SKODA Superb 3T 05-2014 Omaniku manuaal

SIMPLY CLEVER

ŠKODA Superb

Kasutusjuhend

Selle kasutusjuhendi ülesehitus (selgitused)

Et lihtsustada vajaliku informatsiooni otsimist ja kasutamist, on see kasutusju-

hend koostatud süstemaatiliselt.

Peatükid, sisukord ja märksõnaloend

Selle kasutusjuhendi tekst on jagatud suhteliselt lühikesteks lõikudeks, mis on

koondatud ülevaatlikeks peatükkideks. Aktuaalne peatükk on alati nimetatud

parempoolse lehekülje allservas.

Peatükkide järgi koostatud sisukord ja üksikasjaline märksõnaloend kasutusju-

hendi lõpus aitavad Teil soovitud teavet kiiresti leida.

Suunamäärangud

Kõik suunamäärangud, nagu „vasakul“, „paremal“, „ees“, „taga“ on antud auto

sõidusuuna suhtes.

Ühikud

Väärtused antakse meetermõõdustikus.

Sümbolite selgitus

 Tähistab viidet olulist informatsiooni sisaldavale lõigule ja ohutusjuhis-

tele peatüki raames.

 Tähistab lõigu lõppu.

 Tähistab lõigu jätkumist järgmisel leheküljel.

 Tähistab olukordi, mille puhul tuleb auto võimalikult kiiresti peatada.

® Tähistab registreeritud kaitsemärki.

 Tähistab MAXI DOT-ekraanil kuvatud tekste.

 Tähistab segmentekraanil kuvatud tekste.

Näidud ekraanil

Selles kasutusjuhendis kasutatakse, kui ei ole teisiti nimetatud, ekraanikuvaks

näitusid MAXI DOT-ekraanil.

Märkused

TÄHELEPANU

Kõige olulisemad märkused on tähistatud pealkirjaga TÄHELEPANU. Need

TÄHELEPANU-märkused juhivad Teie tähelepanu tõsisele õnnetus- või vi-

gastumisohule.

ETTEVAATUST

Ettevaatust-märkus juhib Teie tähelepanu Teie auto võimalikule kahjustamisele

(nt käigukasti kahjustamine) või juhib Teie tähelepanu üldistele õnnetusohtude-

le.

Keskkonda puudutav märkus

Keskkonna-märkus juhib Teie tähelepanu keskkonnakaitsele. Siit leiate Te näi-

teks nõuandeid kütusetarbe vähendamiseks.

Juhis

Tavaline märkus juhib Teie tähelepanu auto kasutamist puudutavale olulisele

teabele.



3T0012739AG

Eessõna

Te otsustasite soetada omale ŠKODA, täname Teid südamlikult usalduse eest.

Te saite omale moodsaima tehnikaga ja rikkaliku varustusega sõiduki. Lugege palun seda kasutusju-

hendit hoolikalt, sest sellele kasutusjuhendile vastav käitumine on auto õige kasutamise eelduseks.

Võimalike küsimustega oma auto kohta pöörduge mõne ŠKODA partneri poole.

Soovime Teile palju rõõmu oma uuest ŠKODAst ja head sõidulusti.

Teie ŠKODA AUTO a.s. (allpool ainult ŠKODA või tootja)



Kasutatud mõisted

Autoga kaasasolevates juhendmaterjalides kasutatakse järgmisi mõisteid, mis

puudutavad Teie auto hooldamist.

›

„Eriala-ettevõte“ - töökoda, mis teostab erialaselt ŠKODA marki autode hool-

dust Eriala-ettevõte võib olla nii ŠKODA partner, ŠKODA hoolduspartner kui

ka sõltumatu töökoda.

›

„ŠKODA hoolduspartner“ - töökoda, mis on lepinguliselt autoriseeritud tootja

ŠKODA AUTO a.s. või selle müügipartneri poolt ŠKODA marki autode hooldus-

tööde teostamiseks ja ŠKODA originaaldetailide müümiseks.

›

„ŠKODA partner“ - ettevõte, mis on ŠKODA AUTO a.s. või selle müügipartneri

poolt autoriseeritud ŠKODA marki autode müümiseks ja võimalikult nende

hooldamiseks, kasutades ŠKODA originaaldetaile ningŠKODA originaaldetaili-

de müümiseks.

Kasutusjuhend

See kasutusjuhend kehtib nii kõigile auto kerevariantidele kui ka juurdekuulu-

vatele mudelivariantidele.

Kirjeldatakse kõiki võimalikke varustusvariante, ilma neid erivarustusena, mu-

delivariandina või turust oleneva varustusena tähistamata.

Seega ei pruugi Teie autos olla kõiki varustuse komponente, mida on selles

kasutusjuhendis kirjeldatud.

Teie auto varustuse maht on määratud Teie auto ostulepinguga. Lähemat tea-

vet saate ŠKODA partnerilt, kelle käest Te auto ostsite.

Joonised võivad väheolulistes detailides Teie autost erineda, neid tuleb võtta

üldise informatsioonina.

Täiendav teave (kehtib Venemaal)

Täielik kasutusloa number liiklusvahendina kasutamiseks on toodud auto do-

kumentides.

