SKODA Octavia 5E 11-2014 Omaniku manuaal

SIMPLY CLEVER

ŠKODA Octavia

Kasutusjuhend



5E0012739AF

Eessõna

Te otsustasite soetada omale ŠKODA, täname Teid südamlikult usalduse eest.

Sellest kasutusjuhendist leiate auto käsitsemise kirjelduse, olulised ohutusjuhised, sõiduki tavahool-

duse ja tehnilise hoolduse kirjelduse, omaabijuhised ning auto tehnilised andmed.

Mõnede funktsioonide ja auto süsteemide käsitsemine toimub infotainmentis.

Lugege palun hoolikalt mitte ainult seda kasutusjuhendit, vaid ka infotainmenti kasutusjuhendit. Auto

õige kasutamise eelduseks on mõlemat juhendit arvestav toimimisviis.

Soovime Teile palju rõõmu oma uuest ŠKODAst ja head sõidulusti.

Teie ŠKODA AUTO a.s. (allpool ainult ŠKODA või tootja)



5E0012739AF

Sisukord

Autoga kasasolevad juhendmaterjalid 4

Selgitused 5

Kasutusjuhendi ülesehitus ja täiendav info 6

Kasutatud lühendid

Turvalisus

Passiivne turvalisus 8

Üldised märkused 8

Õige ja turvaline isteasend 9

Turvavööd 12

Turvavöö kasutamine 12

Turvavöö rullimisautomaadid ja

turvavööpingutid 15

Turvapadjasüsteem 16

Turvapadjasüsteemi kirjeldus 16

Ülevaade turvapatjadest 17

Turvapatjade väljalülitamine 20

Laste turvaline sõidutamine 22

Lasteiste 22

Kinnitussüsteemid 24

Käsitsemine

Kokpit 29

Ülevaade

28

Näidikud ja märgulambid

30

Näidikuplokk

30

Märgulambid

34

Märgusümbolid ekraanil

40

Infosüsteem

45

Juhi infosüsteem

45

Sõiduandmed (multifunktsioon-näidik)

47

MAXI DOT--ekraan 50

Hooldusvälpade näidik 52

Lukkude avamine ja uste avamine 53

Lukkude avamine ja lukustamine 53

Ärandamisvastane alarmseade 58

Pakiruumi kaas 59

Elektriline pakiruumi kaas 60

Elektrilised aknatõstukid 63

Mehaanilised aknatõstukid 65

Panoraam-lükand-/tõstekatuseluuk - variant

1 66

Panoraam-lükand-/tõstekatuseluuk - variant

2 67

Valgustus ja nähtavus 70

Valgustus 70

Sisevalgustid 77

Nähtavus 78

Klaasipuhasti ja -pesur 80

Tahavaatepeeglid 82

Istmed ja peatoed 84

Istmete ja peatugede seadmine 84

Istmefunktsioonid 88

Transport ja praktiline varustus 92

Praktiline varustus 92

Pakiruum 101

Muutlik laadimispõrand pakiruumis 108

Võrkvahesein 109

Katusepakikandurid 111

Küte ja kliimaseade 113

Küte, ventilatsioon, jahutus 113

Lisaküte (seisuküte ja -ventilatsioon) 118

Suhtlus 120

SmartGate 120

Sõitmine

Paigaltvõtt ja sõitmine 122

Mootori käivitamine ja seiskamine võtmega 122

Mootori käivitamine ja seiskamine

nupuvajutusega 124

Pidurdamine ja parkimine 126

Käsitsi käiguvahetus ja pedaalid 128

Automaatkäigukast 128

Sissesõitmine ja säästlik sõitmine 131

Veest läbisõitmine ja sõitmine väljaspool

sillutatud teid 132

Abistavad süsteemid 133

Piduri- ja stabiliseerimissüsteemid 133

Parkimisabiline 136

Optiline parkimisabiline (rear viev camera) 138

Parkimisroolimise abiline 140

Püsikiiruse hoidja 143

Automaatne vahekauguse hoidja (ACC) 145

Front Assistant 150

START-STOPP 153

Sõidulaadi valik (driving mode selection) 155

Autosviibijate proaktiivne kaitse 157

Lane Assistant 158

Liiklusmärkide tuvastamine 160

Väsimuse tuvastamine (puhkepausisoovitus)

161

Rehvirõhukontroll 162

Haakeseadis ja haagis 164

Haakeseadis 164

Haagis 169

Kasutusjuhised

Korrashoid ja hooldus

172

Hooldustööd, sobitamised ja tehnilised

muudatused 172

Auto pesemine 175

2

Sisukord

Auto hooldamine väljastpoolt 176

Siseruumi hooldamine 180

Kontrollimine ja järeltäitmine 182

Kütus 182

Mootoriruum 187

Mootoriõli 189

Jahutusvedelik 191

Pidurivedelik 193

Auto aku 194

Rattad 197

Veljed ja rehvid 197

Tootja poolt kasutamiseks lubatud

rehvivariandid 200

Talvine režiim 202

Omaabi

Avariivarustus ja omaabi 204

Avariivarustus 204

Varu- ja hädaratas 205

Rattavahetus 206

Rehviremondikomplekt 210

Käivitusabi 212

Auto pukseerimine 214

Kaugjuhtimispult 216

Lukkude hädaavamine/hädalukustamine 217

Klaasipuhasti harjade vahetamine 218

Kaitsmed ja hõõglambid 220

Kaitsmed 220

Hõõglambid 223

Tehnilised andmed

230

Auto põhiliosed andmed 230

Auto spetsiifilised andmed olenevalt

mootorist 238

Märksõnade loend

3

Sisukord

Autoga kasasolevad juhendmaterjalid

Autoga kaasasolevate dokumentide hulgast leiate alati selle kasutusjuhendi ja

hooldusraamatu.

