakuks rakendu-

mise korral parimat võimalikku kaitsetoimet, peab kaassõitja hoiduma ar-

matuurlauast vähemalt 25 cm kaugusele.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

1)

B

» Joonis 1 leheküljel 7.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 9, Turvavöö kasutamine.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 62.

Erandjuhtudel saab kaassõitja turvapatja välja lülitada » Lehekülg 17, Turva-

patjade väljalülitamine.

TÄHELEPANU

■

Kaugus armatuurlauast peab olema vähemalt 25 cm. Väiksema vahemaa

korral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!

■

Jalad hoida sõidu ajal alati jalgaderuumis - mitte kunagi ei tohi asetada

jalgu armatuurlauale, aknast välja või istepindadele. Pidurdusmanöövri või

õnnetusjuhtumi korral suurendab see Teie vigastumisohtu. Vale isteasendi

korral võivad turvapadja rakendumisel tekkida surmavad vigastused!

Tagaistmetel sõitjate õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 7.

Äkkpidurduse või õnnetusjuhtumi korral vigastumisohu vähendamiseks pea-

vad tagaistmetel istujad panema tähele alljärgnevat.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel pea ülao-

saga

B

» Joonis 1 leheküljel 7.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 9, Turvavöö kasutamine.

Laste autosse kaasavõtmisel kasutada sobivat lastehoidesüsteemi » Le-

hekülg 19, Laste turvaline sõidutamine.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 62.









1)

Ei kehti sportistmete korral.

8

Turvalisus

Vale isteasendi näited

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 7.

Turvavöö suurim võimalik kaitsetoime saavutatakse ainult õigesti kinnitatud

turvavööga.

Vale isteasend vähendab oluliselt turvavöö kaitsefunktsioone ja suurendab

turvavöö vale asendi tõttu vigastumisohtu.

Autojuhina vastutate nii enese kui kõigi kaassõitjate, eelkõige laste eest. Mitte

kunagi ei tohi lubada, et keegi võtab sõidu ajal vale isteasendi.

Järgmine loend sisaldab juhiseid, mille eiramine võib põhjustada raskeid vigas-

tusi või surma. Loend ei ole täielik, kuid siiski soovime juhtida Teie tähelepanu

sellele teemale.

Sõidu ajal tuleb järgida järgmisi juhiseid.

Mitte seista.

Mitte tõusta püsti istmetele.

Mitte põlvitada istmetel.

Mitte kallutada istme seljatuge liiga tugevalt tahapoole.

Mitte nõjatuda armatuurlauale.

Mitte lamada tagaistmel.

Mitte istuda ainult istme esiserva piirkonnas.

Mitte istuda küljele suunatult.

Mitte kallutada ennast aknast välja.

Mitte sirutada jalgu aknast välja.

Mitte asetada jalgu armatuurlauale.

Mitte asetada jalgu istmepolstrile.

Mitte võtta kedagi kaasa jalgaderuumis.

Mitte sõita ilma kinnitatud turvavööta.

Mitte viibida pakiruumis.





Turvavööd

Turvavöö kasutamine



Teema sissejuhatus

Joonis 3

Turvavöö kinnitanud autojuht

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte 11

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine 11

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel 12

Õigesti kinnitatud turvavööd pakuvad õnnetusjuhtumi korral kindlat kaitset.

Väheneb vigastumisrisk ja suurenevad üleelamisvõimalused raske õnnetuse

korral.

Õigesti kinnitatud turvavööd hoiavad sõitjaid õiges isteasendis » Joonis 3.

Turvavööd vähendavad oluliselt liikumisenergiat. LIsaks takistavad nad kont-

rollimatuid liikumisi, mis omakorda võivad raskeid vigastusi kaasa tuua.

Õigesti kinnitatud turvavöödega autosviibijate eelis põhineb suurel määral as-

jaolul, et liikumisenergia hajutatakse turvavöö abil võimalikult optimaalselt.

Liikumisenergia parimat võimalikku vähendamist tagab ka auto esiosa struk-

tuur ja muud Teie sõidukis kasutatavad passiivse turvalisuse meetmed, nagu

näiteks turvapadjasüsteem. Sellega vähendatakse tekkivat energiat ja koos

sellega vigastumisohtu.

Laste sõidutamisel tuleb arvesse võtta erilisi turvalisusaspekte » Lehekülg

19, Laste turvaline sõidutamine.