Pidurivedelik 183

Auto aku 184

Rattad 188

Veljed ja rehvid 188

Talvine režiim 193

Omaabi

Avariivarustus ja omaabi 195

Avariivarustus 195

Rattavahetus 196

Rehviremont 199

Käivitusabi 201

Auto pukseerimine 203

Raadio-kaugjuhtimispult 205

Lukkude hädaavamine/hädalukustamine 206

Lükand-/tõstekatuseluugi hädakäsitsemine 207

Klaasipuhasti harjade vahetamine 208

Kaitsmed ja hõõglambid 209

Kaitsmed 209

Hõõglambid 213

Tehnilised andmed

218

Auto andmed 218

Märksõnade loend

4

Sisukord

Kasutatud lühendid

Lühend Tähendus

1/min mootori pöörete arv minutis

ABS blokeerimisvastane süsteem

AF mitmeotstarbelised sõidukid

AFS kohanduvad esilaternad

AK automaatkäigukast

APN Access Point Name - Wi-Fi-ühenduse ühendamispunkti nimi

ASR veojõukontroll

CO

2

pääst, g/

km

süsinikdioksiidi pääst grammides läbisõidukilomeetri kohta

DPF diislikübemefilter

DSG automaatne topeltsiduriga käigukast

DSR aktiivne roolimistugi

EDS elektrooniline diferentsiaalilukustus

ECE Euroopa Majanduskomisjon

EPC mootori elektroonika kontroll

ESC stabiliseerimiskontroll

EL Euroopa liit

FSI kihiline bensiini otsesissepritse

GSM

Groupe Spécial Mobile - kõne ja andmete ülekandmise mo-

biilsete seadmete digitaalne võrk

HFP

Hands-free profile - mobiilse seadme ühendamine blue-

tooth

®

-profiili abil

kW kilovatt, mootori võimsuse mõõtühik

KK käsikäigukast

MFA multifunktsioon-näidik

N1 ainult või peamiselt kaubaveoks konstrueeritud kaubik

Nm njuutonmeeter, mootori pöördemomendi mõõtühik

Personal Identification Number - personaalne identifitseeri-

misnumber elektrooniliste seadmete ühendamiseks blue-

tooth

®

või Wi-Fi abil

Lühend Tähendus

rSAP Remote SIM Access Profile - SIM-andmete kaugülekandmine

SSP

Simple Security Pairing - kahe seadme ühendamine blue-

tooth

®

-profiili abil

TDI CR

turboülelaaduri ja ühistoru-sissepritsesüsteemiga (common

rail) diiselmootor

TDI PD

turboülelaaduri ja pump-düüsi sissepritsesüsteemiga diisel-

mootor

TSA autorongi stabiliseerimine

TSI turboülelaaduri ja otsesissepritsega bensiinimootor

UMTS

Universal Mobile Telecommunication System - GSM-võrgu

järgmine arenguaste (3G)

Wi-Fi

Wireless Local Area Network - elektrooniliste seadmete juht-

meteta ühendus andmete ülekandmiseks (WiFi)

5

Kasutatud lühendid

Turvalisus

Passiivne turvalisus

Üldised märkused

 Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Iga sõidu eel

6

Sõidu turvalisus 6

Turvavarustus 6

Sellest lõigust leiate olulist teavet, nõuandeid ja märkusi passiivse turvalisuse

kohta Teie sõidukis.

Me oleme siia kokku kogunud kõik, mida Te näiteks turvavööde, turvapatjade,

lasteistmete ja laste turvalisuse kohta teadma peaksite.

TÄHELEPANU

■

Selles peatükis leidub autojuhile ja tema kaassõitjatele olulist teavet sõi-

duki käsitsemiseks.

■

Täiendavat informatsiooni Teie ja Teie kaassreisijate ohutuse kohta lei-

dub ka selle kasutusjuhendi järgmistes peatükkides.

■

Kõik juhendmaterjalid peavad alati autos kaasas olema. Seda eriti juhul,

kui annate auto kasutada teistele isikutele või müüte.

Iga sõidu eel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 6.

Omaenese ja kaassõitjate turvalisuse huvides pange iga sõidu eel tähele järg-

misi punkte:

Kontrollida, et auto valgustusseadmed ja suunatuled töötaksid laitmatult.

Kontrollida klaasipuhasti talitlust ja klaasipuhasti harjade seisundi laitma-

tust.

Kontrollida, et kõik aknaklaasid võimaldavad selget ja head väljavaadet.

Seada tahavaatepeegel nii, et oleks tagatud vaade tagasisuunas.

Kontrollida, et peeglid ei ole kaetud.

Kontrollida rehvirõhku.





Kontrollida mootoriõli, pidurivedeliku ja jahutusvedeliku taset.

Kinnitada kindlalt kaasavõetud pakid.

Mitte ületada lubatud teljekoormusi ja lubatud täismassi.

Sulgeda kõik uksed ja kapott ning pakiruumi kaas.

Kontrollida, et ükski ese ei takistaks pedaalide kasutamist.

Kaitsta lapsi sobiva lasteistme ja õigesti kinnitatud turvavööga » Lehekülg

20, Laste turvaline sõidutamine.

Võtta õige isteasend » Lehekülg 7, Õige ja turvaline isteasend. Nõuda

kaasreisijatel õige isteasendi võtmist.

Sõidu turvalisus

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 6.

Autojuhina vastutate nii enese kui oma kaasreisijate eest. Mõjutades sõidu

turvalisust ohustate nii ennast kui teisi liiklusest osavõtjaid.

Seetõttu tuleb silmas pidada järgmisi juhiseid.

Mitte lasta oma tähelepanu, näiteks kaassõitjate või telefonikõneluse

poolt, liiklusolukorralt kõrvale juhtida.

Mitte kunagi ei tohi juhtida autot, kui Teie juhtimisvõime on vähenenud

näiteks arstirohtude, alkoholi või uimastite tõttu.

Täita liikluseeskirja ja mitte ületada lubatud sõidukiirust.

Sobitada sõidukiirus tee seisundi ja liiklus- ning ilmastikuoludega.

Teha pikkade sõitude puhul korrapäraselt puhkepause - hiljemalt iga kahe

tunni järel.

Turvavarustus

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 6.

Alljärgnev loetelu sisaldab osa Teie autos leiduvast turvavarustusest.

›

Kolmepunkti-rullturvavööd kõigil istekohtadel.

›

Turvavöö jõupiirikud esi- ja äärmistel tagaistmetel.

›

Turvavööpingutid esi- ja äärmistel tagaistmetel.

›

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel.

›

Esiturvapadi juhile ja kaassõitjale.

›

Juhi põlve-turvapadi.

›

Eesmised külgturvapadjad.

›

Tagumised külgturvapadjad.

›

Turvakardinad.











6

Turvalisus

›

ISOFIX süsteemiga lasteistmete kinnituspunktid.

›

TOP TETHER süsteemiga lasteistmete kinnituspunktid.

›

Seatava kõrgusega peatoed.

›

Seatav roolisammas.

Nimetatud turvavarustus töötab koos, et Teid ja kaassõitjaid õnnetusjuhtumi-

te korral parimal võimalikul viisil kaitsta.

Sellest turvavarustusest pole Teile ega kaasreisijatele kasu, kui võtate vale is-

teasendi või ei sea ega kasuta seda varustust õigesti.

Korrakohaselt kinnitamata turvavööde puhul võivad õnnetusjuhtumi korral vi-

gastusi põhjustada ka rakendunud turvapadjad.

Õige ja turvaline isteasend



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Juhi õige isteasend

7

Rooliratta asendi seadmine 8

Kaassõitja õige isteasend 8

Tagaistmetel sõitjate õige isteasend 9

Vale isteasendi näited 9

TÄHELEPANU

■

Autosviibijate võimalikult mõjusaks kaitsmiseks peavad esiistmed ja kõik

peatoed olema alati vastavalt kasvule seatud ning turvavöö alati õigesti

kinnitatud.

■

Kõik autosviibijad peavad õigesti kinnitama istekoha juurde kuuluva tur-

vavöö. Lapsi tuleb kaitsta sobiva hoidesüsteemiga » Lehekülg 20, Laste

turvaline sõidutamine.

■

Vale isteasend põhjustab autosviibijate eluohtlikke vigastusi, kui raken-

duv turvapadi neid tabab.

■

Kui tagaistmetel sõitjad ei ole õiges isteasendis, suureneb turvavöö vale

asetuse tõttu vigastumisrisk.

■

Sõidu ajal ei tohi istmete seljatoed olla liigselt tagasi kallutatud, sest see

mõjutab tugevalt turvavöö ja turvapadjasüsteemi toimet - on vigastumi-

soht!