Olenevalt varustusest võib juhendmaterjalide hulgas olla ka Infotainmenti ka-

sutusjuhend ning mõnes riigis ka brošüür Teel.

Kasutusjuhend

See kasutusjuhend kehtib nii kõigile auto kerevariantidele kui ka juurdekuulu-

vatele mudelivariantidele ning kõigile varustusastmetele.

Selles kasutusjuhendis kirjeldatakse kõiki võimalikke varustusvariante, ilma

neid erivarustusena, mudelivariandina või turust oleneva varustusena tähista-

mata. Seega ei ole Teie autos kõiki varustuse komponente, mida on selles ka-

sutusjuhendis kirjeldatud.

Teie auto varustuse maht on määratud Teie auto ostulepinguga. Varustuse

mahtu puutuvate küsimustega pöörduge palun vajadusel mõne ŠKODA partne-

ri poole.

Joonised selles kasutusjuhendis on ainult illustratsiooniks. Joonised võivad vä-

heolulistes detailides Teie autost erineda, neid tuleb võtta üldise informatsioo-

nina.

ŠKODA AUTO a.s. töötab pidevalt, täiustamaks kõiki sõidukeid. Seetõttu on igal

ajal võimalikud muudatused kujunduse, varustuse ja tehniliste lahenduste

osas. Selles kasutusjuhendis toodud informatsioon vastab toimetamise lõpp-

hetkel olemasolevale infotasemele.

Selles kasutusjuhendis toodud andmete, jooniste ja info põhjal ei saa esitada

mitte mingeid nõudeid.

Hooldusraamat

Hooldusraamatus leiduvad auto üleandmisdokumendid, teave garantii ja hool-

dustoimingute kohta.

Infotainmenti kasutusjuhend

Infotainmenti kasutusjuhendis leidub infotainmenti, vajadusel ka mõne funkt-

siooni ja auto süsteemi käsitsemise kirjeldus.

Brošüür Teel

Brošüüris Teel on toodud importööride ja klienditeenindusasutuste telefoni-

numbrid erinevates riikides ning hädakutsenumbrid.

4

Autoga kasasolevad juhendmaterjalid

Selgitused

Kasutatud mõisted

Autoga kaasasolevates juhendmaterjalides kasutatakse järgmisi mõisteid, mis

puudutavad Teie auto hooldamist.

- töökoda, mis teostab erialaselt ŠKODA marki autode hool-

dustöid. Eriala-ettevõte võib olla nii ŠKODA partner, ŠKODA hoolduspart-

ner kui ka sõltumatu töökoda.

- töökoda, mis on lepinguliselt autoriseeritud ŠKODA

AUTO a.s. või tema müügipartnerite poolt ŠKODA marki autode hooldus-

tööde teostamiseks ja ŠKODA originaaldetailide müümiseks.

- ettevõte, mis on ŠKODA AUTO a.s. või tema müügipartneri-

te poolt autoriseeritud ŠKODA marki uute autode müümiseks ja võimali-

kult nende hooldamiseks, kasutades ŠKODA originaaldetaile ning ŠKODA

originaaldetailide müümiseks.

Sümbolite selgitus

Ülevaade kasutusjuhendis kasutatud sümbolitest ja nende tähenduse lühisel-

gitus.

 Viide peatüki olulise info ja ohutusjuhistega sissejuhatavale moodulile.

 Mooduli jätkumine järgmisel leheküljel.

 Olukorrad, milles tuleb auto võimalikult kiiresti peatada.

® Registreeritud kaubamärk.

 Tekstteade MAXI DOT-ekraanil.

 Tekstteade segmentekraanil

TÄHELEPANU

Selle sümboliga tekstid juhivad tähelepanu tõsisele õnnetus-, vigastumis-

ja eluohule.

ETTEVAATUST

Selle sümboliga tekstid juhivad tähelepanu auto vigastumise ohule või mõne

süsteemi võimalikule talitlusvõime puudumisele.

Keskkonda puudutav märkus

Sellise sümboliga tekstid sisaldavad keskkonnakaitseteavet ning nõuandeid

auto säästlikuks kasutamiseks.

„Eriala-ettevõte“

„ŠKODA hoolduspartner“

„ŠKODA partner“

Juhis

Selle sümboliga varustatud tekstid sisaldavad täiendavat informatsiooni.

5

Selgitused

Kasutusjuhendi ülesehitus ja täiendav info

Kasutusjuhendi ülesehitus

Kasutusjuhend on hierarhiliselt jagatud järgmisteks piirkondadeks.

■

Osa (nt Ohutus) - osa pealkiri on alati toodud lehe vasakul poolel

■

Põhipeatükk (nt Turvapadjasüsteem) - põhipeatüki pealkiri on alati toodud

lehe paremal poolel

■

Peatükk (nt Ülevaade turvapatjadest)

■



Sissejuhatus teemasse - ülevaatemoodul peatüki sees, sissejuhatav

teave peatüki sisu kohta, vajadusel kogu peatüki kohta kehtivad juhised

■

Moodul (nt Esiturvapadjad)

Teabeotsing

Teabeotsinguks kasutusjuhendis soovitame kasutada kasutusjuhendi lõpus

olevat märksõnaloendit.

Suunamäärangud

Kõik suunamäärangud, nagu „vasakul“, „paremal“, „ees“, „taga“ on antud auto

edasisõidusuuna suhtes.

Ühikud

Andmed mahu, massi, kiiruse ja pikkuse kohta antakse meetermõõdustikus,

kui ei ole teisiti märgitud.