9

Turvavööd

TÄHELEPANU

■

Turvavöö tuleb kinnitada iga sõidu eel - ka linnaliikluses! See käib ka ta-

gapingil istujate kohta - on vigastumisoht!

■

Ka rasedad naised peavad alati kinnitama turvavöö. Ainult see tagab veel

sündimata lapsele parima kaitse » Lehekülg 11, Turvavöö kinnitamine ja

vabastamine.

■

Turvavöö suurim kaitsetoime saavutatakse ainult õiges isteasendis » Le-

hekülg 7, Õige ja turvaline isteasend.

■

Esiistmete seljatoed ei tohi olla liigselt tagasi kallutatud, sest siis võib tur-

vavöö oma mõju kaotada.

TÄHELEPANU

Märkused turvavöö õige asetuse kohta

■

Alati tuleb jälgida turvavöö rihma õiget asetust. Valesti asetatud turvavöö

võib ka kergete õnnetusjuhtumite korral vigastusi põhjustada.

■

Turvavöö kõrgus tuleb seada nii, et rinnarihm jookseks üla õlakeskme,

mitte mingil juhul üle kaela.

■

Liiga lõdvalt kinnitatud turvavöö võib põhjustada vigastusi, sest õnnetus-

juhtumi korral liigub Teie keha liikumisenergia mõjul ettepoole ja pidurda-

takse siis äkki turvavööga.

■

Turvavöö ei tohi olla tõmmatud üle kõvade või purunevate esemete (nt

prillid, pastapliiats, võtmekimp jne). Need esemed võivad põhjustada vigas-

tusi.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde käsitsemise kohta

■

Turvavöö rihm ei tohi olla kinni kiilutud või keerdus ega hõõruda vastu te-

ravaid servi.

■

Jälgida, et ukse sulgemisel turvavööd kinni ei kiilutaks.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde õige kasutamise kohta

■

Ühe turvavööga ei tohi mitte kunagi kinnitada kaht inimest (ka väikelap-

si), turvavööd ei tohi kinnitada üle autosviibija süles istuva lapse.

■

Lukukeelt tohib asetada ainult sama istekoha juurde kuuluvasse luku-

pandlasse. Turvavöö vale kinnitamine mõjutab tema kaitsetoimet ja suu-

rendab vigastumisriski.

TÄHELEPANU (järg)

■

Lukukeele juhikut ei tohi ummistada, sest see takistab lukukeele kinnitu-

mist.

■

Mitmekihiline ja avar riietus (näiteks mantel ülikonna peal) mõjutab turva-

vöö laitmatut kinnitamist ja turvavöö toimet.

■

Klemmide või muude esemete kasutamine turvavöö seadmiseks (nt lü-

hendamiseks väiksemakasvuliste isikute korral) on keelatud.

■

Turvavööd tagaistmetel saavad oma ülesannet ainult siis usaldatavalt täi-

ta, kui tagaistme seljatugi on õigesti fikseeritud » Lehekülg 66.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde hooldamise kohta

■

Turvavöö rihm tuleb puhas hoida. Määrdunud rihm võib mõjutada rullimi-

sautomaadi tööd » Lehekülg 125.

■

Turvavöösid ei tohi autost eemaldada ega nende konstruktsiooni mitte

mingil viisil muuta. Ärge proovige turvavööd ise parandada.

■

Turvavööde seisundit tuleb korrapäraselt kontrollida. Kui märgatakse rih-

ma, ühenduskohtade, rullimisautomaadi või lukuosade vigastusi, tuleb see

turvavöö mõnes eriala-ettevõttes asendada lasta.

■

Kahjustatud turvavööd, mida on õnnetusjuhtumi korral kasutatud ja mis

on seetõttu veninud, tuleb uuendada - kõige parem mõnes eriala-ettevõt-

tes. Lisaks tuleb kontrollida ka turvavööde kinnituskohti.

Juhis

Turvavööde kasutamisel tuleb järgida siseriiklikke seadussätteid.

10

Turvalisus

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte

Joonis 4 Kinnitamata turvavööga juht / Kinnitamata turvavööga sõitja ta-

gaistmel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 10.

Sõiduki liikumisel omandavad nii sõiduk kui reisijad liikumisenergia, niinimeta-

tud kineetilise energia .