Juhi õige isteasend

Joonis 1 Juhi õige isteasend / Õigesti seatud peatugi

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 7.

Teie turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi korral tu-

leb järgida järgmisi juhiseid.

Juhiiste seada pikisuunas nii, et pedaale saab kergelt kõverdatud jalgade-

ga põhjani vajutada.

Põlve-turvapadjaga varustatud autodel seada juhiiste pikisuunas nii, et jal-

gade kaugus

B

armatuurlauast on põlve-turvapadja kohal vähemalt 10

cm » Joonis 1.

Istme seljatugi seada nii, et kergelt kõverdatud kätega saaks puudutada

rooliratta kõige kõrgemat punkti.

Rooliratas seada nii, et rooliratta ja rinnaku vaheline kaugus

A

oleks vä-

hemalt 25 cm » Joonis 1. Rooliratta seadmine » Lehekülg 8, Rooliratta

asendi seadmine.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

C

» Joonis 1.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 10.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 78.







7

Passiivne turvalisus

TÄHELEPANU

■

Enne sõidu alustamist võtta õige isteasend ja säilitada seda sõidu kestel.

Nõuda ka oma kaasreisijatelt iga sõidu eel õige isteasendi võtmist ja selle

säilitamist sõidu kestel.

■

Kaugus roolirattast peab olema vähemalt 25 cm ja jalgade kaugus arma-

tuurlauast põlve-turvapadja piirkonnas vähemalt 10 cm. Väiksema vahemaa

korral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!

■

Hoida rooliratast sõidu ajal mõlema käega selle välisservast „kella 9“ ja

„kella 3“ asendist. Mitte kunagi ei tohi hoida rooliratast, haarates „kella 12“

asendist või mõnel muul viisil (näiteks rooliratta keskkohast või rooliratta

servalt seestpoolt). Sel juhul võidakse juhi turvapadja rakendumisel raskelt

vigastada käsivarsi, käsi ja pead.

■

Hoolitseda selle eest, et jalgaderuumis ei oleks mitte mingeid esemeid,

sest need võivad sõidu- või pidurdusmanöövri korral takerduda pedaalihoo-

vastikku. Siis ei saaks enam vajutada siduripedaali, pidurdada ega gaasi an-

da.

Rooliratta asendi seadmine

Joonis 2

Seatav rooliratas: Hoob roolirat-

ta all

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 7.

Rooliratta asendit saab kõrguse ja kauguse suunas seada.

›

Pöörata rooliratta all olev hoob allapoole » Joonis 2.

›

Seada rooliratas soovitud asendisse (kõrgus- ja pikisuunas).

›

Suruda hoob lõpuni üles.



TÄHELEPANU

■

Rooliratta seadmise hoob peab olema sõidu ajal lukustatud, et rooliratas

ei saaks oma asendit sõidu ajal ootamatult muuta - on õnnetusoht!

■

Rooliratast ei tohi mitte kunagi seada sõidu ajal, vaid ainult seisval sõidu-

kil!

Kaassõitja õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 7.

Kaassõitja turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi kor-

ral tuleb järgida järgmisi juhiseid.

Kaassõitjaiste seada võimalikult tahapoole. Et turvapadi pakuks rakendu-

mise korral parimat võimalikku kaitsetoimet, peab kaassõitja hoiduma ar-

matuurlauast vähemalt 25 cm kaugusele.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

C

» Joonis 1 leheküljel 7.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 10.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 78.

Erandjuhtudel saab kaassõitja turvapatja välja lülitada » Lehekülg 18, Turva-

patjade väljalülitamine.

TÄHELEPANU

■

Kaugus armatuurlauast peab olema vähemalt 25 cm. Väiksema vahemaa

korral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!

■

Jalad hoida sõidu ajal alati jalgaderuumis - mitte kunagi ei tohi asetada

jalgu armatuurlauale, aknast välja või istepindadele. Pidurdusmanöövri või

õnnetusjuhtumi korral suurendab see Teie vigastumisohtu. Vale isteasendi

korral võivad turvapadja rakendumisel tekkida surmavad vigastused!





8

Turvalisus

Tagaistmetel sõitjate õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 7.

Äkkpidurduse või õnnetusjuhtumi korral vigastumisohu vähendamiseks pea-

vad tagaistmetel istujad panema tähele alljärgnevat.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel pea ülao-

saga

C

» Joonis 1 leheküljel 7.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 10.

Laste autosse kaasavõtmisel kasutada sobivat lastehoidesüsteemi » Le-

hekülg 20, Laste turvaline sõidutamine.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 78.

Vale isteasendi näited

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 7.

Turvavöö suurim võimalik kaitsetoime saavutatakse ainult õigesti kinnitatud

turvavööga.

Vale isteasend vähendab oluliselt turvavöö kaitsefunktsioone ja suurendab

turvavöö vale asendi tõttu vigastumisohtu.

Autojuhina vastutate nii enese kui kõigi kaassõitjate, eelkõige laste eest. Mitte

kunagi ei tohi lubada, et keegi võtab sõidu ajal vale isteasendi.

Järgmine loend sisaldab juhiseid, mille eiramine võib põhjustada raskeid vigas-

tusi või surma. Loend ei ole täielik, kuid siiski soovime juhtida Teie tähelepanu

sellele teemale.

Sõidu ajal tuleb järgida järgmisi juhiseid.

Mitte seista.

Mitte tõusta püsti istmetele.

Mitte põlvitada istmetel.

Mitte kallutada istme seljatuge liiga tugevalt tahapoole.

Mitte nõjatuda armatuurlauale.

Mitte lamada tagaistmel.

Mitte istuda ainult istme esiserva piirkonnas.

Mitte istuda küljele suunatult.

Mitte kallutada ennast aknast välja.

Mitte sirutada jalgu aknast välja.









Mitte asetada jalgu armatuurlauale.

Mitte asetada jalgu istmepolstrile.

Mitte võtta kedagi kaasa jalgaderuumis.

Mitte sõita ilma kinnitatud turvavööta.

Mitte viibida pakiruumis.



9

Passiivne turvalisus

Turvavööd

Turvavöö kasutamine



Teema sissejuhatus

Joonis 3

Turvavöö kinnitanud autojuht

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte 11

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine 12

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel 12

Õigesti kinnitatud turvavööd pakuvad õnnetusjuhtumi korral kindlat kaitset.

Nad vähendavad vigastumisohtu ja suurendavad raske õnnetuse korral selle

üleelamisvõimalusi.

Õigesti kinnitatud turvavööd hoiavad sõitjaid õiges isteasendis » Joonis 3.

Turvavööd vähendavad oluliselt liikumisenergiat. LIsaks takistavad nad kont-

rollimatuid liikumisi, mis omakorda võivad raskeid vigastusi kaasa tuua.

Õigesti kinnitatud turvavöödega autosviibijate eelis põhineb suurel määral as-

jaolul, et liikumisenergia hajutatakse turvavöö abil võimalikult optimaalselt.