Ekraaninäit

Selles kasutusjuhendis kasutatakse, kui ei ole teisiti märgitud, näidikuploki

ekraanikuvaks näitusid MAXI DOT-ekraanil.

6

Kasutusjuhendi ülesehitus ja täiendav info

Kasutatud lühendid

Lühend Tähendus

1/min mootori pöörete arv minutis

ABS blokeerimisvastane süsteem

ACC automaatne vahekauguse reguleerimine

AFS kohanduvad esilaternad

AK automaatkäigukast

AGM auto aku tüüp

ASR veojõu kontrolliseade

CNG komprimeeritud maagaas

CO

2

süsinikdioksiid

DPF diislikübemefilter

DSG automaatne topeltsiduriga käigukast

DSR aktiivne roolimistugi

EDS elektrooniline diferentsiaalilukustus

ECE Euroopa Majanduskomisjon

EPC mootori elektroonika kontroll

ESC stabiliseerimiskontroll

ET velje tugipinna kaugus

EL Euroopa liit

G-TEC maagaasisõidukite tähis

GSM globaalne mobiilse suhtluse süsteem

HBA piduriabiline

HHC tõusval teel paigaltvõtuabiline

KESSY lukkude võtmeta avamine, auto käivitamine ja lukustamine

kW kilovatt, mootori võimsuse mõõtühik

MCB multikokkupõrkepidur

KK käsikäigukast

MPI kütuse mitmepunktisissepritsega bensiinimootor

N1 ainult või peamiselt kaubaveoks konstrueeritud kaubik

Nm njuutonmeeter, mootori pöördemomendi mõõtühik

Lühend Tähendus

TDI CR

turboülelaaduri ja ühistoru-sissepritsesüstemiga (common

rail) diiselmootor

TSA autorongi stabiliseerimine

TSI turboülelaaduri ja otsesissepritsega bensiinimootor

VIN sõiduki identimisnumber

Wi-Fi traadita andmesidevõrk

XDS elektroonilise diferentsiaalilukustuse funktsiooni laiendus

7

Kasutatud lühendid

Turvalisus

Passiivne turvalisus

Üldised märkused

 Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Iga sõidu eel

8

Sõidu turvalisus 8

Turvavarustus 8

Sellest lõigust leiate olulist teavet, nõuandeid ja märkusi passiivse turvalisuse

kohta Teie sõidukis.

Me oleme siia kokku kogunud kõik, mida Te näiteks turvavööde, turvapatjade,

lasteistmete ja laste turvalisuse kohta teadma peaksite.

TÄHELEPANU

■

Selles peatükis leidub autojuhile ja tema kaassõitjatele olulist teavet sõi-

duki käsitsemiseks.

■

Täiendavat informatsiooni Teie ja Teie kaassreisijate ohutuse kohta lei-

dub ka selle kasutusjuhendi järgmistes peatükkides.

■

Kõik juhendmaterjalid peavad alati autos kaasas olema. Seda eriti juhul,

kui annate auto kasutada teistele isikutele või müüte.

Iga sõidu eel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 8.

Omaenese ja kaassõitjate turvalisuse huvides pange iga sõidu eel tähele järg-

misi punkte:

Kontrollida, et auto valgustusseadmed ja suunatuled töötaksid laitmatult.

Kontrollida klaasipuhasti talitlust ja klaasipuhasti harjade seisundi laitma-

tust.

Kontrollida, et kõik aknaklaasid võimaldavad selget ja head väljavaadet.

Seada tahavaatepeegel nii, et oleks tagatud vaade tagasisuunas.

Kontrollida, et peeglid ei ole kaetud.

Kontrollida rehvirõhku.

Kontrollida mootoriõli, pidurivedeliku ja jahutusvedeliku taset.





Kinnitada kindlalt kaasavõetud pakid.

Mitte ületada lubatud teljekoormusi ja lubatud täismassi.

Sulgeda kõik uksed ja kapott ning pakiruumi kaas.

Kontrollida, et ükski ese ei takistaks pedaalide kasutamist.

Kaitsta lapsi sobiva lasteistme ja õigesti kinnitatud turvavööga » Lehekülg

22, Laste turvaline sõidutamine.

Võtta õige isteasend » Lehekülg 9, Õige ja turvaline isteasend. Nõuda

kaasreisijatel õige isteasendi võtmist.

Sõidu turvalisus

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 8.

Autojuhina vastutate nii enese kui oma kaasreisijate eest. Mõjutades sõidu

turvalisust ohustate nii ennast kui teisi liiklusest osavõtjaid.

Seetõttu tuleb silmas pidada järgmisi juhiseid.

Mitte lasta oma tähelepanu, näiteks kaassõitjate või telefonikõneluse

poolt, liiklusolukorralt kõrvale juhtida.

Mitte kunagi ei tohi juhtida autot, kui Teie juhtimisvõime on vähenenud

näiteks arstirohtude, alkoholi või uimastite tõttu.

Täita liikluseeskirja ja mitte ületada lubatud sõidukiirust.

Sõidukiirus tuleb alati sobitada tee seisundi ja liiklus- ning ilmastikuolude-

ga.

Teha pikkade sõitude puhul korrapäraselt puhkepause - hiljemalt iga kahe

tunni järel.

Turvavarustus

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 8.

Alljärgnev loetelu sisaldab osa Teie autos leiduvast turvavarustusest.

›

Kolmepunkti-rullturvavööd kõigil istekohtadel.

›

Turvavöö jõupiirikud esiistmetel.

›

Turvavöö pingutid esiistmetel.

›

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel.

›

Esiturvapadi juhile ja kaassõitjale.

›

Juhi põlve-turvapadi.

›

Eesmised külgturvapadjad.

›

Tagumised külgturvapadjad.

›

Turvakardinad.