Kineetilise energia väärtus oleneb oluliselt auto kiirusest ja auto ning sõitjate

massist. Kiiruse kasvades ja massi suurenedes tuleb õnnetusjuhtumi korral ha-

jutada rohkem energiat.

Olulisem faktor on auto kiirus. Kui näiteks suurendada kiirust 25 km/h kahe-

kordseks, 50 km/h, suureneb liikumisenergia väärtus 4 korda.

Arvamus, et kerge õnnetusjuhtumi korral saab oma keha kätega toetada, on

väär. Isegi väikeste kokkupõrkekiiruste korral on kehale mõjuvad jõud nii suu-

red, et neid kätega vastu võtta ei õnnestu.

Kui Te sõidaksite ka ainult kiirusega 30 - 50 km/h, mõjuvad õnnetusjuhtumi

korral Teie kehale jõud, mis võivad ületada ühetonnise (1000 kg) massiga keha

raskusjõu.

Nt inimese kaal 80 kg „tõuseb“ kiirusel 50 km/h väärtuseni 4,8 tonni

(4 800 kg).



Frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumi korral paiskuvad kinnitamata turvavöö-

dega autosviibijad ettepoole ja põrkuvad kontrollimatult vastu sõiduki siseruu-

mi osi, nagu näiteks rooliratas, armatuurlaud, esiklaas » Joonis 4 -



. Mõnel ju-

hul võidakse Teid koguni autost välja paisata, mille tagajärjeks võivad olla

eluohtlikud või koguni surmavad vigastused.

Ka tagapingil viibijatel on oluline kinnitada turvavöö, sest muidu võivad nad

õnnetusjuhtumi korral paiskuda kontrollimatult auto siseruumi.

Kinnitamata turvavööga tagapingireisija ei ohusta mitte ainult ennast, vaid ka

esiistmetel istujaid » Joonis 4 -



.

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine

Joonis 5 Turvavöö kinnitamine / vabastamine



11

Turvavööd

Joonis 6

Turvavaöö rinna- ja sülerihma asetus / Turvavöö asend rasedatel

naistel

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 10.

Kinnitamine

›

Enne turvavöö kinnitamist seada õigesti esiiste ja peatugi

1)

» Lehekülg 7.

›

Turvavöö tõmmata lukukeelest haarates aeglaselt üle rinna ja vaagnapiir-

konna.

›

Lukukeel asetada istme juurde kuuluvasse lukupandlasse » Joonis 5 -



, nii

et ta seal kuuldavalt fikseerub.

›

Kontrollida tõmmates, kas lukukeel on lukus korralikult kinnitunud.

Plastnupp rihmal hoiab lukukeele haardevalmis asendis.

Turvavöö kaitsetoime tagamiseks on oluline turvavöö rihma õige asend.

Turvavöö rinnarihm ei tohi mitte kunagi joosta üle kaela, vaid ta peab jooksma

umbes üle õlakeskme ja hästi liibuma ülakehale. Turvavöö sülerihm peab

jooksma üle vaagnapiirkonna, mitte üle kõhu, ja peab alati tugevalt kehale lii-

buma » Joonis 6 -



.

Ka rasedad naised peavad alati kinnitama turvavöö. Ainult see tagab Teie veel

sündimata lapsele parima kaitse.

Rasedatel naistel peab sülerihm toetuma vaagnapiirkonnale võimalikult mada-

lalt, et mitte rõhuda alakehale » Joonis 6 -



.

Vabastamine

Turvavöö vabastada ainult seisva auto korral.

›

Vajutada punast klahvi lukupandlas » Joonis 5 -



, lukukeel hüppab välja.



›

Juhtida vöö käega tagasi, et rihma saaks täielikult rullile kerida ja turvavöö

keerdu ei läheks.

ETTEVAATUST

Turvavöö vabastamisel tuleb jälgida, et lukukeel ei vigastaks uksevooderdust

ega muid siseruumi osi.

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel

Joonis 7

Esiiste: turvavöö kõrguse sead-

mine

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 10.

Turvavöö kõrguse reguleerimisega saab turvavöö jooksu õlapiirkonnas kasvule

vastavaks seada.

›

Vajutada pöörderautisele ja nihutada seda soovitud suunas üles- või allapoo-

le » Joonis 7.

›

Seadmise järel proovida turvavööd järsult tõmmates, kas pöörderautis on

kindlalt fikseeritud.