Liikumisenergia parimat võimalikku vähendamist tagab ka auto esiosa struk-

tuur ja muud Teie sõidukis kasutatavad passiivse turvalisuse meetmed, nagu

näiteks turvapadjasüsteem. Sellega vähendatakse tekkivat energiat ja koos

sellega vigastumisohtu.

Laste sõidutamisel tuleb arvesse võtta erilisi turvalisusaspekte » Lehekülg

20.

TÄHELEPANU

■

Turvavöö tuleb kinnitada iga sõidu eel - ka linnaliikluses! See käib ka ta-

gapingil istujate kohta - on vigastumisoht!

■

Ka rasedad naised peavad alati kinnitama turvavöö. Ainult see tagab veel

sündimata lapsele parima kaitse » Lehekülg 12, Turvavöö kinnitamine ja

vabastamine.

■

Turvavöö suurim kaitsetoime saavutatakse ainult õiges isteasendis » Le-

hekülg 7, Õige ja turvaline isteasend.

■

Esiistmete seljatoed ei tohi olla liigselt tagasi kallutatud, sest siis võib tur-

vavöö oma mõju kaotada.

TÄHELEPANU

Märkused turvavöö õige asetuse kohta

■

Alati tuleb jälgida turvavöö rihma õiget asetust. Valesti asetatud turvavöö

võib ka kergete õnnetusjuhtumite korral vigastusi põhjustada.

■

Turvavöö kõrgus tuleb seada nii, et rinnarihm jookseks üla õlakeskme,

mitte mingil juhul üle kaela.

■

Liiga lõdvalt kinnitatud turvavöö võib põhjustada vigastusi, sest õnnetus-

juhtumi korral liigub Teie keha liikumisenergia mõjul ettepoole ja pidurda-

takse siis äkki turvavööga.

■

Turvavöö ei tohi olla tõmmatud üle kõvade või purunevate esemete (nt

prillid, pastapliiats, võtmekimp jne). Need esemed võivad põhjustada vigas-

tusi.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde käsitsemise kohta

■

Turvavöö rihm ei tohi olla kinni kiilutud või keerdus ega hõõruda vastu te-

ravaid servi.

■

Jälgida, et ukse sulgemisel turvavööd kinni ei kiilutaks.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde õige kasutamise kohta

■

Ühe turvavööga ei tohi mitte kunagi kinnitada kaht inimest (ka väikelap-

si), turvavööd ei tohi kinnitada üle autosviibija süles istuva lapse.

■

Lukukeelt tohib asetada ainult sama istekoha juurde kuuluvasse luku-

pandlasse. Turvavöö vale kinnitamine mõjutab tema kaitsetoimet ja suu-

rendab vigastumisriski.



10

Turvalisus

TÄHELEPANU (järg)

■

Lukukeele juhikut ei tohi ummistada, sest see takistab lukukeele kinnitu-

mist.

■

Mitmekihiline ja avar riietus (näiteks mantel ülikonna peal) mõjutab turva-

vöö laitmatut kinnitamist ja turvavöö toimet.

■

Klemmide või muude esemete kasutamine turvavöö seadmiseks (nt lü-

hendamiseks väiksemakasvuliste isikute korral) on keelatud.

■

Turvavööd tagaistmetel saavad oma ülesannet ainult siis usaldatavalt täi-

ta, kui tagaistme seljatugi on õigesti fikseeritud » Lehekülg 84.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde hooldamise kohta

■

Turvavöö rihm tuleb puhas hoida. Määrdunud rihm võib mõjutada rullimi-

sautomaadi tööd » Lehekülg 174.

■

Turvavöösid ei tohi autost eemaldada ega nende konstruktsiooni mitte

mingil viisil muuta. Ärge proovige turvavööd ise parandada.

■

Turvavööde seisundit tuleb korrapäraselt kontrollida. Kui märgatakse rih-

ma, ühenduskohtade, rullimisautomaadi või lukuosade vigastusi, tuleb see

turvavöö mõnes eriala-ettevõttes asendada lasta.

■

Kahjustatud turvavööd, mida on õnnetusjuhtumi puhul kasutatud ja mis

on seetõttu veninud, tuleb uuendada - kõige parem mõnes eriala-ettevõt-

tes. Lisaks tuleb kontrollida ka turvavööde kinnituskohti.

Juhis

Turvavööde kasutamisel tuleb järgida siseriiklikke seadussätteid.

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte

Joonis 4 Kinnitamata turvavööga juht / Kinnitamata turvavööga sõitja ta-

gaistmel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 10.

Sõiduki liikumisel omandavad nii sõiduk kui reisijad liikumisenergia, niinimeta-

tud kineetilise energia .

Kineetilise energia väärtus oleneb oluliselt auto kiirusest ja auto ning sõitjate

massist. Kiiruse kasvades ja massi suurenedes tuleb õnnetusjuhtumi korral ha-

jutada rohkem energiat.

Olulisem faktor on auto kiirus. Kui näiteks suurendada kiirust 25 km/h kahe-

kordseks, 50 km/h, suureneb liikumisenergia väärtus 4 korda.

Arvamus, et kerge õnnetusjuhtumi korral saab oma keha kätega toetada, on

väär. Isegi väikeste kokkupõrkekiiruste korral on kehale mõjuvad jõud nii suu-

red, et neid kätega vastu võtta ei õnnestu.

Kui Te sõidaksite ka ainult kiirusega 30 - 50 km/h, mõjuvad õnnetusjuhtumi

puhul Teie kehale jõud, mis võivad ületada ühetonnise (1000 kg) massiga keha

raskusjõu.

Nt inimese kaal 80 kg „tõuseb“ kiirusel 50 km/h väärtuseni 4,8 tonni

(4 800 kg).

Frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumi korral paiskuvad kinnitamata turvavöö-

dega autosviibijad ettepoole ja põrkuvad kontrollitamatult vastu sõiduki sise-

ruumi osi, nagu näiteks rooliratas, armatuurlaud, esiklaas » Joonis 4 -



. Mõnel

juhul võidakse Teid koguni autost välja paisata, mille tagajärjeks võivad olla

eluohtlikud või koguni surmavad vigastused.

Ka tagapingil viibijatel on oluline kinnitada turvavöö, sest muidu võivad nad

õnnetusjuhtumi korral paiskuda kontrollitamatult auto siseruumi.

Kinnitamata turvavööga tagapingireisija ei ohusta mitte ainult ennast, vaid ka

esiistmetel istujaid » Joonis 4 -



.



11

Turvavööd

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine

Joonis 5 Turvavöö kinnitamine / vabastamine

Joonis 6 Turvavaöö rinna- ja sülerihma asetus / turvavöö asend rasedatel

naistel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 10.

Kinnitamine

›

Enne turvavöö kinnitamist seada õigesti esiiste ja peatugi » Lehekülg 7.

›

Turvavöö tõmmata lukukeelest haarates aeglaselt üle rinna ja vaagnapiir-

konna.