8

Turvalisus

›

ISOFIX-süsteemiga lasteistmete kinnituspunktid.

›

TOP TETHER-süsteemiga lasteistmete kinnituspunktid.

›

Seatava kõrgusega peatoed

1)

.

›

Seatav roolisammas.

Nimetatud turvavarustus töötab koos, et Teid ja kaassõitjaid õnnetusjuhtumi-

te korral parimal võimalikul viisil kaitsta.

Sellest turvavarustusest pole Teile ega kaasreisijatele kasu, kui võtate vale is-

teasendi või ei sea ega kasuta seda varustust õigesti.

Korrakohaselt kinnitamata turvavööde puhul võivad õnnetusjuhtumi korral vi-

gastusi põhjustada ka rakendunud turvapadjad.

Õige ja turvaline isteasend



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Juhi õige isteasend

9

Rooliratta asendi seadmine 10

Kaassõitja õige isteasend 10

Tagaistmetel sõitjate õige isteasend 11

Vale isteasendi näited 11

TÄHELEPANU

■

Autosviibijate võimalikult mõjusaks kaitsmiseks peavad esiistmed ja kõik

peatoed olema alati vastavalt kasvule seatud ning turvavöö alati õigesti

kinnitatud.

■

Kõik autosviibijad peavad õigesti kinnitama istekoha juurde kuuluva tur-

vavöö. Lapsi tuleb kaitsta sobiva hoidesüsteemiga » Lehekülg 22, Laste

turvaline sõidutamine.

■

Vale isteasend põhjustab autosviibijate eluohtlikke vigastusi, kui raken-

duv turvapadi neid tabab.

■

Kui tagaistmetel sõitjad ei ole õiges isteasendis, suureneb turvavöö vale

asetuse tõttu vigastumisrisk.

■

Sõidu ajal ei tohi istmete seljatoed olla liigselt tagasi kallutatud, sest see

mõjutab tugevalt turvavöö ja turvapadjasüsteemi toimet - on vigastumi-

soht!

Juhi õige isteasend

Joonis 1

Juhi õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Teie turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi korral tu-

leb järgida järgmisi juhiseid.

Juhiiste seada pikisuunas nii, et pedaale saab kergelt kõverdatud jalgade-

ga põhjani vajutada.

Põlve-turvapadjaga varustatud autodel seada juhiiste pikisuunas nii, et jal-

gade kaugus

B

armatuurlauast on põlve-turvapadja kohal vähemalt 10

cm » Joonis 1.

Istme seljatugi seada nii, et kergelt kõverdatud kätega saaks puudutada

rooliratta kõige kõrgemat punkti.

Rooliratas seada nii, et rooliratta ja rinnaku vaheline kaugus

A

oleks vä-

hemalt 25 cm » Joonis 1. Rooliratta seadmine » Lehekülg 10, Rooliratta

asendi seadmine.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

2)

C

» Joonis 1.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 12, Turvavöö kasutamine.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 84.







1)

Ei kehti sportistmete puhul.

2)

Ei kehti sportistmete korral.

9

Passiivne turvalisus

TÄHELEPANU

■

Enne sõidu alustamist võtta õige isteasend ja säilitada seda sõidu kestel.

Nõuda ka oma kaasreisijatelt iga sõidu eel õige isteasendi võtmist ja selle

säilitamist sõidu kestel.

■

Kaugus roolirattast peab olema vähemalt 25 cm ja jalgade kaugus arma-

tuurlauast põlve-turvapadja piirkonnas vähemalt 10 cm. Väiksema vahemaa

korral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!

■

Hoida rooliratast sõidu ajal mõlema käega selle välisservast „kella 9“ ja

„kella 3“ asendist. Mitte kunagi ei tohi hoida rooliratast, haarates „kella 12“

asendist või mõnel muul viisil (näiteks rooliratta keskkohast või rooliratta

servalt seestpoolt). Sel juhul võidakse juhi turvapadja rakendumisel raskelt

vigastada käsivarsi, käsi ja pead.

■

Hoolitseda selle eest, et jalgaderuumis ei oleks mitte mingeid esemeid,

sest need võivad sõidu- või pidurdusmanöövri korral takerduda pedaalihoo-

vastikku. Siis ei saaks enam vajutada siduripedaali, pidurdada ega gaasi an-

da.

Rooliratta asendi seadmine

Joonis 2 Rooliratta asendi seadmine

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Rooliratta asendit saab kõrguse ja kauguse suunas seada.

›

Kallutada rooliratta all olevat fikseerimishooba

1

noole suunas » Joonis 2.

›

Seada rooliratas soovitud asendisse. Rooliratast saab seada noole

2

suunas.

›

Suruda fikseerimishoob noole

3

suunas lõpuni.



TÄHELEPANU

■

Fikseerimishoob peab olema sõidu ajal lukustatud, et rooliratas ei saaks

oma asendit sõidu ajal ootamatult muuta - on õnnetusoht!

■

Rooliratast ei tohi mitte kunagi seada sõidu ajal, vaid ainult seisval sõidu-

kil!

Kaassõitja õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Kaassõitja turvalisuseks ja vigastumisohu vähendamiseks õnnetusjuhtumi kor-

ral tuleb järgida järgmisi juhiseid.

Kaassõitjaiste seada võimalikult tahapoole. Et turvapadi pakuks rakendu-

mise korral parimat võimalikku kaitsetoimet, peab kaassõitja hoiduma ar-

matuurlauast vähemalt 25 cm kaugusele.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel Teie pea

ülaosaga

1)

C

» Joonis 1 leheküljel 9.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 12.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 84.

Erandjuhtudel saab kaassõitja turvapatja välja lülitada » Lehekülg 20, Turva-

patjade väljalülitamine.