Turvavöö rullimisautomaadid ja turvavööpingutid



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Turvavöö rullimisautomaadid

12

Turvavööpingutid 13

Turvavöö rullimisautomaadid

Iga turvavavöö on varustatud rullimisautomaadiga.





1)

Ei kehti sportistmete korral.

12

Turvalisus

Turvavöö aeglasel tõmbamisel on tagatud täielik liikumisvabadus. Turvavöö

äkilisel tõmbamisel blokeeritakse see rullimisautomaadi poolt.

Turvavöö blokeeritakse ka täispidurdamisel, kiirendamisel, allamägesõidul ja

kurvides.

TÄHELEPANU

Kui turvavööd äkilisel tõmbamisel ei blokeerita, lasta seda viivitamatult

kontrollida mõnes eriala-ettevõttes.

Turvavööpingutid

Kinnitatud turvavööga juhi ja kaassõitja ohutust suurendavad eesmiste turva-

vööde rullimisautomaatide turvavööpingutid.

Frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumite korral pingutatakse alates õnnetuse

teatavast raskuseastmest turvavööd automaatselt. Turvavööpingutid võivad

rakenduda ka kinnitamata turvavööde korral.

Teatava raskusastmega külgkokkupõrke korral pingutatakse automaatselt

kokkupõrkepoolne turvavöö.

Kergete frontaalkokkupõrgete, külg- ja tagantkokkupõrgete, rullumise ja väi-

keste mõjuvate jõududega õnnetusjuhtumite korral turvavööpingutid ei raken-

du.

TÄHELEPANU

■

Kõiki turvavööpingutussüsteemi juures tehtavaid töid, samuti muude re-

monttööde korral vajalikku süsteemi osade eemaldamist ja paigaldamist to-

hib ainult eriala-ettevõtetes teha lasta.

■

Süsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks. Turvavöö-

pingutite rakendumise järel tuleb kogu süsteem välja vahetada.

Juhis

■

Turvavööpingutite rakendumisel tekib suits. See ei viita auto süttimisele.

■

Auto või turvavööpingutite süsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida si-

seriiklikke seadussätteid. Need eeskirjad on ŠKODA hoolduspartneritele teada

ja seal antakse selle kohta ka põhjalikku teavet.

Turvapadjasüsteem

Turvapadjasüsteemi kirjeldus



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Süsteemi kirjeldus 14

Turvapadja rakendumine 14

TÄHELEPANU

■

Turvapadja parim võimalik kaitsetoime saavutatakse ainult koostöös

kinnitatud turvavööga.

■

Turvapadi ei asenda turvavööd, vaid on sõiduki kogu passiivse turvakont-

septsiooni üks osa.

■

Et autosviibijaid turvapatjade rakendumisel võimalikult mõjusalt kaitsta,

peavad esiistmed olema vastavalt kasvule õigesti seatud » Lehekülg 7, Õi-

ge ja turvaline isteasend.

■

Kui Te ei ole kinnitanud turvavööd, liiga kaugele ettepoole nõjatute või

vales asendis istute, on Teie vigastumisrisk õnnetusjuhtumi korral suurem.

TÄHELEPANU

Märkused turvapadjasüsteemi käsitsemise kohta

■

Tõrke esinemise korral tuleb lasta turvapadjasüsteemi kohe mõnes eriala-

ettevõttes kontrollida. Muidu on oht, et turvapadjad õnnetusjuhtumi korral

ei rakendu.

■

Turvapadjasüsteemi osi ei tohi mitte mingil viisil muuta.

■

Kõiki töid turvapatjade juures, samuti süsteemi osade eemaldamist ja pai-

galdamist seoses muude remonditöödega (näiteks rooliratta mahavõtmine)

tohib teha ainult eriala-ettevõtetes.

■

Mitte kunagi ei tohi võtta ette muudatusi eesmise põrkeraua või kere juu-

res.

■

Keelatud on manipuleerida turvapadjasüsteemi osadega, sest see võib

põhjustada turvapatjade rakendumise.

■

Turvapadjasüsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks.

Turvapadja rakendumise järel tuleb turvapadjasüsteem välja vahetada.

13

Turvapadjasüsteem

Süsteemi kirjeldus

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 13.

Turvapadjasüsteemi talitlusseisundit näidatakse märgulambiga



näidikuplo-

kis » Lehekülg 35.

Kui turvapadjad rakenduvad, täituvad nad gaasiga ja rulluvad lahti.