›

Lukukeel asetada istme juurde kuuluvasse lukupandlasse » Joonis 5 -



, nii

et ta seal kuuldavalt fikseerub.

›

Kontrollida tõmmates, kas lukukeel on lukus korralikult kinnitunud.

Plastnupp rihmal hoiab lukukeele haardevalmis asendis.

Turvavöö kaitsetoime tagamiseks on oluline turvavöö rihma õige asend.



Turvavöö rinnarihm ei tohi mitte kunagi joosta üle kaela, vaid ta peab jooksma

umbes üle õlakeskme ja hästi liibuma ülakehale. Turvavöö sülerihm peab

jooksma üle vaagnapiirkonna, mitte üle kõhu, ja peab alati tugevalt kehale lii-

buma » Joonis 6 -



.

Ka rasedad naised peavad alati kinnitama turvavöö. Ainult see tagab Teie veel

sündimata lapsele parima kaitse.

Rasedatel naistel peab sülerihm toetuma vaagnapiirkonnale võimalikult mada-

lalt, et mitte rõhuda alakehale » Joonis 6 -



.

Vabastamine

Turvavöö vabastada ainult seisva auto korral.

›

Vajutada punast klahvi lukupandlas » Joonis 5 -



, lukukeel hüppab välja.

›

Juhtida vöö käega tagasi, et rihma saaks täielikult rullile kerida ja turvavöö

keerdu ei läheks.

ETTEVAATUST

Turvavöö vabastamisel tuleb jälgida, et lukukeel ei vigastaks uksevooderdust

ega muid siseruumi osi.

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel

Joonis 7

Esiiste: Turvavöö kõrguse sead-

mine.

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 10.

Turvavöö kõrguse reguleerimisega saab turvavöö jooksu õlapiirkonnas kasvule

vastavaks seada.

›

Vajutada pöörderautisele ja nihutada seda soovitud suunas üles- või allapoo-

le » Joonis 7.

›

Seadmise järel proovida turvavööd järsult tõmmates, kas pöörderautis on

kindlalt fikseeritud.



12

Turvalisus

Turvavöö rullimisautomaadid ja turvavööpingutid

 Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Turvavöö rullimisautomaadid

13

Turvavööpingutid 13

Turvavöö rullimisautomaadid

Iga turvavavöö on varustatud rullimisautomaadiga.

Turvavöö aeglasel tõmbamisel on tagatud täielik liikumisvabadus. Turvavöö

äkilisel tõmbamisel blokeeritakse see rullimisautomaadi poolt.

Turvavöö blokeeritakse ka täispidurdamisel, kiirendamisel, allamägesõidul ja

kurvides.

TÄHELEPANU

Kui turvavööd äkilisel tõmbamisel ei blokeerita, lasta seda viivitamatult

kontrollida mõnes eriala-ettevõttes.

Turvavööpingutid

Kinnitatud turvavööga juhi, kaassõitja ja äärmistel tagaistmetel reisijate ohu-

tust suurendavad eesmiste ja tagumiste äärmiste turvavööde rullimisautomaa-

tide turvavööpingutid.

Frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumite korral pingutatakse alates õnnetuse

teatavast raskuseastmest turvavööd automaatselt. Turvavööpingutid võivad

rakenduda ka kinnitamata turvavööde puhul.

Teatava raskusastmega külgkokkupõrke korral pingutatakse automaatselt

kokkupõrkepoolne turvavöö.

Kergete frontaalkokkupõrgete, külg- ja tagantkokkupõrgete, rullumise ja väi-

keste mõjuvate jõududega õnnetusjuhtumite korral turvavööpingutid ei raken-

du.

TÄHELEPANU

■

Kõiki turvavööpingutussüsteemi juures tehtavaid töid, samuti muude re-

monttööde puhul vajalikku süsteemi osade eemaldamist ja paigaldamist to-

hib ainult eriala-ettevõtetes teha lasta.

■

Süsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks. Turvavöö-

pingutite rakendumise järel tuleb kogu süsteem välja vahetada.

Juhis

■

Turvavööpingutite rakendumisel tekib suits. See ei viita auto süttimisele.

■

Auto või turvavööpingutite süsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida si-

seriiklikke seadussätteid. Need eeskirjad on ŠKODA hoolduspartneritele teada

ja seal antakse selle kohta ka põhjalikku teavet.

13

Turvavööd

Turvapadjasüsteem

Turvapadjasüsteemi kirjeldus



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Süsteemi kirjeldus 14

Turvapadja rakendumine 14

TÄHELEPANU

■

Turvapadja parim võimalik kaitsetoime saavutatakse ainult koostöös

kinnitatud turvavööga.

■

Turvapadi ei asenda turvavööd, vaid on sõiduki kogu passiivse turvakont-

septsiooni üks osa.

■

Et autosviibijaid turvapatjade rakendumisel võimalikult mõjusalt kaitsta,

peavad esiistmed olema vastavalt kasvule õigesti seatud » Lehekülg 7, Õi-

ge ja turvaline isteasend.

■

Kui Te ei ole kinnitanud turvavööd, liiga kaugele ettepoole nõjatute või

vales asendis istute, on Teie vigastumisrisk õnnetusjuhtumi korral suurem.

TÄHELEPANU

Märkused turvapadjasüsteemi käsitsemise kohta

■

Tõrke esinemise korral tuleb lasta turvapadjasüsteemi kohe mõnes eriala-

ettevõttes kontrollida. Muidu on oht, et turvapadjad õnnetusjuhtumi korral

ei rakendu.

■

Turvapadjasüsteemi osi ei tohi mitte mingil viisil muuta.

■

Kõiki töid turvapatjade juures, samuti süsteemi osade eemaldamist ja pai-

galdamist seoses muude remonditöödega (näiteks rooliratta mahavõtmine)

tohib teha ainult eriala-ettevõtetes.

■

Mitte kunagi ei tohi võtta ette muudatusi eesmise põrkeraua või kere juu-

res.

■

Keelatud on manipuleerida turvapadjasüsteemi osadega, sest see võib

põhjustada turvapatjade rakendumise.

■

Turvapadjasüsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks.

Turvapadja rakendumise järel tuleb turvapadjasüsteem välja vahetada.

Süsteemi kirjeldus

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 14.

Turvapadjasüsteemi talitlusseisundit näidatakse märgulambiga



näidikuplo-

kis » Lehekülg 37.

Kui turvapadjad rakenduvad, täituvad nad gaasiga ja rulluvad lahti.

Turvapadja täitumisel eraldub hallikasvalget või punast kahjutut gaasi. See on

täiesti normaalne ja ei viita sõiduki süttimisele.

Turvapadjasüsteemi koosneb (olevalt auto varustusest) järgmistest

moodulitest

›

Elektrooniline juhtseade

›

Esiturvapadi juhile ja kaassõitjale » Lehekülg 15.

›

Juhi põlve-turvapadi » Lehekülg 16.