TÄHELEPANU

■

Kaugus armatuurlauast peab olema vähemalt 25 cm. Väiksema vahemaa

korral ei saa turvapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik!

■

Jalad hoida sõidu ajal alati jalgaderuumis - mitte kunagi ei tohi asetada

jalgu armatuurlauale, aknast välja või istepindadele. Pidurdusmanöövri või

õnnetusjuhtumi korral suurendab see Teie vigastumisohtu. Vale isteasendi

korral võivad turvapadja rakendumisel tekkida surmavad vigastused!





1)

Ei kehti sportistmete korral.

10

Turvalisus

Tagaistmetel sõitjate õige isteasend

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 9.

Äkkpidurduse või õnnetusjuhtumi korral vigastumisohu vähendamiseks pea-

vad tagaistmetel istujad panema tähele alljärgnevat.

Peatugi seada nii, et selle ülaserv oleks võimalikult ühel kõrgusel pea ülao-

saga

C

» Joonis 1 leheküljel 9.

Kinnitada õigesti turvavöö » Lehekülg 12, Turvavöö kasutamine.

Laste autosse kaasavõtmisel kasutada sobivat lastehoidesüsteemi » Le-

hekülg 22, Laste turvaline sõidutamine.

Istmete ja peatugede seadmine » Lehekülg 84.

Vale isteasendi näited

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 9.

Turvavöö suurim võimalik kaitsetoime saavutatakse ainult õigesti kinnitatud

turvavööga.

Vale isteasend vähendab oluliselt turvavöö kaitsefunktsioone ja suurendab

turvavöö vale asendi tõttu vigastumisohtu.

Autojuhina vastutate nii enese kui kõigi kaassõitjate, eelkõige laste eest. Mitte

kunagi ei tohi lubada, et keegi võtab sõidu ajal vale isteasendi.

Järgmine loend sisaldab juhiseid, mille eiramine võib põhjustada raskeid vigas-

tusi või surma. Loend ei ole täielik, kuid siiski soovime juhtida Teie tähelepanu

sellele teemale.

Sõidu ajal tuleb järgida järgmisi juhiseid.

Mitte seista.

Mitte tõusta püsti istmetele.

Mitte põlvitada istmetel.

Mitte kallutada istme seljatuge liiga tugevalt tahapoole.

Mitte nõjatuda armatuurlauale.

Mitte lamada tagaistmel.

Mitte istuda ainult istme esiserva piirkonnas.

Mitte istuda küljele suunatult.

Mitte kallutada ennast aknast välja.

Mitte sirutada jalgu aknast välja.

Mitte asetada jalgu armatuurlauale.









Mitte asetada jalgu istmepolstrile.

Mitte võtta kedagi kaasa jalgaderuumis.

Mitte sõita ilma kinnitatud turvavööta.

Mitte viibida pakiruumis.



11

Passiivne turvalisus

Turvavööd

Turvavöö kasutamine



Teema sissejuhatus

Joonis 3

Turvavöö kinnitanud autojuht

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte 13

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine 14

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel 14

Õigesti kinnitatud turvavööd pakuvad õnnetusjuhtumi korral kindlat kaitset.

Väheneb vigastumisrisk ja suurenevad üleelamisvõimalused raske õnnetuse

korral.

Õigesti kinnitatud turvavööd hoiavad sõitjaid õiges isteasendis » Joonis 3.

Turvavööd vähendavad oluliselt liikumisenergiat. LIsaks takistavad nad kont-

rollimatuid liikumisi, mis omakorda võivad raskeid vigastusi kaasa tuua.

Õigesti kinnitatud turvavöödega autosviibijate eelis põhineb suurel määral as-

jaolul, et liikumisenergia hajutatakse turvavöö abil võimalikult optimaalselt.

Liikumisenergia parimat võimalikku vähendamist tagab ka auto esiosa struk-

tuur ja muud Teie sõidukis kasutatavad passiivse turvalisuse meetmed, nagu

näiteks turvapadjasüsteem. Sellega vähendatakse tekkivat energiat ja koos

sellega vigastumisohtu.

Laste sõidutamisel tuleb arvesse võtta erilisi turvalisusaspekte » Lehekülg

22.

TÄHELEPANU

■

Turvavöö tuleb kinnitada iga sõidu eel - ka linnaliikluses! See käib ka ta-

gapingil istujate kohta - on vigastumisoht!

■

Ka rasedad naised peavad alati kinnitama turvavöö. Ainult see tagab veel

sündimata lapsele parima kaitse » Lehekülg 14, Turvavöö kinnitamine ja

vabastamine.

■

Turvavöö suurim kaitsetoime saavutatakse ainult õiges isteasendis » Le-

hekülg 9, Õige ja turvaline isteasend.

■

Esiistmete seljatoed ei tohi olla liigselt tagasi kallutatud, sest siis võib tur-

vavöö oma mõju kaotada.

TÄHELEPANU

Märkused turvavöö õige asetuse kohta

■

Alati tuleb jälgida turvavöö rihma õiget asetust. Valesti asetatud turvavöö

võib ka kergete õnnetusjuhtumite korral vigastusi põhjustada.

■

Turvavöö kõrgus tuleb seada nii, et rinnarihm jookseks üla õlakeskme,

mitte mingil juhul üle kaela.

■

Liiga lõdvalt kinnitatud turvavöö võib põhjustada vigastusi, sest õnnetus-

juhtumi korral liigub Teie keha liikumisenergia mõjul ettepoole ja pidurda-

takse siis äkki turvavööga.