Turvapadja täitumisel eraldub hallikasvalget või punast kahjutut gaasi. See on

täiesti normaalne ja ei viita sõiduki süttimisele.

Turvapadjasüsteemi koosneb (olevalt auto varustusest) järgmistest

moodulitest

›

Elektrooniline juhtseade

›

Esiturvapadi juhile ja kaassõitjale » Lehekülg 15.

›

Külgturvapadjad » Lehekülg 16.

›

Turvakardinad » Lehekülg 16.

›

Turvapadja märgulamp näidikuplokis » Lehekülg 35.

›

Kaasõitja esiturvapadja võtmega pööratav lüliti » Lehekülg 18.

›

Kaassõitja esiturvapadja välja-/sisselülitamise märgulamp armatuurlaua kes-

kosas » Lehekülg 18.

Juhis

■

Turvapadjasüsteem on kogu oma eluea jooksul hooldusvaba.

■

Auto müümisel tuleb komplektne juhendmaterjalide mapp ostjale kaasa an-

da. Pidage silmas, et väljalülitatud kaassõitjapoolse turvapadja korral kuuluvad

sinna juurde ka selle kohta käivad alusdokumendid!

■

Auto või turvapadjasüsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida siseriiklikke

seadussätteid.

Turvapadja rakendumine

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 13.

Turvapadja täitumine toimub suure kiirusega, sekundi murdosa jooksul, või-

maldamaks õnnetusjuhtumi korral lisakaitset.

Turvapadjasüsteem on töövalmis ainult sisselülitatud süüte korral.

Erilistes õnnetusolukordades võivad mitmed turvapadjad üheaegselt rakendu-

da.

Kergete frontaal- ja külgkokkupõrgete, tagantpõrgete, auto ümbermineku või

rullumise korral turvapadjad ei rakendu.



Rakendumisfaktorid

Igasuguste olukordadega sobivaid turvapadjasüsteemi rakendustingimusi ei

saa üheselt määrata. Oluline osa on siin näiteks sellel, millised on kokkupõrkes

osaleva eseme omadused (kõva/pehme), kohtumisnurk, auto kiirus jne.

Turvapadjasüsteemi rakendumise määrab kokkupõrkel tekkiva aeglustuse

käik. Juhtseade analüüsib kokkupõrke käiku ja rakendab vastava turvasüstee-

mi.

Kui kokkupõrke käigus tekkinud ja mõõdetud aeglustus on juhtseadmes leidu-

vast referentsväärtusest väiksem, siis turvapadjad ei rakendu, kuigi sõiduk

võib õnnetuse tagajärjel tugevalt deformeeruda.

Tugevatel frontaalkokkupõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Juhi esiturvapadi.

›

Kaassõitja esiturvapadi.

Tugevatel külgkokkupõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Õnnetusepoolne eesmine külgturvapadi.

›

Õnnetusepoolne turvakardin.

Turvapadja rakendumisega õnnetusjuhtumi korral:

›

süttib sisevalgustus (kui sisevalgustuse lüliti on uksekontaktiasendis);

›

lülitatakse sisse ohutuli;

›

avatakse kõigi uste lukud;

›

katkestatakse kütuse juurdevool mootorisse.

Ülevaade turvapatjadest



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Esiturvapadjad

15

Külgturvapadjad 16

Turvakardinad 16

14

Turvalisus

Esiturvapadjad

Joonis 8 Juhi esiturvapadi roolirattas / Kaassõitja esiturvapadi armatuur-

lauas

Joonis 9 Turvaline kaugus roolirattast / Gaasiga täidetud turvapadjad

Esiturvapatjade süsteem pakub täiendavat kaitset juhi ja kaassõitja pea- ning

rinnapiirkonnale raskemate frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumite korral .

Juhi esiturvapadi asub roolirattas » Joonis 8 -



.

Kaassõitja esiturvapadi asub armatuurlauas panipaiga kohal » Joonis 8 -



.

Kui turvapadjad rakenduvad, rullitakse nad lahti juhi ja kaassõitja ette » Joo-

nis 9 -



. Sukeldumisel täispuhutud turvapatja sumbub esiistmetel istujate et-

teliikumine ja vähenevad pea ning ülakeha vigastumisvõimalused.