›

Külgturvapadjad » Lehekülg 17.

›

Turvakardinad » Lehekülg 18.

›

Turvapadja märgulamp näidikuplokis » Lehekülg 37.

›

Kaasõitja esiturvapadja võtmega pööratav lüliti » Lehekülg 19.

›

Kaassõitja esiturvapadja välja-/sisselülitamise märgulamp armatuurlaua kes-

kosas » Lehekülg 19.

Juhis

■

Turvapadjasüsteem on kogu oma eluea jooksul hooldusvaba.

■

Auto müümisel tuleb komplektne juhendmaterjalide mapp ostjale kaasa an-

da. Pidage silmas, et väljalülitatud kaassõitjapoolse turvapadja korral kuuluvad

sinna juurde ka selle kohta käivad alusdokumendid!

■

Auto või turvapadjasüsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida siseriiklikke

seadussätteid.

Turvapadja rakendumine

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 14.

Turvapadja täitumine toimub suure kiirusega, sekundi murdosa jooksul, või-

maldamaks õnnetusjuhtumi puhul lisakaitset.

Turvapadjasüsteem on töövalmis ainult sisselülitatud süüte korral.

Erilistes õnnetusolukordades võivad mitmed turvapadjad üheaegselt rakendu-

da.





14

Turvalisus

Kergete frontaal- ja külgkokkupõrgete, tagantpõrgete, auto ümbermineku või

rullumise korral turvapadjad ei rakendu.

Rakendumisfaktorid

Igasuguste olukordadega sobivaid turvapadjasüsteemi rakendustingimusi ei

saa üheselt määrata. Oluline osa on siin näiteks sellel, millised on kokkupõrkes

osaleva eseme omadused (kõva/pehme), kohtumisnurk, auto kiirus jne.

Turvapadjasüsteemi rakendumise määrab kokkupõrkel tekkiva aeglustuse

käik. Juhtseade analüüsib kokkupõrke käiku ja rakendab vastava turvasüstee-

mi.

Kui kokkupõrke käigus tekkinud ja mõõdetud aeglustus on juhtseadmes leidu-

vast referentsväärtusest väiksem, siis turvapadjad ei rakendu, kuigi sõiduk

võib õnnetuse tagajärjel tugevalt deformeeruda.

Tugevatel frontaalkokkupõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Juhi esiturvapadi.

›

Kaassõitja esiturvapadi.

›

Juhi põlve-turvapadi.

Tugevatel külgkokkupõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Õnnetusepoolne eesmine külgturvapadi.

›

Õnnetusepoolne tagumine külgturvapadi.

›

Õnnetusepoolne turvakardin.

Turvapadja rakendumisega õnnetusjuhtumi korral:

›

süttib sisevalgustus (kui sisevalgustuse lüliti on uksekontaktiasendis);

›

lülitatakse sisse ohutuli;

›

avatakse kõigi uste lukud;

›

katkestatakse kütuse juurdevool mootorisse.

Ülevaade turvapatjadest



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Esiturvapadjad

15

Juhi põlve-turvapadi 16

Külgturvapadjad 17

Turvakardinad 18

Esiturvapadjad

Joonis 8 Juhi esiturvapadi roolirattas / Kaassõitja esiturvapadi armatuur-

lauas

Joonis 9 Turvaline kaugus roolirattast / Gaasiga täidetud turvapadjad

Esiturvapatjade süsteem pakub täiendavat kaitset juhi ja kaassõitja pea- ning

rinnapiirkonnale raskemate frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumite korral .

Juhi esiturvapadi asub roolirattas » Joonis 8 -



.

Kaassõitja esiturvapadi asub armatuurlauas panipaiga kohal » Joonis 8 -



.

Kui turvapadjad rakenduvad, rullitakse nad lahti juhi ja kaassõitja ette » Joo-

nis 9 -



. Sukeldumisel täispuhutud turvapatja sumbub esiistmetel istujate et-

teliikumine ja vähenevad pea ning ülakeha vigastumisvõimalused.



15

Turvapadjasüsteem

TÄHELEPANU

Märkused õige isteasendi kohta

■

Juhil ja kaassõitjal on oluline hoiduda roolirattast või armatuurlauast vä-

hemalt 25 cm kaugusele

A

» Joonis 9. Väiksema vahemaa korral ei saa tur-

vapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik! Lisaks peavad esiistmed ja

peatoed olema alati kasvule vastavalt õigesti seatud.

■

Rakendumisel arendab turvapadi suurt jõudu, mistõttu võivad ebakor-

rektse istmeseade või isteasendi korral tekkida vigastused.

■

Esiistmetel istujate ja turvapatjade mõjupiirkonna vahel ei tohi olla teisi

isikuid, loomi või esemeid.

TÄHELEPANU

Esiturvapadi ja laste sõidutamine

■

Mitte kunagi ei tohi sõidutada lapsi auto esiistmel ilma turvamata. Kui tur-

vapadjad õnnetusjuhtumi korral rakenduvad, võidakse lapsi raskelt või sur-

mavalt vigastada!

■

Kui kasutatakse kaassõitjaistmel lasteistet, kus last sõidutatakse seljaga

sõidusuunas, tuleb kaassõitja esiturvapadi tingimata välja lülitada » Lehe-

külg 18, Turvapatjade väljalülitamine. Kui seda ei tehta, võib laps saada

kaassõitja esiturvapadja rakendumisel raskeid või surmavaid vigastusi. Las-

te sõidutamisel kaassõitjaistmel tuleb täita lasteistmete kasutamise kohta

käivaid siseriiklikke seadussätteid.

TÄHELEPANU

Üldised märkused

■

Rooliratast ja kaassõitjapoolsel armatuurlaual paikneva turvapadjamoo-

duli pealispinda ei tohi katta, sinna kleebiseid kinnitada või muul viisil töö-

delda. Neid detaile võib puhastada ainult kuiva või veega niisutatud lapiga.

Turvapadjamoodulite katetele või nende vahetusse lähedusse ei tohi pai-

galdada mitte mingisuguseid osi, nt topsihoidjat, telefonihoidikut vms.

■

Mitte kunagi ei tohi asetada armatuurlauale esemeid kaassõitja turvapad-

ja pinnale.

Juhis

■

Juhi esiturvapadjaga varustatud autodel on roolirattal kiri AIRBAG.

■

Kaassõitja esiturvapadjaga varustatud autodel on kaassõitjapoolsel arma-

tuurlaual kiri AIRBAG.

Juhi põlve-turvapadi

Joonis 10 Turvapadja paigalduskoht / Turvaline kaugus armatuurlauast

Juhi põlve-turvapadi pakub juhi jalgadele piisavat kaitset.

Juhi põlve-turvapadi

A

asub armatuurlaua alumises osas roolisamba all » Joo-

nis 10.

Juhi põlve-turvapadi rakendub koos esiturvapadjaga suurema raskusastmega

frontaalkokkupõrgete puhul.