■

Turvavöö ei tohi olla tõmmatud üle kõvade või purunevate esemete (nt

prillid, pastapliiats, võtmekimp jne). Need esemed võivad põhjustada vigas-

tusi.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde käsitsemise kohta

■

Turvavöö rihm ei tohi olla kinni kiilutud või keerdus ega hõõruda vastu te-

ravaid servi.

■

Jälgida, et ukse sulgemisel turvavööd kinni ei kiilutaks.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde õige kasutamise kohta

■

Ühe turvavööga ei tohi mitte kunagi kinnitada kaht inimest (ka väikelap-

si), turvavööd ei tohi kinnitada üle autosviibija süles istuva lapse.

■

Lukukeelt tohib asetada ainult sama istekoha juurde kuuluvasse luku-

pandlasse. Turvavöö vale kinnitamine mõjutab tema kaitsetoimet ja suu-

rendab vigastumisriski.



12

Turvalisus

TÄHELEPANU (järg)

■

Lukukeele juhikut ei tohi ummistada, sest see takistab lukukeele kinnitu-

mist.

■

Mitmekihiline ja avar riietus (näiteks mantel ülikonna peal) mõjutab turva-

vöö laitmatut kinnitamist ja turvavöö toimet.

■

Klemmide või muude esemete kasutamine turvavöö seadmiseks (nt lü-

hendamiseks väiksemakasvuliste isikute korral) on keelatud.

■

Turvavööd tagaistmetel saavad oma ülesannet ainult siis usaldatavalt täi-

ta, kui tagaistme seljatugi on õigesti fikseeritud » Lehekülg 90.

TÄHELEPANU

Märkused turvavööde hooldamise kohta

■

Turvavöö rihm tuleb puhas hoida. Määrdunud rihm võib mõjutada rullimi-

sautomaadi tööd » Lehekülg 182.

■

Turvavöösid ei tohi autost eemaldada ega nende konstruktsiooni mitte

mingil viisil muuta. Ärge proovige turvavööd ise parandada.

■

Turvavööde seisundit tuleb korrapäraselt kontrollida. Kui märgatakse rih-

ma, ühenduskohtade, rullimisautomaadi või lukuosade vigastusi, tuleb see

turvavöö mõnes eriala-ettevõttes asendada lasta.

■

Kahjustatud turvavööd, mida on õnnetusjuhtumi puhul kasutatud ja mis

on seetõttu veninud, tuleb uuendada - kõige parem mõnes eriala-ettevõt-

tes. Lisaks tuleb kontrollida ka turvavööde kinnituskohti.

Juhis

Turvavööde kasutamisel tuleb järgida siseriiklikke seadussätteid.

Laupkokkupõrke füüsikaline põhimõte

Joonis 4

Kinnitamata turvavööga juht / Kinnitamata turvavööga sõitja ta-

gaistmel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 12.

Sõiduki liikumisel omandavad nii sõiduk kui reisijad liikumisenergia, niinimeta-

tud kineetilise energia .

Kineetilise energia väärtus oleneb oluliselt auto kiirusest ja auto ning sõitjate

massist. Kiiruse kasvades ja massi suurenedes tuleb õnnetusjuhtumi korral ha-

jutada rohkem energiat.

Olulisem faktor on auto kiirus. Kui näiteks suurendada kiirust 25 km/h kahe-

kordseks, 50 km/h, suureneb liikumisenergia väärtus 4 korda.

Arvamus, et kerge õnnetusjuhtumi korral saab oma keha kätega toetada, on

väär. Isegi väikeste kokkupõrkekiiruste korral on kehale mõjuvad jõud nii suu-

red, et neid kätega vastu võtta ei õnnestu.

Kui Te sõidaksite ka ainult kiirusega 30 - 50 km/h, mõjuvad õnnetusjuhtumi

puhul Teie kehale jõud, mis võivad ületada ühetonnise (1000 kg) massiga keha

raskusjõu.

Nt inimese kaal 80 kg „tõuseb“ kiirusel 50 km/h väärtuseni 4,8 tonni

(4 800 kg).

Frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumi korral paiskuvad kinnitamata turvavöö-

dega autosviibijad ettepoole ja põrkuvad kontrollitamatult vastu sõiduki sise-

ruumi osi, nagu näiteks rooliratas, armatuurlaud, esiklaas » Joonis 4 -



. Mõnel

juhul võidakse Teid koguni autost välja paisata, mille tagajärjeks võivad olla

eluohtlikud või koguni surmavad vigastused.

Ka tagapingil viibijatel on oluline kinnitada turvavöö, sest muidu võivad nad

õnnetusjuhtumi korral paiskuda kontrollimatult auto siseruumi.

Kinnitamata turvavööga tagapingireisija ei ohusta mitte ainult ennast, vaid ka

esiistmetel istujaid » Joonis 4 -



.



13

Turvavööd

Turvavöö kinnitamine ja vabastamine

Joonis 5 Turvavöö kinnitamine / vabastamine

Joonis 6 Turvavaöö rinna- ja sülerihma asetus / turvavöö asend rasedatel

naistel

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 12.

Kinnitamine

›

Enne turvavöö kinnitamist seada õigesti esiiste ja peatugi

1)

» Lehekülg 9.

›

Turvavöö tõmmata lukukeelest haarates aeglaselt üle rinna ja vaagnapiir-

konna.

›

Lukukeel asetada istme juurde kuuluvasse lukupandlasse » Joonis 5 -



, nii

et ta seal kuuldavalt fikseerub.

›

Kontrollida tõmmates, kas lukukeel on lukus korralikult kinnitunud.

Plastnupp rihmal hoiab lukukeele haardevalmis asendis.



Turvavöö kaitsetoime tagamiseks on oluline turvavöö rihma õige asend.