TÄHELEPANU

Märkused õige isteasendi kohta

■

Juhil ja kaassõitjal on oluline hoiduda roolirattast või armatuurlauast vä-

hemalt 25 cm kaugusele

A

» Joonis 9. Väiksema vahemaa korral ei saa tur-

vapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik! Lisaks peavad esiistmed ja

peatoed olema alati kasvule vastavalt õigesti seatud.

■

Rakendumisel arendab turvapadi suurt jõudu, mistõttu võivad ebakor-

rektse istmeseade või isteasendi korral tekkida vigastused.

■

Esiistmetel istujate ja turvapatjade mõjupiirkonna vahel ei tohi olla teisi

isikuid, loomi või esemeid.

TÄHELEPANU

Esiturvapadi ja laste sõidutamine

■

Mitte kunagi ei tohi sõidutada lapsi auto esiistmel ilma turvamata. Kui tur-

vapadjad õnnetusjuhtumi korral rakenduvad, võidakse lapsi raskelt või sur-

mavalt vigastada!

■

Kui kasutatakse kaassõitjaistmel lasteistet, kus last sõidutatakse seljaga

sõidusuunas, tuleb kaassõitja esiturvapadi tingimata välja lülitada » Lehe-

külg 17, Turvapatjade väljalülitamine. Kui seda ei tehta, võib laps saada

kaassõitja esiturvapadja rakendumisel raskeid või surmavaid vigastusi. Las-

te sõidutamisel kaassõitjaistmel tuleb täita lasteistmete kasutamise kohta

käivaid siseriiklikke seadussätteid.

TÄHELEPANU

Üldised märkused

■

Rooliratast ja kaassõitjapoolsel armatuurlaual paikneva turvapadjamoo-

duli pealispinda ei tohi katta, sinna kleebiseid kinnitada või muul viisil töö-

delda. Neid detaile võib puhastada ainult kuiva või veega niisutatud lapiga.

Turvapadjamoodulite katetele või nende vahetusse lähedusse ei tohi pai-

galdada mitte mingisuguseid osi, nt topsihoidjat, telefonihoidikut vms.

■

Mitte kunagi ei tohi asetada armatuurlauale esemeid kaassõitja turvapad-

ja pinnale.

Juhis

■

Juhi esiturvapadjaga varustatud autodel on roolirattal kiri .

■

Kaassõitja esiturvapadjaga varustatud autodel on kaassõitjapoolsel arma-

tuurlaual kiri



.

15

Turvapadjasüsteem

Külgturvapadjad

Joonis 10 Külgturvapadja paiknemiskoht juhiistmes / Gaasiga täidetud

külgturvapadi

Külgturvapadjasüsteem pakub tugevate külgkokkupõrgete korral täiendavat

kaitset autosviibijate ülakehapiirkonnale (rind, kõht, vaagen).

Külgturvapadjad paiknevad esiistmete seljatoepolstris » Joonis 10 -



.

Külgturvapatjade » Joonis 10 -



rakendumisel rakendub vastaval küljel auto-

maatselt ka turvakardin ja turvavööpinguti.

Sukeldumisel täispuhutud turvapatja sumbuvad autosviibijatele mõjuvad koor-

mused ja väheneb kogu ülakeha (rinna, kõhu ja vaagnapiirkonna) uksepoolse

külje vigastumisrisk.

TÄHELEPANU

Märkused õige isteasendi kohta

■

Teie pea ei tohi mitte kunagi olla külgturvapadja väljumispiirkonnas. Õn-

netusjuhtumi korral võidakse Teid sel puhul raskesti vigastada. See käib

eriti ilma sobiva turvaistmeta sõitvate laste kohta » Lehekülg 20, Laste

turvalisus ja külgturvapadi.

■

Isikute ja turvapatjade mõjupiirkonna vahel ei tohi olla teisi isikuid, loomi

ega esemeid. Ustele ei tohi kinnitada mitte mingeid tarvikuid, nagu nt joo-

gihoidikuid vms.

■

Kui lapsed sõidu ajal vales asendis istuvad, on nende vigastumisoht õnne-

tusjuhtumi korral suurem. See võib põhjustada raskeid vigastusi » Lehekülg

19, Lasteiste.

TÄHELEPANU

■

Autos olevatele riideriputuskonksudele võib riputada ainult kergeid riietu-

sesemeid. Riiete taskutes ei tohi olla raskeid või teravaservalisi esemeid.

■

Istmete seljatugedele ei tohi rakendada suuri jõude, nagu tugevad löögid,

pealeastumine jms, kuna see võib süsteemi vigastada. Külgturvapadjad või-

vad sellisel juhul mitte rakenduda!