Sukeldumisel täispuhutud turvapatja sumbub keha etteliikumine ja vähenevad

juhi jalgade vigastumisvõimalused.

TÄHELEPANU

■

Juhiiste seada pikisuunas nii, et jalgade kaugus

B

armatuurlauast on põl-

ve-turvapadja kohal vähemalt 10 cm » Joonis 10. Kui kasvu tõttu ei ole või-

malik seda tingimust täita, tuleb pöörduda eriala-ettevõtte poole.

■

Turvapadjamooduli pealispinda armatuurlaua alaosas roolisamba all ei to-

hi üle kleepida, katta, ega muul viisil töödelda. Seda võib puhastada ainult

kuiva või veega niisutatud lapiga. Turvapadjamooduli kattele või selle vahe-

tusse lähedusse ei tohi mitte mingeid detaile kinnitada.

■

Süütevõtmele ei tohi kinnitada suuri ja raskeid esemeid (võtmekimpe

vms). Neid võidakse põlve-turvapadja rakendumisel välja paisata ja niiviisi

vigastusi põhjustada.

Juhis

Juhi põlve-turvapadjaga varustatud autodel on armatuurlaua juhipoolsel küljel

piktogramm kirjaga AIRBAG.

16

Turvalisus

Külgturvapadjad

Joonis 11 Külgturvapadja paiknemiskoht juhiistmes / Gaasiga täidetud

külgturvapadjad

Külgturvapadjasüsteem pakub tugevate külgkokkupõrgete puhul täiendavat

kaitset autosviibijate ülakehapiirkonnale (rind, kõht, vaagen).

Eesmised külgturvapadjad paiknevad esiistmete seljatoepolstris » Joonis 11 -



.

Tagumised külgturvapadjad asuvad sisenemispiirkonna ja tagaistme seljatoe

vahel.

Külgturvapatjade » Joonis 11 -



rakendumisel rakendub vastaval küljel auto-

maatselt ka turvakardin ja turvavööpinguti.

Sukeldumisel täispuhutud turvapatja sumbuvad autosviibijatele mõjuvad koor-

mused ja väheneb kogu ülakeha (rinna, kõhu ja vaagnapiirkonna) uksepoolse

külje vigastumisrisk.

TÄHELEPANU

Märkused õige isteasendi kohta

■

Teie pea ei tohi mitte kunagi olla külgturvapadja väljumispiirkonnas. Õn-

netusjuhtumi korral võidakse Teid sel puhul raskesti vigastada. See käib

eriti ilma sobiva turvaistmeta sõitvate laste kohta » Lehekülg 22, Laste

turvalisus ja külgturvapadi.

■

Isikute ja turvapatjade mõjupiirkonna vahel ei tohi olla teisi isikuid, loomi

ega esemeid. Ustele ei tohi kinnitada mitte mingeid tarvikuid, nagu nt joo-

gihoidikuid vms.

■

Kui lapsed sõidu ajal vales asendis istuvad, on nende vigastumisoht õnne-

tusjuhtumi korral suurem. See võib põhjustada raskeid vigastusi » Lehekülg

20, Lasteiste.

TÄHELEPANU

Turvapadja juhtseade töötab rõhuanduritega, mis paiknevad esiustes. See-

tõttu ei tohi nii ustes kui uksevooderdustes teha mitte mingeid muudatusi

(nt täiendavate kõlarite paigaldamine). Sealjuures tekkivad vigastused või-

vad negatiivselt mõjutada turvapadjasüsteemi funktsiooni. Kõiki töid esius-

te ja nende vooderduste juures tohib lasta teha ainult eriala-ettevõtetes.

Seetõttu tuleb arvestada järgmisi juhiseid.

■

Mitte kunagi ei tohi sõita eemaldatud uksevooderdustega.

■

Mitte kunagi ei tohi sõita, kui seesmise uksevooderduse osad on eemal-

datud ja sellest jäänud avad ei ole korralikult suletud.

■

Mitte kunagi ei tohi sõita, kui kõlarid on ustest eemaldatud, välja arvatud

juhul, kui kõlarite avad on korralikult suletud.

■

Kui uksevooderdustesse paigaldatakse lisakõlareid või muid varustuse

detaile, tuleb avad kinni katta või täita.

■

Tööd lasta alati teostada ŠKODA hoolduspartneril või mõnel kompetent-

sel eriala-ettevõttel.

TÄHELEPANU

■

Autos olevatele riideriputuskonksudele võib riputada ainult kergeid riietu-

sesemeid. Riiete taskutes ei tohi olla raskeid või tervaservalisi esemeid.

■

Istmete seljatugedele ei tohi rakendada suuri jõude, nagu tugevad löögid,

pealeastumine jms, kuna see võib süsteemi vigastada. Külgturvapadjad või-

vad sellisel juhul mitte rakenduda!

■

Juhi- ja kaassõitjaistmel ei tohi tarvitada istme- või kaitsekatteid, mis ei

ole sõnaselgelt ŠKODA poolt kasutamiseks lubatud. Kuna turvapadi väljub

istme seljatoest, mõjutaksid kasutamiseks mittelubatud istme- või kaitse-

katted oluliselt külgturvapatjade kaitsetoimet.

■

Originaalistmekatendi kahjustused külgturvapadjamoodulite piirkonnas

tuleb kohe mõnes eriala-ettevõttes kõrvaldada lasta.

■

Esiistmete turvapadjamoodulitel ei tohi olla vigastusi, lõhesid või süga-

vaid kriimustusi. Vägivaldne avamine ei ole lubatud.

Juhis

■

Eesmiste külgturvapatjadega varustatud autodel on esiistmete seljatugedel

kleebis kirjaga AIRBAG.

■

ITagumiste külgturvapatjadega varustatud autodel on sisenemispiirkonna ja

tagaistme seljatoe vahel kiri AIRBAG.

17

Turvapadjasüsteem

Turvakardinad

Joonis 12 Turvakardina paigalduskoht / Gaasiga täidetud turvakardin

Turvakardinate süsteem pakub raskemate külgkokkupõrgete puhul autosviibi-

jate pea- ja kaelapiirkonnale täiendavat kaitset.

Turvakardinad paiknevad mõlemal pool auto siseruumis uste kohal » Joonis 12

-



.

Külgkokkupõrke korral rakendub kokkupõrkepoolsel küljel turvakardin koos

vastava külgturvapadja ja turvavaööpingutiga.

Rakendumisel katab turvakardin esi- ja tagauste akendepiirkonna ning ukse-

posti piirkonna » Joonis 12 -



.

Pea põrkumist vastu siseruumi detaile summutab gaasiga täitunud turvakar-

din. Lisaks vähendatakse peale mõjuva koormuse vähenemise ja pea liikumise

väiksema ulatuse tõttu ka kaelale mõjuvat koormust.

Ka kaldu toimuva kokkupõrke korral pakub turvakardin lisakaitset, kattes ees-

mise ukseposti.