Turvavöö rinnarihm ei tohi mitte kunagi joosta üle kaela, vaid ta peab jooksma

umbes üle õlakeskme ja hästi liibuma ülakehale. Turvavöö sülerihm peab

jooksma üle vaagnapiirkonna, mitte üle kõhu, ja peab alati tugevalt kehale lii-

buma » Joonis 6 -



.

Ka rasedad naised peavad alati kinnitama turvavöö. Ainult see tagab Teie veel

sündimata lapsele parima kaitse.

Rasedatel naistel peab sülerihm toetuma vaagnapiirkonnale võimalikult mada-

lalt, et mitte rõhuda alakehale » Joonis 6 -



.

Vabastamine

Turvavöö vabastada ainult seisva auto korral.

›

Vajutada punast klahvi lukupandlas » Joonis 5 -



, lukukeel hüppab välja.

›

Juhtida vöö käega tagasi, et rihma saaks täielikult rullile kerida ja turvavöö

keerdu ei läheks.

ETTEVAATUST

Turvavöö vabastamisel tuleb jälgida, et lukukeel ei vigastaks uksevooderdust

ega muid siseruumi osi.

Turvavöö kõrguse seadmine esiistmetel

Joonis 7

Esiiste: Turvavöö kõrguse sead-

mine.

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 12.

Turvavöö kõrguse reguleerimisega saab turvavöö jooksu õlapiirkonnas kasvule

vastavaks seada.

›

Vajutada pöörderautisele ja nihutada seda soovitud suunas üles- või allapoo-

le » Joonis 7.





1)

Ei kehti sportistmete puhul.

14

Turvalisus

›

Seadmise järel proovida turvavööd järsult tõmmates, kas pöörderautis on

kindlalt fikseeritud.

Turvavöö rullimisautomaadid ja turvavööpingutid



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Turvavöö rullimisautomaadid 15

Turvavööpingutid 15

Turvavöö rullimisautomaadid

Iga turvavavöö on varustatud rullimisautomaadiga.

Turvavöö aeglasel tõmbamisel on tagatud täielik liikumisvabadus. Turvavöö

äkilisel tõmbamisel blokeeritakse see rullimisautomaadi poolt.

Turvavöö blokeeritakse ka täispidurdamisel, kiirendamisel, allamägesõidul ja

kurvides.

TÄHELEPANU

Kui turvavööd äkilisel tõmbamisel ei blokeerita, lasta seda viivitamatult

kontrollida mõnes eriala-ettevõttes.

Turvavööpingutid

Kinnitatud turvavööga juhi ja kaassõitja ohutust suurendavad eesmiste turva-

vööde rullimisautomaatide turvavööpingutid.

Frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumite korral pingutatakse alates õnnetuse

teatavast raskuseastmest turvavööd automaatselt. Turvavööpingutid võivad

rakenduda ka kinnitamata turvavööde puhul.

Teatava raskusastmega külgkokkupõrke korral pingutatakse automaatselt

kokkupõrkepoolne turvavöö.

Kergete frontaalkokkupõrgete, külg- ja tagantkokkupõrgete, rullumise ja väi-

keste mõjuvate jõududega õnnetusjuhtumite korral turvavööpingutid ei raken-

du.

TÄHELEPANU

■

Kõiki turvavööpingutussüsteemi juures tehtavaid töid, samuti muude re-

monttööde puhul vajalikku süsteemi osade eemaldamist ja paigaldamist to-

hib ainult eriala-ettevõtetes teha lasta.

■

Süsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks. Turvavöö-

pingutite rakendumise järel tuleb kogu süsteem välja vahetada.

Juhis

■

Turvavööpingutite rakendumisel tekib suits. See ei viita auto süttimisele.

■

Auto või turvavööpingutite süsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida si-

seriiklikke seadussätteid. Need eeskirjad on ŠKODA hoolduspartneritele teada

ja seal antakse selle kohta ka põhjalikku teavet.

15

Turvavööd

Turvapadjasüsteem

Turvapadjasüsteemi kirjeldus



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Süsteemi kirjeldus 16

Turvapadja rakendumine 16

TÄHELEPANU

■

Turvapadjas parim võimalik kaitsetoime saavutatakse ainult koostöös

kinnitatud turvavööga.

■

Turvapadi ei asenda turvavööd, vaid on sõiduki kogu passiivse turvakont-

septsiooni üks osa.

■

Et autosviibijaid turvapatjade rakendumisel võimalikult mõjusalt kaitsta,

peavad esiistmed olema vastavalt kasvule õigesti seatud » Lehekülg 9, Õi-

ge ja turvaline isteasend.

■

Kui Te ei ole kinnitanud turvavööd, liiga kaugele ettepoole nõjatute või

vales asendis istute, on Teie vigastumisrisk õnnetusjuhtumi korral suurem.

TÄHELEPANU

Märkused turvapadjasüsteemi käsitsemise kohta

■

Tõrke esinemise korral tuleb lasta turvapadjasüsteemi kohe mõnes eriala-

ettevõttes kontrollida. Muidu on oht, et turvapadjad õnnetusjuhtumi korral

ei rakendu.

■

Turvapadjasüsteemi osi ei tohi mitte mingil viisil muuta.

■

Kõiki töid turvapatjade juures, samuti süsteemi osade eemaldamist ja pai-

galdamist seoses muude remonditöödega (näiteks rooliratta mahavõtmine)

tohib teha ainult eriala-ettevõtetes.

■

Mitte kunagi ei tohi võtta ette muudatusi eesmise põrkeraua või kere juu-

res.

■

Keelatud on manipuleerida turvapadjasüsteemi osadega, sest see võib

põhjustada turvapatjade rakendumise.

■

Turvapadjasüsteemi kaitsetoimest piisab ainult üheks õnnetusjuhtumiks.

