• Peske rasketele plekkidele sobiva pe‐
suainega.
• Olge kardinatega ettevaatlikud. Ee‐
maldage kardinatelt klambrid või ase‐
tage need pesukotti või padjapüüri.
• Ärge peske seadmes:
– Palistamata või katkiseid esemeid
– Tugikaartega rinnahoidjaid
– Väikeste esemete pesemiseks ka‐
sutage pesukotti.
• Väike pesukogus võib tekitada pro‐
bleeme masina tasakaaluga vääna‐
misfaasis. Kui see juhtub, kohendage
käsitsi esemeid trumlis ning käivitage
tsentrifuugimistsükkel uuesti.
10.2 Raskestieemaldatavad
plekid
Mõnele plekile ei piisa ainult veest ja pe‐
suainest.
Soovitame need plekid eemaldada enne
esemete masinasse panemist.
Vastavad plekieemaldajad on olemas.
Kasutage plekieemaldajat, mis on vastav
pleki tüübile ja kangale.
10.3 Pesuained ja lisandid
• Kasutage ainult pesumasinate jaoks
valmistatud pesuaineid ja lisandeid.
• Ärge segage erinevaid pesuaineid.
• Looduse säästmiseks ärge kasutage
pesuainet rohkem, kui ette nähtud.
• Järgige toodete pakenditel olevaid ju‐
hiseid.
• Kasutage kanga tüübile ja värvile, pro‐
grammi temperatuurile ja määrdumi‐
sastmele vastavaid tooteid.
• Vedelate pesuainete kasutamisel ärge
valige eelpesu tsüklit.
• Kui seadmel ei ole klapiga pesuaine
dosaatorit, lisage vedel pesuaine do‐
seerimiskuuliga.
10.4 Ökoloogilised näpunäited
Keskkonna säästmiseks kasutage vä‐
hem vett ja elektrit, järgige neid juhen‐
deid:
• valige ilma eelpesuta programm, et
pesta tavalise määrdumisastmega pe‐
su;
• programmi käivitamisel sisestage alati
maksimaalne kogus pesu;
• vajadusel kasutage madala tempera‐
tuuriga pestes plekieemaldajat.
• Õige pesuaine koguse kasutamiseks
kontrollige oma kodust veekaredust.
10.5 Vee karedus
Kui vee karedus teie piirkonnas on kõrge
või keskmine, soovitame pesumasinates
kasutada veepehmendajat. Madala vee‐
karedusega piirkondades ei ole tarvis
veepehmendajat kasutada.
Veekareduse väljauurimiseks võtke
ühendust kohaliku vee-ettevõttega.
Järgige toodete valmistajate pakenditel
olevaid juhiseid.
Vee kareduse mõõtmiseks kasutatavad
skaalad:
•Saksa kraadid (°dH)
• Prantsuse kraadid (°TH).
• mmol/l (millimooli liitri kohta – rahvus‐
vaheline vee kareduse ühik).
• Clarke'i kraadid.
Vee kareduse tabel
Tasand Liik
Vee karedus
°dH °T.H. mmol/l Clarke'i
1 pehme 0-7 0-15 0-1.5 0-9
2 keskmine 8-14 16-25 1.6-2.5 10-16
3 kare 15-21 26-37 2.6-3.7 17-25
4 väga kare > 21 > 37 >3.7 >25
EESTI 17