TÄHELEPANU

Üldised märkused

■

Turvakardinate vaba täitumise tagamiseks ei tohi turvakardinate välju-

mispiirkonnas olla mitte mingeid esemeid.

■

Autos olevatele riideriputuskonksudele võib riputada ainult kergeid riietu-

sesemeid. Riiete taskutes ei tohi olla raskeid või tervaservalisi esemeid. Li-

saks ei tohi riiete riputamisel kasutada riidepuid.

TÄHELEPANU (järg)

■

Selleks mitte ettenähtud tarvikute paigaldamine turvakardinate piirkonda

võib turvakardinate rakendumisel nende kaitsetoimet oluliselt mõjutada.

Rakendunud turvakardinate täitumisel võidakse mõnel juhul paisata paigal-

datud tarvikute osi auto siseruumi ja niiviisi vigastada autosviibijaid » Lehe-

külg 165.

■

Päikesekaitseid ei tohi pöörata külgakende poole turvakardinate mõju-

piirkonda, kui nendele on kinnitatud esemeid, nagu näiteks pastapliiats.

Turvakardinate rakendumisel võib see vigastada autosviibijaid.

■

Istuvate isikute ja turvapatjade mõjupiirkonna vahel ei tohi olla teisi isi-

kuid, loomi ega esemeid. Lisaks ei tohi autosviibijad sõidu ajal pead aknast

välja pista ja käsi või käsivarsi aknast väljas hoida.

TÄHELEPANU

Turvapadja juhtseade töötab rõhuanduritega, mis paiknevad esiustes. See-

tõttu ei tohi nii ustes kui uksevooderdustes teha mitte mingeid muudatusi

(nt täiendavate kõlarite paigaldamine). Sealjuures tekkivad vigastused või-

vad negatiivselt mõjutada turvapadjasüsteemi funktsiooni. Kõiki töid esius-

te ja nende vooderduste juures tohib lasta teha ainult eriala-ettevõtetes.

Seetõttu tuleb arvestada järgmisi juhiseid.

■

Mitte kunagi ei tohi sõita eemaldatud uksevooderdustega.

■

Mitte kunagi ei tohi sõita, kui seesmise uksevooderduse osad on eemal-

datud ja sellest jäänud avad ei ole korralikult suletud.

■

Mitte kunagi ei tohi sõita, kui kõlarid on ustest eemaldatud, välja arvatud

juhul, kui kõlarite avad on korralikult suletud.

■

Kui uksevooderdustesse paigaldatakse lisakõlareid või muid varustuse

detaile, tuleb avad kinni katta või täita.

■

Tööd lasta alati teostada ŠKODA hoolduspartneril või mõnel kompetent-

sel eriala-ettevõttel.

Juhis

Turvakardinatega autodel on B-piilari vooderdusel kiri AIRBAG.

Turvapatjade väljalülitamine



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Turvapatjade väljalülitamine 19

Kaassõitja esiturvapadja väljalülitamine 19

18

Turvalisus

Turvapatjade väljalülitamine

Turvapatjade väljalülitamine on ette nähtud ainult nt järgmistel juhtudel.

›

Kui peate kasutama kaassõitjaistmel lasteistet, kus laps istub seljaga sõidu-

suunas (mõnes riigis erinevate siseriiklike seadussätete tõttu näoga sõidu-

suunas) » Lehekülg 20, Laste turvaline sõidutamine.

›

Kui vaatamata korrektsele juhiistme asendile ei saa tagada rooliratta kesko-

sa ja rinnaku vahelist kaugust vähemalt 25 cm.

›

Kui kehalise puude tõttu on rooliratta piirkonda vaja paigaldada eriseadiseid.

›

Kui lasete paigaldada autosse muud istmed (näiteks ilma külgturvapatjadeta

ortopeedilised istmed).

Kaassõitja turvapatja saab välja lülitada võtmega pööratava lülitiga » Lehekülg

19, Kaassõitja esiturvapadja väljalülitamine.

Soovitame lasta vajadusel muud turvapadjad välja lülitada mõnel ŠKODA hool-

duspartneril.

Turvapadjasüsteemi jälgimine

Turvapadjasüsteemi toimimisvalmidust jälgitakse elektrooniliselt ka siis, kui

mõni turvapadi on välja lülitatud.

Turvapadi on välja lülitatud diagnostikaseadme abil

›

Märgulamp



süttib pärast süüte sisselülitamist u 4 sekundiks ja vilgub see-

järel veel u 12 sekundit.

Kaassõitja esiturvapadi on välja lülitatud kindalaekas paikneva võtmega pöö-

ratava lülitiga

›

Süüte sisselülitamise järel süttib märgulamp



u 4 sekundiks.

›

Süüte sisselülitamise järel süttib märgulamp





3

» Joonis 13

leheküljel 19.

Juhis

■

Järgida tuleb turvapadja väljalülitamist käsitlevaid siseriiklikke seadussätteid.

■

ŠKODA hoolduspartneri juures saate teada, kas ja millised turvapadjad võib ja

tuleb Teie autos siseriiklike seadussätete põhjal välja lülitada.

Kaassõitja esiturvapadja väljalülitamine

Joonis 13 Kaassõitja esiturvapadja võtmega pööratav lüliti / kaassõitja

esiturvapadja välja-/sisselülitamise märgulamp

Võtmega pööratava lülitiga lülitatakse välja ainult kaassõitja esiturvapadi.

Väljalülitamine

›

Süüde välja lülitada.

›

Avada kaassõitjapoolne panipaik.

›

Raadio-võtme korral võtmekeel täielikult välja pöörata » .

›

Lükata võti ettevaatlikult lõpuni võtmega pööratava lüliti pilusse.

›

Pöörata võtmega lüliti pilu ettevaatlikult asendisse

2

» Joonis 13 OFF.

›

Eemaldada võti võtmega pööratava lüliti pilust » .

›

Sulgeda kaassõitjapoolne panipaik.

›

Kontrollida, kas sisselülitatud süüte puhul põleb armatuurlaua keskosas mär-

gulamp



kirjaga

3









.

Sisselülitamine

›

Süüde välja lülitada.

›

Avada kaassõitjapoolne panipaik.

›

Raadio-võtme korral võtmekeel täielikult välja pöörata » .

›

Lükata võti ettevaatlikult lõpuni võtmega pööratava lüliti pilusse.

›

Pöörata võtmega lüliti pilu ettevaatlikult asendisse

1

» Joonis 13 ON.

›

Eemaldada võti võtmega pööratava lüliti pilust » .

›

Sulgeda kaassõitjapoolne panipaik.

›

Kontrollida, kas sisselülitatud süüte puhul armatuurlaua keskosas märgu-

lamp



kirjaga

3









on kustunud.



19

Turvapadjasüsteem

Leht laaditakse ...

SKODA Superb 3T 05-2014 Omaniku manuaal

See juhend sobib ka

SKODA Superb 3T 05-2014 Omaniku manuaal

Seotud paberid