■

Juhi- ja kaassõitjaistmel ei tohi tarvitada istme- või kaitsekatteid, mis ei

ole sõnaselgelt ŠKODA poolt kasutamiseks lubatud. Kuna turvapadi väljub

istme seljatoest, mõjutaksid kasutamiseks mittelubatud istme- või kaitse-

katted oluliselt külgturvapatjade kaitsetoimet.

■

Originaalistmekatendi kahjustused külgturvapadjamoodulite piirkonnas

tuleb kohe mõnes eriala-ettevõttes kõrvaldada lasta.

■

Esiistmete turvapadjamoodulitel ei tohi olla vigastusi, lõhesid või süga-

vaid kriimustusi. Vägivaldne avamine ei ole lubatud.

Juhis

Külgturvapatjadega varustatud autodel on esiistmete seljatugedel kleebis kir-

jaga .

Turvakardinad

Joonis 11 Turvakardina paigalduskoht / Gaasiga täidetud turvakardin

Turvakardinate süsteem pakub raskemate külgkokkupõrgete korral autosviibi-

jate pea- ja kaelapiirkonnale täiendavat kaitset.

Turvakardinad paiknevad mõlemal pool auto siseruumis uste kohal » Joonis 11 -



.

Külgkokkupõrke korral rakendub kokkupõrkepoolsel küljel turvakardin koos

vastava külgturvapadja ja turvavavööpingutiga.



16

Turvalisus

Rakendumisel katab turvakardin esi- ja tagauste akendepiirkonna ning ukse-

posti piirkonna » Joonis 11 - .

Pea põrkumist vastu siseruumi detaile summutab gaasiga täitunud turvakar-

din. Lisaks vähendatakse peale mõjuva koormuse vähenemise ja pea liikumise

väiksema ulatuse tõttu ka kaelale mõjuvat koormust.

TÄHELEPANU

■

Turvakardinate vaba täitumise tagamiseks ei tohi turvakardinate välju-

mispiirkonnas olla mitte mingeid esemeid.

■

Autos olevatele riideriputuskonksudele võib riputada ainult kergeid riietu-

sesemeid. Riiete taskutes ei tohi olla raskeid või teravaservalisi esemeid. Li-

saks ei tohi riiete riputamisel kasutada riidepuid.

■

Selleks mitte ettenähtud tarvikute paigaldamine turvakardinate piirkonda

võib turvakardinate rakendumisel nende kaitsetoimet oluliselt mõjutada.

Rakendunud turvakardinate täitumisel võidakse mõnel juhul paisata paigal-

datud tarvikute osi auto siseruumi ja niiviisi vigastada autosviibijaid » Lehe-

külg 116.

■

Päikesekaitseid ei tohi pöörata külgakende poole turvakardinate mõju-

piirkonda, kui nendele on kinnitatud esemeid, nagu näiteks pastapliiats.

Turvakardinate rakendumisel võib see vigastada autosviibijaid.

■

Istuvate isikute ja turvapatjade mõjupiirkonna vahel ei tohi olla teisi isi-

kuid, loomi ega esemeid. Lisaks ei tohi autosviibijad sõidu ajal pead aknast

välja pista ja käsi või käsivarsi aknast väljas hoida.

Juhis

Turvakardinatega autodel on B-piilari vooderdusel kiri .

Turvapatjade väljalülitamine



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Turvapatjade väljalülitamine

17

Kaassõitja esiturvapadja väljalülitamine 18

Turvapatjade väljalülitamine

Turvapatjade väljalülitamine on ette nähtud ainult nt järgmistel juhtudel.

›

Kui peate kasutama kaassõitjaistmel lasteistet, kus laps istub seljaga sõidu-

suunas (mõnes riigis erinevate siseriiklike seadussätete tõttu näoga sõidu-

suunas) » Lehekülg 19, Laste turvaline sõidutamine.

›

Kui vaatamata korrektsele juhiistme asendile ei saa tagada rooliratta kesko-

sa ja rinnaku vahelist kaugust vähemalt 25 cm.

›

Kui kehalise puude tõttu on rooliratta piirkonda vaja paigaldada eriseadiseid.

›

Kui lasete paigaldada autosse muud istmed (näiteks ilma külgturvapatjadeta

ortopeedilised istmed).