Turvapadja rakendumise järel tuleb turvapadjasüsteem välja vahetada.

Süsteemi kirjeldus

Lugege ja arvestage kõigepealt lk 16.

Turvapadjasüsteemi talitlusseisundit näidatakse märgulambiga



näidikuplo-

kis » Lehekülg 38.

Kui turvapadjad rakenduvad, täituvad nad gaasiga ja rulluvad lahti.

Turvapadja täitumisel eraldub hallikasvalget või punast kahjutut gaasi. See on

täiesti normaalne ja ei viita sõiduki süttimisele.

Turvapadjasüsteemi koosneb (olevalt auto varustusest) järgmistest

moodulitest

›

Elektrooniline juhtseade

›

Esiturvapadi juhile ja kaassõitjale » Lehekülg 17.

›

Juhi põlve-turvapadi » Lehekülg 18.

›

Külgturvapadjad » Lehekülg 19.

›

Turvakardinad » Lehekülg 20.

›

Turvapadja märgulamp näidikuplokis » Lehekülg 38.

›

Kaasõitja esiturvapadja võtmega pööratav lüliti » Lehekülg 21.

›

Kaassõitja esiturvapadja välja-/sisselülitamise märgulamp armatuurlaua kes-

kosas » Lehekülg 21.

Juhis

■

Turvapadjasüsteem on kogu oma eluea jooksul hooldusvaba.

■

Auto müümisel tuleb komplektne juhendmaterjalide mapp ostjale kaasa an-

da. Pidage silmas, et väljalülitatud kaassõitjapoolse turvapadja korral kuuluvad

sinna juurde ka selle kohta käivad alusdokumendid!

■

Auto või turvapadjasüsteemi osade jäätmekäitlusel tuleb järgida siseriiklikke

seadussätteid.

Turvapadja rakendumine

Lugege ja arvestage kõigepealt

lk 16.

Turvapadja täitumine toimub suure kiirusega, sekundi murdosa jooksul, või-

maldamaks õnnetusjuhtumi puhul lisakaitset.

Turvapadjasüsteem on töövalmis ainult sisselülitatud süüte korral.

Erilistes õnnetusolukordades võivad mitmed turvapadjad üheaegselt rakendu-

da.





16

Turvalisus

Kergete frontaal- ja külgkokkupõrgete, tagantpõrgete, auto ümbermineku või

rullumise korral turvapadjad ei rakendu.

Rakendumisfaktorid

Igasuguste olukordadega sobivaid turvapadjasüsteemi rakendustingimusi ei

saa üheselt määrata. Oluline osa on siin näiteks sellel, millised on kokkupõrkes

osaleva eseme omadused (kõva/pehme), kohtumisnurk, auto kiirus jne.

Turvapadjasüsteemi rakendumise määrab kokkupõrkel tekkiva aeglustuse

käik. Juhtseade analüüsib kokkupõrke käiku ja rakendab vastava turvasüstee-

mi.

Kui kokkupõrke käigus tekkinud ja mõõdetud aeglustus on juhtseadmes leidu-

vast referentsväärtusest väiksem, siis turvapadjad ei rakendu, kuigi sõiduk

võib õnnetuse tagajärjel tugevalt deformeeruda.

Tugevatel frontaalkokkupõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Juhi esiturvapadi.

›

Kaassõitja esiturvapadi.

›

Juhi põlve-turvapadi.

Tugevatel külgkokkupõrgetel rakenduvad järgmised turvapadjad.

›

Õnnetusepoolne eesmine külgturvapadi.

›

Õnnetusepoolne tagumine külgturvapadi.

›

Õnnetusepoolne turvakardin.

Turvapadja rakendumisel toimuvad järgmised sündmused.

›

Süttib sisevalgustus (kui sisevalgustuse lüliti on uksekontaktiasendis).

›

Lülitatakse sisse ohutuli.

›

Avatakse kõigi uste lukud.

›

Katkestatakse kütuse juurdevool mootorisse.

Ülevaade turvapatjadest



Teema sissejuhatus

Käesolevas peatükis leiate teavet järgnevate teemade kohta:

Esiturvapadjad

17

Juhi põlve-turvapadi 18

Külgturvapadjad 19

Turvakardinad 20

Esiturvapadjad

Joonis 8 Turvapatjade paigaldamiskohad / Gaasiga täidetud turvapadjad

Joonis 9

Turvaline kaugus roolirattast

Esiturvapatjade süsteem pakub täiendavat kaitset juhi ja kaassõitja pea- ning

rinnapiirkonnale raskemate frontaalkokkupõrkega õnnetusjuhtumite korral .

Juhi turvapadi asub roolirattas, kaassõitja turvapadi asub armatuurlauas pani-

paiga kohal » Joonis 8 -



.

Kui turvapadjad rakenduvad, rullitakse nad lahti juhi ja kaassõitja ette » Joo-

nis 8 -



. Sukeldumisel täispuhutud turvapatja sumbub esiistmetel istujate et-

teliikumine ja vähenevad pea ning ülakeha vigastumisvõimalused.

TÄHELEPANU

Märkused õige isteasendi kohta

■

Juhil ja kaassõitjal on oluline hoiduda roolirattast või armatuurlauast vä-

hemalt 25 cm kaugusele

A

» Joonis 9. Väiksema vahemaa korral ei saa tur-

vapadjasüsteem Teid kaitsta - see on eluohtlik! Lisaks peavad esiistmed ja

peatoed olema alati kasvule vastavalt õigesti seatud.



17

Turvapadjasüsteem

Leht laaditakse ...

SKODA Octavia 5E 11-2014 Omaniku manuaal

See juhend sobib ka

SKODA Octavia 5E 11-2014 Omaniku manuaal