Kaassõitja turvapatja saab välja lülitada võtmega pööratava lülitiga » Lehekülg

18.

Soovitame lasta vajadusel muud turvapadjad välja lülitada mõnel ŠKODA hool-

duspartneril.

Turvapadjasüsteemi jälgimine

Turvapadjasüsteemi toimimisvalmidust jälgitakse elektrooniliselt ka siis, kui

mõni turvapadi on välja lülitatud.

Turvapadi on välja lülitatud diagnostikaseadme abil

›

Märgulamp



süttib pärast süüte sisselülitamist u 4 sekundiks ja vilgub see-

järel veel u 12 sekundit.

Kaassõitja esiturvapadi on välja lülitatud kindalaekas paikneva võtmega pöö-

ratava lülitiga

›

Süüte sisselülitamise järel süttib märgulamp



u 3 sekundiks.

›

Süüte sisselülitamise järel süttib märgulamp





3

» Joonis 12

leheküljel 18.

Juhis

■

Järgida tuleb turvapadja väljalülitamist käsitlevaid siseriiklikke seadussätteid.

■

ŠKODA hoolduspartneri juures saate teada, kas ja millised turvapadjad võib ja

tuleb Teie autos siseriiklike seadussätete põhjal välja lülitada.

17

Turvapadjasüsteem

Kaassõitja esiturvapadja väljalülitamine

Joonis 12 Kaassõitja esiturvapadja võtmega pööratav lüliti / Kaassõitja

esiturvapadja välja-/sisselülitamise märgulamp

Võtmega pööratava lülitiga lülitatakse välja ainult kaassõitja esiturvapadi.

Väljalülitamine

›

Süüde välja lülitada.

›

Avada kaassõitjapoolne panipaik.

›

Raadio-võtme korral võtmekeel täielikult välja pöörata » .

›

Lükata võti ettevaatlikult lõpuni võtmega pööratava lüliti pilusse.

›

Pöörata võtmega pööratava lüliti pilu ettevaatlikult asendisse

2

» Joonis 12

OFF.

›

Eemaldada võti võtmega pööratava lüliti pilust » .

›

Sulgeda kaassõitjapoolne panipaik.

›

Kontrollida, kas sisselülitatud süüte korral jääb turvapadja märgulamp arma-

tuurlaua keskosas

3





1)

kirjaga











põlema.

Sisselülitamine

›

Süüde välja lülitada.

›

Avada kaassõitjapoolne panipaik.

›

Raadio-võtme korral võtmekeel täielikult välja pöörata » .

›

Lükata võti ettevaatlikult lõpuni võtmega pööratava lüliti pilusse.

›

Pöörata võtmega pööratava lüliti pilu ettevaatlikult asendisse

1

» Joonis 12

ON.

›

Eemaldada võti võtmega pööratava lüliti pilust » .

›

Sulgeda kaassõitjapoolne panipaik.

›

Kontrollida, kas süüte sisselülitamise järel on turvapadja märgulamp arma-

tuurlaua keskosas

3

  kirjaga      kustunud.

TÄHELEPANU

■

Selle eest, kas turvapadi on välja või sisse lülitatud, vastutab autojuht.

■

Turvapadi lülitada välja ainult väljalülitatud süütega! Vastasel korral võib

tekkida viga turvapatjade väljalülitamissüsteemis.

■

Kui märgulamp





vilgub, siis kaassõitja turvapadi ei rakendu õnnetus-

juhtumi korral! Turvapadjasüsteemi tuleb lasta viivitamatult mõnes eriala-

ettevõttes kontrollida.

■

Sõidu ajaks mitte jätta võtit võtmega pööratavasse lülitisse.

■

Raputuste tõttu võib võti pilus pöörduda ja turvapadja sisse lülitada!

■

Turvapadi võib siis õnnetusjuhtumi korral ootamatult rakenduda - on vi-

gastumis- või eluoht!

ETTEVAATUST

Ebapiisavalt väljapööratud võtmekeel võib võtmega pööratavat lülitit vigasta-

da!

1)

Märgulamp , süttib süüte sisselülitamisel mõneks sekundiks, kustub siis u 1 sekundiks ja süttib

uuesti.

18

Turvalisus

Leht laadib ...

SKODA Rapid Spaceback NH 05-2014 Omaniku manuaal

SKODA Rapid Spaceback NH 05-2014 Omaniku manuaal

Seotud paberid